
Kolga muuseumisse kolmeks kuuks toodud näitus tutvustab piibli väljaandmise ajalugu sajakonna eksponaadiga.
Eesti Piibliseltsi juhatuse esimees ja peasekretär Jaan Bärenson toonitas möödunud reedel piiblinäituse avamisel Kolga muuseumis, et väljapanekuga tutvumist tuleks alustada valitsejamaja saalist, kus on eksponeeritud kõige vanemad, ka heebrea- ja arameakeelsed pühakirjatekstid ning nende tõlked. Ühe piibli käsitsi kirjutamine võttis sajandeid tagasi aega aasta. Piiblid olid otsekui kunstiteosed, kaunistuste ja joonistustega.
Nii valitsejamaja saalis kui ka kõrvalruumis on seintele pandud pildid vanade piiblite lehekülgedest. Laudadele-vitriinidele on seatud paari leheküljega piiblimaketid, mis on trükitud mahulisele papile, et oleksid raamatu moodi. Saalis saab tutvuda ka 1,50 meetri pikkuse rullraamatu ühe osa koopiaga.
Jaan Bärenson: „Mulle eriti meeldib siin ruumis 1567. aastast pärit kõmri- ehk walesikeelne Uus Testament. Sellise kohta öeldi, et on vulgaarkeeles ehk rahvakeeles, kirikuringkondades räägiti sakraalkeeles.“
Kolmandasse ruumi, kus äsja võeti maha konnade näitus, on pandud faksiimiled 16.-17. sajandi piiblitest Euroopa eri keeltes – originaaltrükistest tehtud täpsed raamatukoopiad. Piibliseltsi peasekretär juhtis tähelepanu tema jaoks huvitavamatele: koopia leedukeelsest piiblist, mis ei jõudnudki trükki, ning ungari- ja ukrainakeelsed piiblid. Samas on ka Eesti esimesed piiblid – 1686. aastal trükitud lõunaeestikeelne ja 1715. aastal ilmunud põhjaeestikeelne Uus Testament.
„Näitus annab pildi, kuidas jõudis piibel heebrea ja ladina keelest Euroopa keeltesse. See on üks osa piibli ajaloost. Tutvustame kultuuripärandit – kuidas piibli tõlkimine on aidanud kaasa rahvusriikide tekkimisele,“ lausus Jaan Bärenson ja lisas, et Kolga valitsejamaja interjöör annab näitusele palju juurde: „Oleme seda näitust viinud mitmele poole üle Eesti alates 2015. aastast, on olnud ka rahvusraamatukogus ja Kieck in de Köckis. Mul on hea meel, et oleme jõudnud Kolga mõisa Kuusalu ja Jõelähtme kanti, see piirkond on Eesti kultuuriloos oluline. Kuusalu ja Jõelähtme vennaste kogudused olid piiblilevitajad.“
Näitus on kokku pandud koostöös Cambridge ülikooli ja mitme riigi piibliseltsiga. Koopiaid on kasutuses seetõttu, et rariteetsete trükiste transportimine ja eksponeerimine oleks väga kallis, lisaks turvalisuse tagamisele kaasneksid kindlustuskulud.
Omariiklus tänu eestikeelsele piiblile
Eesti Piibliseltsi juhatuse liige, keeleteadlane Mart Rannut kõneles piibli mõjust rahvaste keele ja kultuuri arengule: „Tänu piiblile on meil eesti keel, kultuur ja omariiklus. See, et tõlgiti eestikeelne piibel, andis tõuke ja oli protsesside liikumapanev jõud. Piiblit tuli osata lugeda, hakati õpetama lugemisoskust. Kui koguneti piiblit lugema, koostasid vennastekogudused nende kohta protokollid – tuli õppida kirjutamist. Kogunemistel lauldi, pidi tegema laulusõnu, sündis mitmekeelne laul. Kõik see viis edasi eestikeelsete laulukooride ja ka pasunakooride tekkimiseni, koolmeistrite koolitamiseni, kuni jõuti Eesti oma riigini.“
Eestlased on omakeelse piibli trükkimisega maailmas esimese 50 seas – 34. kohal, toonitas ta: „Tuhat aastat tagasi olid soome-ugri rahvad ühesugused, paljudel neist pole oma riiki, kuid tänu piiblile ja kirjakeele arenemisele eestlastel on.“
Ta märkis veel, et soomekeelne esimene piibel ilmus 1548. aastal, lätlastel 1642. aastal. Samas venekeelse piibli esmatrükk oli 1876. aastal.
Seoses näitusega korraldab Kolga raamatuklubi neljapäeva, 23. jaanuari õhtul muuseumis kohtumise Jaan Bärensoni ja Mart Rannutiga, kes tutvustavad näitust ja räägivad piiblist.




