
Riik toetab perearstikeskuste väljaehitamist – raha anti Kehrasse ja Loksale.
Ooktoobri lõpuni on Kehra perearstide vastuvõtt Kose maantee 22 elamus. „Inimesed on küsinud, kas jäämegi nüüd siia, kuna ajutised ruumid on värskelt remonditud” ütles Kehra tervisekeskuse perearst Maire Post, kes alates 23. aprillist töötab koos kolleegidega Kehra sotsiaalelamu teise korruse vasakus tiivas.
„Kohalikud teavad seda maja kui endist muusikakooli. Kes ei tea, kuhu kolisime, on helistanud ja küsinud. Telefoninumbrid on endised, ka vastuvõtuajad pole muutunud.“
Tervikeskuse töötajad said enda käsutusse eelmisel aastal renoveeritud ruumid. Tegid seal suurpuhastuse ning kolisid tööks vajamineva ajutisse asupaika ühe päevaga. Kuigi tellitud oli kolimisfirma, kiidavad tohtrid kohalikke mehi, eelkõige Rain Holterit, Marko Küttimit, Reimo Tomingat ja Janno Ploompuud, kes aitasid peale tassimise ka lahti võtta ja hiljem uuesti kokku panna mööbli, mis poleks muidu ühest uksest välja ja teisest sisse mahtunud. Beebide laud, mis kunagi oli kabinetis kokku pandud, saadi välja vaid akna kaudu.
Maire Posti sõnul on ajutistes ruumides perearstidele olemas tööks vajalik – kabinetid kolmele perearstile, labor, protseduuride tuba, registratuur, puhketuba, tualetid.
„Protseduuride tuba on siin isegi parem, kui meil seni oli – õdedel on samas ruumis arvutid. Kui võtavad analüüse, ei pea minema teise ruumi arvuti juurde, et ribakoode saada,“ selgitas perearst.
Doktor Maire Oti pereõde Anneli Laaneväli kiitis, et vajadusel saavad kolm õde samaaegselt protseduuride toas töötada: „Siin on nii palju ruumi, et näiteks esmaspäeva hommikul, kui kõik kolm perearsti tööl, mahume korraga tegutsema – verd võtma, kardiogrammi tegema, süstima või siduma.“
Ka Maire Posti ajutine kabinet on suurem, kui oli senine, teistel perearstidel on väikesemad. Vaid ootekoridor on pisut kitsas, kuid arsti juurde tullakse enamasti eelneva registreerimisega, perearsti arvates ei tohiks kitsikust tekkida.
Kitsas on ka trepp, mis viib ajutisse perearstikeskusesse: „Kui meie juurde tuleb ratastoolis inimene, saab tohter ise alla minna. Ükski inimene selle tõttu üle vaatamata küll ei jää. Ka tervisekeskuses oli trepp, kuigi pisut laiem.“
Ainus probleem, mis ajutises asukohas võib tekkida, on tohtrite sõnul parklakohtade puudus. Esmaspäeva hommikuti, kui inimesed kiirustavad arsti juurest otse tööle, oli ka tervisekeskuse parkla mõnikord täiesti täis. Seetõttu soovitavad nad inimestel, kes elavad lähiümbruses, tulla Kose maanteele arsti juurde võimalusel jalgsi.
Tervisekeskuse ehitus algab
Riigihankel tegid Kehra tervisekeskuse ehitamiseks eduka ühispakkumise osaühingud Sulane ja Triaad. Anija vallavalitsus sõlmis nendega lepingu möödunud esmaspäeval, 30. aprillil. Ehitajad alustavad tööd kolmapäeval, 2. mail.
„Alustatakse lammutamisega, hoone tehakse seest täiesti tühjaks, jäävad vaid neli seina, põrand ja lagi,“ selgitas vallavalitsuse ehitusspetsialist Viljo Leis.
Hoone esimesele korrusele tulevad fuajee ja registratuur, füsioterapeudi, psühholoog-nõustaja ja koduõe kabinetid, füsioteraapia saal, ooteruum, garderoob, tualetid, mähkimistuba. Perearstide tööruumid ehitatakse tervisekeskuse teisele korrusele. Seal saavad eraldi kabinetid ka pereõed ja ämmaemand, on ka protseduuride ruum, labor, tualetid ja pesuruum. Senise väga suure ootekoridori asemel ehitatakse kitsam, selle võrra tehakse kabinetid suuremad.
Et lihtsustada abivajajate pääsemist arsti juurde, ehitatakse majja ka lift: „Kui tehast mitte arvestada, tuleb sinna Kehra esimene lift.“
Väljast tehakse korda ainult hoone keskmine osa, mis on tervisekeskuse kasutuses. See soojustatakse, aknad tõstetakse parema soojapidavuse saamiseks väljapoole, tehakse uus katus. Sissepääs tuleb täiesti uus – praeguse varjualuse asemele ehitatakse kinnine sissepääs, selle kohale rõdu.
Apteegipoolne tiib ja jõepoolne osa, kus varem oli hambaravi ning praegu tegutseb kangakudumisring, saavad vaid uue keskküttesüsteemi ja tuletõrjesignalisatsiooni.
„Renoveerimisprojekti tellisime küll kogu maja jaoks, kuid praeguses etapis kõige jaoks raha ei ole,“ märkis Viljo Leis.
Kehra tervisekeskuse renoveerimine läheb maksma 729 233 eurot. Sellest 412 210 eurot saadakse Euroopa Liidu regionaalarengufondist. Ehitustööde tähtaeg on 31. oktoober.
Loksa tervisekeskus
Loksa tervisekeskuse jaoks sai ELi toetusraha Viru Haigla AS – toetus on 583 000 eurot, kogumaksumus 1 077 053 eurot. Viru Haigla omandas Loksal endise saunahoone aadressil Posti tänav 11. Hoone on plaanis lammutada ja asemele ehitada tervisekeskus.
Viru Haigla juhatuse esimees Meelis Kukk ütles Sõnumitoojale, et Loksa tervisekeskuse projekt on tehtud. Ehitaja leidmiseks korraldatud hanke tulemusena oleks ehitus läinud poole miljoni euro võrra kallimaks ning hange tuli tühistada.
Meelis Kukk: „Oleme valmis Loksale tervisekeskust ehitama, kuid nõue on, et Loksal peavad töötama kolm perearsti. Oleme ootuses ja linnavalitsusega koostöös, kui leitakse kolmas perearst, korraldame ehitaja leidmiseks uue hanke.“
Loksa tervisekeskusse on kavandatud tööruumid kolmele perearstile ja kuuele pereõele , hambaarstidele, günekoloogile, ämmaemandale, koduõele ja füsioterapeudile. Ka on lubatud, et uues tervisekeskuses saab endale uued ruumid Loksa kiirabibrigaad.
Kuusalu tervisekeskus
Kuusalu tervisekeskuse hoones oli remont 2012. aastal. Maja on soojustatud, uksed-aknad, katusekate ja küttesüsteem vahetatud, pandud ventilatsioon. Maja kuulub Kuusalu vallale. Riik andis Jaapanile müüdud saastekvootide rahast hoone soojustamiseks 470 000 eurot.
Remonditöid korraldas Riigi Kinnisvara AS koostöös Kuusalu vallavalitsusega, ehitaja leidmiseks läbiviidud riigihanke võitis Koger Projektijuhtimise ASi ja OÜ KRPL ühispakkumine.
Tervisekeskuse siseruumides on tehtud pisiremonte.
Raasiku tervisekeskus
Raasiku tervisekeskus oleks saanud ELi remondiraha Kehra tervisekeskuse filiaalina. Selgus aga, et toetuse saamiseks peab andma osa hoone kasutusõigusest 20 aastaks Anija vallale, kuigi kõik kohustused jääksid Raasiku valla kanda. Vallavolikogu otsustas 2017. aasta jaanuarikuu istungil, et astub tervisekeskuste projektist välja ning planeerib remondiraha valla eelarvesse. Toonane vallavanem Raivo Uukkivi tõdes, et arvestades omandiõiguse küsimust, pole toetuse suurus projektis osalemist väärt.
Möödunud aasta suvel renoveeriti Raasiku tervisekeskuse katus, tööd läksid vallale maksma 33 170 eurot. Katus sai täiendava soojustuse ning uue katte. Järgmisena vajab renoveerimist tervisekeskuse fassaad, mille sees on augud. Vallavanem Andre Sepp lausus, et investeering pole väga suur, kuid tuleb kindlasti ära teha, tööd planeeritatakse eeldatavasti järgmisesse aastasse.
Aruküla tervisekeskus
Aruküla tervisekeskuse hoones suuremaid remonte lähiaastatel plaanis pole.
Nii Aruküla kui Raasiku tervisekeskus on ümber ehitatud pärast Eesti taasiseseisvumist. Raasiku tervisekeskus ehitati ümber Harju TÜ vanast sööklast ning renoveeriti hiljem koos Konsumi poega.
Aruküla tervisekeskus on ümber ehitatud puidutööstuse AS Tapp vanast majast.