
Harju-Jaani koguduse õpetaja JAAN NUGA valis külastatavad kohad.
Pole tavapärane, et peapiiskop külastab ettevõtteid. Möödunud neljapäeval, 8. juunil astus aga peapiiskop Urmas Viilma sisse Kehra õmblusfirma Year ning Raasikul autotööstusele ja siseviimistluseks kattematerjale tootva Mistra-Autexi tehase uksest.
Tutvumisvisiidi päevakava pani kokku Harju-Jaani koguduse õpetaja Jaan Nuga: „Püüdsin teha nii, et peapiiskopil oleks tavapärasele vaheldust. Vaimulike igapäevaelu kipub rohkem kontori- või kodukülastuste keskkonnas mööduma, sekka vastuvõtte ja kohtumisi. Tehasesse satume harva, aga päris paljud koguduste liikmed käivad seal iga päev.”
Jaan Nuga rääkis, et peapiiskop külastab aasta jooksul igast praostkonnast ühte vaimulikku: „Just pigem sellist tagasihoidlikku, kes pole millegagi silma paistnud, kellest ajakirjandus eriti ei huvitu.”
Urmas Viilma ütles, et kohtub sageli rahvaga Tallinnas või välismaal, kui viibib välislähetustes: „Samas on EELK kogu Eestit katva koguduste võrgustikuga, suur osa kiriku liikmetest elab ja tegutseb pealinnast väljas.”
Miks valis Jaan Nuga just Mistra ja Yeari – õpetaja lausus, et Mistra eesotsas juhi Priit Tammega on kogudust palju toetanud mitmesuguste kulutuste kandmisel, aga ka hea sõnaga. Yeari juht Raivo Holm oli mõnda aega koguduse juhatuse esimees ning kuulub praegu koguduse nõukogusse.
Peapiiskop kommenteeris Sõnumitoojale, et ettevõtjad andsid ülevaate, mida tähendab olla ekspordiga tegeleva ettevõtte juht praeguses Eestis: „Nägin mõlemas ettevõttes pühendumust ja tahet jätkata väljakutsete-rohket tegevust. Peavalu tekitab kohaliku kvalifitseeritud tööjõu puudus, palgatõusu surve, maksusüsteemi ebastabiilsus. Mõlemale ettevõttele on oluline spetsialiseerumine konkreetsete toodete valmistamisele, see on taganud edu. Tööjõukulude kokku hoidmiseks on vajalik ka töö automatiseerimine. Mõlemad keskenduvad toodete kõrgele kvaliteedile ning Eesti kaubamärgi all tegutsedes meie riigi esindamisele mujal maailmas.”
Arukülas kohtus peapiiskop Raasiku vallavanema Raivo Uukkiviga, Kehras Anija vallavanema Arvi Karotamiga. Urmas Viilma sõnas, et vallavanematega tuli kõne alla kiriku ja omavalitsuste koostöö ning haldusreform.
Anija mõisas võõrustasid peapiiskoppi arendusjuht Janne Kallakmaa ja raamatukoguhoidja Pille Kulla. Urmas Viilma kiitis, et mõisas oli näha, kui oluline roll on kogukonna jaoks koostööl ning ühiste eesmärkide nimel tegutsemisel: „Anija mõis on imekaunis, seda suuresti tänu vabaühenduste projektitegevustele. Reformatsiooni 500. aasta tähistamisega seoses oli rõõm märgata õitsvate õunapuudega puiesteed – oleme selle tähtpäeva puhul kutsunud inimesi ja ühinguid üles istutama õunapuid.”
Koguduse juhatuse esimehe Vesse Seppeliga käis peapiiskop läbi renoveerimist ootavast kirikumõisast Raasikul.
Jaan Nuga nentis, et peapiiskop pidi poolest päevast minema Mustamäe kiriku nurgakivi panekule: „Muidu oleks ta paadiga kalalegi viinud.”
Ta lisas, seoses külaskäiguga lasi ta pilgu üle vaimulike nimekirja: „Leidsin 220 hulgast kümmekond tundmatut, enamasti võõramaist nime. Suurema osa vaimulikega olen nägupidi tuttav. Oma kihelkonnas ollakse üksi, vaimulike ülematega suheldakse harva, enamasti põgusalt üritustel või kindlat asja ajades. Nüüd oli võimalus kohaliku elu ja kiriku juhtimisest vestelda silmast silma ja kiirustamata.”
Harju-Jaani kihelkonnas ehk suuremalt jaolt praeguses Anija ja Raasiku vallas, on umbes 10 000 elanikku, kellest koguduse liikmeid 1650. Kogudusi on Eestis 167, neid teenivad eri koormusega 172 vaimulikku. Eesti on jaotatud kihelkondadeks sarnaselt omavalitsustele, ning praostkondadeks sarnaselt maakondadele. Koguduste peamine tuluallikas on liikmete annetused, millest peetakse ülal kiriku keskvalitsus ja kõrgkool. Ka kohalikud omavalitsused toetavad kogudusi, otse riigieelarvest kogudused tegevuseks raha ei saa.