Neljapäeval, 22. septembril oli Pärispea rand Kuusalu vallas juhuslikele külalistele suletud – seal toimetasid päästjad, keskkonnainspektorid, looduskaitsjad ja vabatahtlikud abilised.
Päästjad hakkavad Pähkneeme rannas vette paigutama reostustõrje poome. Vasakul Võsu komando suur päästepaat, väiksem on Loksa komando pinnaltpääste paat. Paremal konteiner poidega.
Põhja-Eesti ja Ida-Eesti Päästekeskuste ühise õppuse „Pärispea nafta“ legendi järgi voolas karidel vigastada saanud tankeri ühest sektsioonist merre 15 tonni toornaftat. Merereostus jõudis Pärispea randa, kus see tuli lokaliseerida ja likvideerida. Et koguda ja puhastada ka reostunud linde, kutsuti päästjatele, politseinikele, piirivalvuritele ja keskkonnakaitsjatele appi vabatahtlikud.
„Tehnika on muljetavaldav,“ kommenteeris Kuusalu abivallavanem Tõnu Ammussaar, kes osales õppustel kohaliku omavalitsuse esindajana. Õppuse ametlik toimumisaeg oli neljapäeval kella 10-15. Abivallavanem sai telefonikõne Kuusalu vallamajja Kiidu kella 11.30 paiku ja asus Pärispea poole teele.
Pärispea endise kaupluse juures oli edasipääs suletud, tulijaid kontrollisid politseinikud.
„Tegelikult on seda õppust ette valmistatud mitu kuud,“ rääkis abivallavanem. „Mõnes kohas on puid maha võetud, suured autod poleks muidu ligi pääsenud. Maaomanikega sai kõik kooskõlastatud.“
Pärispea kunagise kalakasvatuse ja piirivalvehoone juures ning Pähkneeme rannas oli kokku ligi 70 erinevat päästemasinat, hulk isiklikke ja muude ametkondade sõiduvahendeid, konteinereid ujuvpoomide ning poide-ankrutega või lindude puhastamisvahenditega alates vannidest kuni kinnaste ja valgete kaitserõivasteni, suuremaid ja väiksemaid telke ning sadakond inimest, nende hulgas ka kümned vaatlejad. Päästjaid oli tulnud mitmest komandost alates Iisakult ja Kohtla-Järvelt kuni Piritani. Tehnika oli kohale toodud varakult, päästekomandod sõitsid sündmuspaigale häirekeskuste reostusteate peale. Osalesid ka Loksa komando mehed ja Kolga vabatahtlikud tuletõrjujad. Kehrast oli Bandwageniga kohal komando pealik Aivar Kari.
Loksa päästekomando pealik Mait Kröönström rääkis, et õppuste plaani järgi pidi Põhja-Eesti Päästekeskus harjutama tegutsemist õlireostuse korral ja Ida-Eesti Päästekeskus tegema staabitöö õppuse ning need otsustati ühendada. Pärispea valiti läbiviimiskohaks tänu sellele, et asub kahe päästekeskuse haldusala piiril ning seal on vajamineva tehnika jaoks ruumi. Oluline oli ka see, et sündmustik toodi looduskaitsealale – harjutati talitama võimalikult keskkonnasäästlikult. Teiste kohtadena olid kaalumisel ka Turbuneeme ja Viinistu, kuid polnud suurt pinda, kuhu kõik mahutada nii, et loodusele teeks vähe liiga.
Mait Kröönström jutustas veel, et päästjate esialgne soov oli kasutada nafta asendajana toiduõli või näiteks popkorni, nagu tehakse välismaal, aga keskkonnakaitsjad olid vastu. Hiljem selgus, et reostuse imitatsioonist polekski olnud kasu, kuna tuul puhus teises suunas.
Õppustel linnuhaigla tööd koordineerinud Teet Koitjärv keskkonnaametist kommenteeris, et sellise tuulesuuna ja tugevuse puhul oleks laev pidanud karile sõitma hoopis Pärispea poe asukohas.
Nagu päriselt oleks juhtunud
Kuusalu abivallavanema ülesanne oli korraldada vabatahtlike kokkukutsumist, organiseerida neile kohapealne toitlustamine, tagada olmeteenused ning kogutud jäätmete transport.
Staabikoosolekud toimusid iga pooleteise tunni järel. Tõnu Ammussaar andis aru, kuidas vabatahtlikud saavad infot Kuusalu valla kodulehelt, nende kogunemiseks on avatud Pärispea rahvamaja. Tuli kinnitada sedagi, kas rahvamaja võtmed on olemas ja toidu toomine kokku lepitud.
„Uskumatu, kõik võtsid asja väga tõsiselt, nagu polekski olnud mäng, vaid juhtunud päriselt,“ imestas ta. „Isegi lindude kujud olid pandud randa..“
Staabi jaoks mängiti veel läbi olukord, kus üks päästja murdis jalaluu ning oli tarvis kutsuda kiirabi. Ka kohalolnuid endid pettis ära hilisem teade, et Kehra päästjate Bandwagen on läinud katki, sellega enam rannast päästevahendeid ära tuua ei saa ning tarvis oli organiseerida mujalt roomik.
Peakorraldaja, Põhja-Eesti Päästekeskuse koolitusbüroo juht Aivar Kilp hindas õppuse kordaläinuks. Ehkki staabi jaoks mõeldud olmekonteineri oleks võinud saada tööle kiiremini, ei takistanud see sündmuse juhtimist. Pärisreostuse korral oleks saanud staap tööd alustada ka muudmoodi.
Päästekeskuse pressiesindaja Ants Raava sõnul on seni kasutatud päästeõppustel staabibussi, kuid olmekonteineris oli ruumi rohkem, sai üksteist nõupidamistel paremini näha ja kuulda: „Kui arvestada, et osapooli oli palju ja veel erinevatest regioonidest, siis võib öelda, et koostöö sujus väga hästi. Tõrked tekkisid reostustõrje poomide paigutamisel. Plaanis oli panna neid Pärispea supelranna ette merele 800 meetrit. Poomide taha koguneb õli, mida saab koguda paatide ninaosasse paigutatud skinneriga. Poomid takistavad reostuse kandumist merele. Kuna tuul oli tugev ja tehti ka tehnilisi apse, jõuti paigutada 300 meetrit, siis tuli üks ots randa, poom osutus kasutuks. See on õppimise koht. Päästjad saavad paremini hakkama maal, halvemini merel. Tuleb rohkem harjutada merel tegutsemist.“
Ta selgitas ka, et kuigi tegu oli mänguga, on see rahakulukas ettevõtmine: „Päästjad on harjunud tegema õppust tõsiselt, et võtta sellest maksimumi.
Tõelises ohusituatsioonis sõltub töö tegelik tulemus sageli pisiasjadest. Seetõttu mängiti kõik peensusteni läbi, et avastada kitsaskohti.“
Ta tunnustas abivallavanema tegutsemist: „Kuusalu valla esindaja tuli väga hästi mängu sisse, hakkas välja mõtlema variante, kuhu saaks veel vabatahtlikke ja linde paigutada.“
Õppus lõppes kell 15, nagu oli plaanitud. Seejärel hakati asju kokku panema. Õhtuks olid päästjad ja nende koostööpartnerid Pärispealt lahkunud.
