Edaspidi plaanib Päästekeskus suurendada kohalike omavalitsuste rolli – lubada väljastada hoonetele tuleohutuse kooskõlastusi.
Tänavu aasta algusest Põhja Päästekeskuse uueks juhiks saanud Marko Rüü käis jaanuaris Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogu istungil rääkimas koostööst kohalike omavalitsustega.
Ta tõdes, et tööd on palju ja eesmärk suur – jõuda 2025. aastaks Põhjamaade tasemele ohutuse valdkonnas. See tähendab, et kui tulekahjus hukkunute arv oli Eestis mullu 39, ei tohiks see 7 aasta pärast ületada 12 ohvrit. Käima on lükatud kodude tuleohutuse projekt, selleks on riik eraldanud tänavu 1,5 miljonit eurot, Harjumaal saavad korda 52 kodu, selleks kulub 183 289 eurot. Päästeamet loodab, et sama suures mahus toetuse lisavad projekti kohalikud omavalitsused. Toetusrahaga saab korda teha 500 kodu üle Eesti, kodunõustamiste põhjal on rikkis kütte- või elektrisüsteemiga kodusid üle 5000.
Võrdlusandmed 2015-2017 aastast
Marko Rüü lausus, et on mõistetav, kui omavalitsused pööravad pilgu päästekeskuse poole. Möödunud aastal oli küsitlus, kus omavalitsuste esindajad pidid hindama koostööd päästeametiga. Paarisajast ankeedist Harjumaal tuli tagasi paarkümmend. Selgus, et päästeametil on liiga pikad vastamistähtajad ja kooskõlastuste andmine venib. Marko Rüü tõdes, et tööülesanded tuleb üle vaadata, kuid töö efektiivsemaks muutmiseks on juba üks plaan – tuleohutusseaduse muudatus näeb ette omavalitsuste rolli olulist tõusu. Individuaalhoonetele, kus pole naabreid, peaks edaspidi andma tuleohutuse kooskõlastuse omavalitsus päästeameti sekkumiseta. See eeldab Marko Rüü sõnul, et omavalitsused saavad tuge, juhiseid ja teadmisi, kuidas kooskõlastust ise anda. Kui leiab, et ei oska ega taha, saab kooskõlastuse tellida ekspertidelt teenusena. Seadus pole veel jõustunud, on ministeeriumites kooskõlastusringil. Kui kõik läheb plaanitult, peaks seadus jõustuma 2020. aastal.
Marko Rüü tutvustas, et alates jaanuarist on päästeameti kodulehel avalikult näha päästeametiga seotud info omavalitsuste lõikes, varem olid andmed avalikustatud vaid maakondade kaupa. Näha saab väljakutsete, päästesündmuste, tulekahjude, liiklusõnnetuste, veeõnnetuste ning nendes hukkunute arvu aastatel 2015-2017. Statistikat hakatakse kodulehele võrdlusesse lisama igal aastal.
Kodude tuleohutuse projekt
Päästeameti projektijuht Anni Alev kõneles omavalitsusjuhtidele tuleohutusprojektist. Ta märkis, et päästeamet on teinud kodunõustamisi 10 aastat: „Sageli on meilt küsitud, et käime ära, vaatame üle ja hindame, et seis on halb, kuid mis edasi? Probleemid on korduvad – kuivad puud otse ahju ukse ees, halvad elektrisüsteemid, katkised küttekolded, korstnad ning ikka veel pole paljudes kodudes suitsuandurit.”
Ta lisas, et 20 protsenti tulekahjudest algab katkisest elektrisüsteemist, 10 saab alguse küttesüsteemidest.
Omavalitsused on praeguseks saanud päästeametilt kirja, milles palutakse teada anda, millised kodud vajaksid tuleohutuks muutmist. Seejärel esitab päästeamet oma nimekirja ning kodud pannakse pingeritta. Omavalitsus saab otsustada, kas ja kui palju projekti panustab.
Anni Alev rõhutas, et panus ei pea olema rahaline. Välja valitakse rohkem kodusid, kui raha üle jääb, saab rohkematesse majapidamistesse panuse anda. Projektiga on plaanis valmis saada 2019. aasta lõpuks. Lähiajal on Põhja Päästekeskuse esindajatel kavaska kõik Harju omavalitsused läbi käia ning nende juhtidega kohtuda.
