OÜ Ra­ven juht ERIK JÜ­RIÖÖ: „Raa­si­kul vii­me ühis­vee­vär­gi 191, Ni­ker­jär­vel 36 kin­nis­tu­ni.“

Ani­ja ja Raa­si­ku val­la vee-et­te­võt­te OÜ Ra­ven ju­ha­ta­ja ERIK JÜ­RIÖÖ, kir­ju­ta­si­me Sõ­nu­mi­too­jas kaks nä­da­lat ta­ga­si Raa­si­ku ale­vi­ku ja Aeg­vii­du Ni­ker­jär­ve piir­kon­na ela­ni­ke jaoks rõõ­mu­sõ­nu­mi, et Rii­gi Tu­gi­tee­nus­te Kes­kus (RTK) toe­tab nen­des­se piir­kon­da­des­se ühis­vee­vär­gi- ja ka­na­li­sat­sioo­ni ra­ja­mist.
„Jah. Esi­ta­si­me sü­gi­sel taot­lu­sed RTK meet­mes­se „Kät­te­saa­da­vad kva­li­teet­sed ava­li­kud tee­nu­sed“. Sin­na kva­li­fit­see­ru­sid Ida-Har­ju viis oma­va­lit­sust, meie lep­pi­si­me Ani­ja ja Raa­si­ku val­la­va­lit­sus­te­ga kok­ku, et esi­ta­me mõ­le­mast val­last ühis­vee­vär­gi- ja ka­na­li­sat­sioo­nip­ro­jek­tid. Ani­ja val­las taot­le­si­me toe­tust meie vii­ma­sele veel il­ma ühis­vee­vär­gi- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­ta reo­vee­ko­gu­mi­sa­la­le Ni­ker­jär­ve­le, Raa­si­ku val­las Raa­si­ku ale­vi­ku­le, mil­lest suu­rem osa on siia­ni ÜVKta. Meie mõ­le­mad taot­lu­sed ra­hul­da­ti, Ni­ker­jär­ve ÜVK jaoks saa­me toe­tust 421 134 eu­rot, Raa­si­ku­le 1 489 707 eu­rot. Hil­je­malt 1. jaa­nua­ril 2026 peak­sid ühis­vee­vär­gi vett saa­ma kõik ma­ja­pi­da­mi­sed, kus ot­sus­ta­takse nen­de pro­jek­ti­de­ga lii­tu­da.

Se­ni ole­me ühis­vee­vär­gi ra­ja­mi­seks saa­nud toe­tust KI­Kist, sin­na on taot­lu­si ol­nud liht­sam te­ha. RTK jaoks pi­di­me tel­li­ma uued geoa­lu­sed ja klii­ma­mõ­ju­de hin­da­mi­sed. Õn­neks on meil vä­ga tu­gev pro­jek­ti­juht Raul Alt­nur­me, kel­le­ga ole­me ka va­rem koos­tööd tei­nud.“

Rää­gi­me es­malt Ni­ker­jär­ve-pro­jek­tist.
„Pro­jek­ti maht ei ole vä­ga suur, ko­gu­mak­su­mus on 701 890 eu­rot ja ÜVK­ga lii­tu­mis­või­ma­lu­se saa­vad 36 ma­ja­pi­da­mist Ni­ker­jär­ve ümb­ru­ses. Pä­rast se­da on Ani­ja val­las kõik reo­vee­ko­gu­mi­sa­lad ÜVK võr­gus­ti­ku­ga kae­tud.

Prae­gu on meil Aeg­vii­dus kä­sil tei­ne pro­jekt – ra­ja­me ÜVK-d Jaa­ma tä­na­va piir­kon­da, mil­le­le sai­me möö­du­nud aas­tal KI­Kist toe­tust. Pro­jekt on val­mis, koos­kõ­las­tu­sed ole­mas, kui on soo­je­m ja kui­ve­m, ilm­selt märt­si tei­ses poo­les või ap­ril­lis, lä­heb kopp maas­se. Ehi­tab han­ke võit­nud OÜ RTS Inf­ra Ees­ti. Kok­ku ra­ja­tak­se 69 lii­tu­mis­punk­ti, pro­jek­ti täh­taeg on sü­gi­sel.

Kah­te piir­kon­da Aeg­vii­dus kor­ra­ga ehi­ta­da ei ta­haks, see­tõt­tu alus­ta­me Ni­ker­jär­ve ÜVK han­ge­te lä­bi­vii­mist tõe­näo­li­selt tei­sel poo­laas­tal ja ehi­ta­mi­se jä­ta­me järg­mis­se aas­tas­se. Aru­ta­me veel Ani­ja val­la­juh­ti­de­ga, sest 280 756 eu­ro suu­ru­ne oma­fi­nant­see­ring peaks tu­le­ma val­lalt ning tä­na­vu­ses ee­lar­ves se­da ei ole.“

Kas pä­rast Ni­ker­jär­ve ÜVK val­mi­mist saa­te Ani­ja val­las nii-öel­da käed puu­sa pan­na?
„Ei saa. Pä­rast Ni­ker­jär­vet saa­vad küll kõik reo­vee­ko­gu­mi­sa­lad ÜVK to­rus­ti­ku­ga kae­tud, aga ka muu va­jab uuen­da­mist-aren­da­mist. Näi­teks va­he­ta­me tä­na­vu Keh­ra reo­vee­pu­has­ti võ­re­sead­me. Kui Ni­ker­jär­ve ÜVK val­mib, va­jab Aeg­vii­du reo­vee­pu­has­ti laien­da­mist või li­sa­pu­has­tus­lii­ni­de loo­mist.“

Kas Ani­ja val­da uu­si reo­vee­ko­gu­mi­sa­la­sid või ku­sa­gi­le ÜVKd ra­ja­da po­le roh­kem plaa­nis?
„Prae­gu ei ole, kuid ilm­selt hak­ka­me järg­mi­sel aas­tal uuen­da­ma Ani­ja val­la ühis­vee­vär­gi- ja ka­na­li­sat­sioo­ni aren­da­mi­se ka­va ning siis hin­da­vad spet­sia­lis­tid, kas ja ku­hu võiksid veel tul­la reo­vee­ko­gu­mis­a­lad. Ani­ja kü­las on see ku­na­gi ol­nud, prae­gu enam ei ole, aga ühis­vee­värk on meil seal sel­le­gi­poo­lest ole­mas. Sa­ma­moo­di Lil­lis ja Voo­sel.

Aeg­vii­dus on kaks kin­nis­va­ra­a­ren­dust, mis mõ­le­mad piir­ne­vad reo­vee­ko­gu­mi­sa­la­ga. Üks aren­da­ja ra­jas oma puur­kae­vu ja ilm­selt teeb ka väi­ke­se reo­vee­pu­has­ti, tei­se­ga on kok­ku­le­pe, et lii­tu­vad ÜVK­ga.“

Suu­rem ja ma­hu­kam on Raa­si­ku ale­vik­ku ÜVK ra­ja­mi­ne. Ku­hu see täp­se­malt tu­leb?
„Üks osa on Tal­lin­na maan­tee, Nur­me ja Või­du tä­na­va va­he­li­ne kolm­nurk. Sin­na tu­leb 32 lii­tu­mis­punk­ti. Tei­ne on Raa­si­ku kes­ko­sa, seal ka­ta­me ÜVK­ga Tal­lin­na maan­tee, Või­du, Tam­me, Meie­rei, Tu­ru ja Vaht­ra tä­na­va­te va­he­li­se ala, sa­mu­ti Hei­na ja Roht­la tä­na­va. Sin­na ra­ja­tak­se juur­de 61 ka­na­li­sat­sioo­ni lii­tu­mis­punk­ti. Kol­mas on Tal­lin­na maan­tee, Raud­tee tä­na­va ja Va­na-Pos­ti­jaa­ma va­he­li­ne piir­kond – seal saa­vad uue ühis­vee­vär­gi ja ka­na­li­sat­sioo­ni kõik kin­nis­tud, lii­tu­mis­punk­te tu­leb 98. Osa­li­selt on seal ka prae­gu ühis­vee­värk, kuid to­rus­tik on vä­ga va­na ja amor­ti­see­ru­nud, on ka oma­vo­li­li­si lii­tu­mi­si.

Kok­ku ehi­ta­me ka­na­li­sat­sioo­niü­hen­du­sed 191 kin­nis­tu­le. Prae­gu on Raa­si­kul Ra­ve­ni reo­vee­võr­gus­ti­ku­ga ühi­ne­nud kin­nis­tuid 120. Ale­vi­kus on 350 kin­nis­tut, see tä­hen­dab, et 35 prot­sen­ti on ÜVK­ga kae­tud, juur­de ehi­ta­me 55 prot­sen­ti. Nii et järg­mi­se aas­ta lõ­puks on 90 prot­sen­ti Raa­si­ku kin­nis­tu­test saa­nud oma­le ühis­vee­vär­gi. Kah­juks jääb üks olu­li­ne piir­kond pro­jek­tist väl­ja, see on ki­ri­kust tei­se­le poo­le Jä­ga­la maan­teed jääv osa, kus on um­bes 35 ma­ja­pi­da­mist.“

Miks see väl­ja jäi?
„ÜVK aren­da­mi­se ees­märk on pak­ku­da ühis­vee­vär­ki-ka­na­li­sat­sioo­ni või­ma­li­kult pal­ju­de­le ma­ja­pi­da­mis­te­le, li­saks on olu­li­ne kesk­kon­na­hoid. Raa­si­kul on suur osa Raud­tee ja Jaa­ma tä­na­va piir­kon­na puur­kae­vu­dest reos­tu­nud, sest ka­na­li­sat­sioon on puu­du­lik või la­hen­da­tud sep­ti­ku­te­ga. Sa­ma prob­leem on Raa­si­ku kes­ko­sas. See­tõt­tu pi­di­me alus­ta­ma neist. Mõõt­si­me, joo­nis­ta­si­me, ar­vu­ta­si­me, et saak­si­me või­ma­li­kult pal­ju ära te­ha. Pii­ri pa­ni et­te see, et meet­me mak­si­maal­ne toe­tus­sum­ma oli 1,5 mil­jo­nit eu­rot. Val­la omao­sa­lus on 993 132 eu­rot. Ar­van, et saa­me pa­ri­ma, mis sel­le ra­ha eest või­ma­lik.

Mit­tea­bi­kõl­bu­li­ke te­ge­vus­te­na la­hen­da­me ka sa­ma ÜVK aren­du­se­ga külg­ne­vad alad, mis sa­mu­ti toe­tus­meet­me eel­ar­ves­se ei mah­tu­nud. Need on Pa­ju tä­na­va ot­sad ja Tee­meist­ri piir­kond, ka Raa­si­ku kes­ka­su­la ja Te­ha­se tee vee­jaa­ma­de oma­va­he­li­se ühen­du­se. Aeg­vii­du Jaa­ma tä­na­va ÜVK pro­jek­tee­ri­mis-ehi­tus­han­ge oli um­bes 15 prot­sen­ti pla­nee­ri­tust sood­sam. Kui saa­me Raa­si­kul sa­mu­ti oda­va­ma hin­na, kui ar­ves­ta­tud, on või­ma­lik ka Pa­ju tä­na­va te­ge­ma­ta ja Tee­meist­ri piir­kon­na ÜVK ra­ja­da pro­jek­ti ra­ha eest.“

Mil­lal Raa­si­ku ÜVK pro­jek­ti­ga alus­ta­te?
„Esi­me­sed han­ke­koo­so­le­kud on käe­so­le­val nä­da­lal. Pa­ne­me han­ke­ma­ter­ja­le kok­ku, et märt­si jook­sul pro­jek­tee­ri­mis-ehi­tus­han­ge rii­gi­han­ge­te kesk­kon­da üles pan­na. Kui kõik lä­heb häs­ti, saa­me võit­ja­ga le­pin­gu sõl­mi­da mai lõ­puks.

Kui või­ma­lik, tee­me Raa­si­ku ÜVK pro­jek­tee­ri­mis-ehi­tus­han­ke kol­mes eral­di osas. See tä­hen­dab, et et­te­võt­ted, kes osa­le­vad, esi­ta­vad iga­le osa­le eral­di hin­na­pak­ku­mi­se. Võib juh­tu­da, et saa­me ühe fir­ma, kuid on ka või­ma­lik, et iga­le osa­le on eri­nev ehi­ta­ja. Tei­sel ju­hul tä­hen­dab see, et ÜVK ehi­ta­mi­ne lä­heb olu­li­selt kii­re­mi­ni, sa­mas on ka eba­mu­ga­vu­si roh­kem – peaae­gu ko­gu Raa­si­ku kae­va­tak­se kor­ra­ga üles. Pro­jek­tee­ri­mi­se käi­gus üri­ta­tak­se tras­se ni­hu­ta­da või­ma­li­kult tee­ser­va­des­se, et li­gi­pää­sud säi­lik­sid, aga ini­me­sed pea­vad ar­ves­ta­ma, et aas­ta-pool­teist tu­leb kan­na­ta­da eba­mu­ga­vu­si.

Pro­jek­tee­ri­mi­se käi­gus võe­tak­se kin­nis­tuo­ma­ni­ke­ga ühen­dust, nen­de­ga koos­kõ­las­ta­tak­se lii­tu­mis­punk­ti­de asu­ko­had. Ole­tan, et pro­jek­tee­ri­mi­ne kestab ne­li-viis kuud ning ehi­ta­mi­se alus­ta­mi­se­ni jõua­me kõi­ge va­rem sü­gi­sel.“

Kin­nis­tu­si­se­se lii­tu­mi­se peab igaüks ise väl­ja ehi­ta­ma? Kas lii­tu­mis­ta­sud tu­le­vad?
„Jah, kin­nis­tu­si­se­se to­rus­ti­ku ra­ja­mi­se eest peab hoo­lit­se­ma oma­nik, Ra­ven saab ol­la abiks teh­ni­li­se nõu­ga.

Lii­tu­mis­te eest ta­su­ma ei pea, sest oma­fi­nant­see­ring tu­leb täie­li­kult val­laee­lar­vest, vee-et­te­võt­tel ei ole kon­ku­rent­sia­me­ti prae­gu­se hin­na­mu­de­li jär­gi või­ma­lust tee­ni­da sel­list tu­lu, et need in­ves­tee­rin­gud kat­ta. Õn­neks on ka Raa­si­ku val­la­va­lit­sus ee­sot­sas val­la­va­nem Too­mas Tee­vä­li­ga se­da meelt, et pea­me ÜVK­ga te­ge­le­ma, sest ühis­vee­vär­gi- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­tee­nu­se või­mal­da­mi­ne on oma­va­lit­su­se ko­hus.“

Mis saab Raa­si­ku kes­ku­sest tei­sel pool Jä­ga­la maan­teed asu­vast piir­kon­nast, ku­hu ÜVK jääb ka sel­le pro­jek­ti­ga ra­ja­ma­ta?
„Püs­si me põõ­sas­se ei vis­ka, liht­salt RTK pro­jek­ti­le pa­ni pii­ri et­te toe­tu­se mak­si­mum­sum­ma. Li­saks ei ol­nud Raa­si­ku val­la ühis­vee­vär­gi ja -ka­na­li­sat­sioo­ni aren­da­mi­se ka­val sel­le piir­kon­na ÜVK koh­ta trans­por­dia­me­tist kõi­ki va­ja­lik­ke koos­kõ­las­tu­si. Nüüd on koos­ta­mi­sel val­la uus ÜVK aren­da­mi­se ka­va, see peaks vo­li­kok­ku jõud­ma ap­ril­lis. Uues ka­vas pla­nee­ri­tak­se ühis­vee­vär­gi ja -ka­na­li­sat­sioo­ni aren­da­mist ka Pae ja teis­te sel­le piir­kon­na tä­na­va­te ma­ja­pi­da­mis­te­ni.

Raa­si­ku val­las on ÜVKd aren­da­da veel vä­ga pal­ju. Kas või Aru­kü­la Män­ni­ku piir­kond. ÜVK aren­da­mi­se uue ka­va­ga laie­neb Aru­kü­la reo­vee­ko­gu­mis­a­la ning pro­jek­tee­ri­me ja koos­ta­me geoa­lust Või­du, Män­ni­ku, Tul­bi ja Su­vi­la tä­na­va ning Har­ju ja Tal­ve tee ühis­vee­vär­gi lõ­pu­ni ehi­ta­mi­seks. See pro­jekt val­mib mais-juu­nis. Järg­mi­se paa­ri kuu jook­sul võe­tak­se kin­nis­tuo­ma­ni­kega ühen­dust, et lep­pi­da kok­ku, ku­hu lii­tu­mis­punk­tid ra­ja­da. Kui pro­jekt val­mis, ta­hak­si­me ka seal ÜVK val­mis ehi­ta­da, isea­si, mis ra­has­tu­se­ga. Tei­ne piir­kond Aru­kü­las, kus ÜVK tu­leb lõ­pu­ni ehi­ta­da, on asu­last üle raud­tee Sa­ra­pi­ku tee.

Ole­me saht­lis­se kir­ju­ta­nud mi­tu pro­jek­ti ju­huks, kui mõ­ni toe­tus­mee­de ava­neb. KI­Kis on pla­nee­ri­mi­sel vee­ma­jan­du­se mee­de, ka sel­les ta­ha­me mõ­ne pro­jek­ti­ga osa­le­da. Pe­nin­gi ja Här­ma kü­las on va­ja asen­da­da üle poo­le sa­jan­di va­nu­sed amor­ti­see­ru­nud reo­vee­pu­has­tid. Ole­me saa­nud Ko­se val­la vee-et­te­võt­te ju­hilt pu­has­ti tüüpp­ro­jek­ti, sel­li­ne pu­has­ti so­biks ka Pe­nin­gi­le ja Här­ma kül­la. Ise­gi, kui me nen­de jaoks ku­sa­gilt toe­tus­ra­ha ei saa, tu­leb need pu­has­tid kor­da teha, prae­gu ei tea kee­gi, ku­hu seal­ne reo­ve­si lä­heb, set­te­tii­ki­de peal kas­vab mets. “

Kui­das on Raa­si­ku val­las uus­a­ren­dus­te ÜVK­ga?
„Tee­me kin­nis­va­raa­ren­da­ja­te­ga koos­tööd, et uued ma­ja­pi­da­mi­sed saak­sid ÜVK­ga lii­tu­da. Aru­kü­la uu­sa­ren­dus­te jaoks pro­jek­tee­ri­me ÜVK to­rus­tik­ku Aru­kü­la-Ka­le­si tu­le­va­se kerg­liik­lus­tee ko­ri­do­ri. Koos­töös Lin­na­ku pla­nee­rin­gu aren­da­ja­te­ga soo­vi­me üle maan­tee Har­ju tee­le ra­ja­da sur­ve­ka­na­li­sat­sioo­ni, et ka seal­sed ma­ja­pi­da­mi­sed saak­sid meie võr­gus­ti­ku­ga lii­tu­da.

Raa­si­kul on Te­ha­se teel kaks suurt aren­dust, mõ­le­mal on või­ma­lu­sed lii­tu­mi­seks ÜVK­ga. Re­konst­ruee­ri­me tä­na­vu ka Te­ha­se tee vee­jaa­ma, sin­na tu­le­vad piir­kon­na jaoks olu­li­sed ka­heast­me­li­ne vee­pump­la ja tu­le­tõr­je vee­ma­hu­tid.“

On rää­gi­tud, et Raa­si­ku reo­vee­pump­lal ei jät­ku kõi­ge sel­le jaoks võim­sust.
„Ku­na Raa­si­ku pu­has­ti re­konst­ruee­ri­mi­seks KIK eel­mi­sel aas­tal toe­tust ei and­nud, te­gi­me sel­le­le oma ra­ha eest aren­du­sed ning nüüd­seks on pu­has­ti pro­jek­tee­ri­tud võim­sus käes. See läks Ra­ve­ni­le maks­ma li­gi­kau­du 100 000 eu­rot. Nüüd töö­tab pu­has­ti ke­nas­ti ja sel­le võim­su­sest ja­gub ka uu­te­le klien­ti­de­le. Ke­va­del va­he­ta­me kaks pu­has­tis­se suu­bu­vat va­na ja amor­ti­see­ru­nud to­ru väl­ja ning saa­me ka liig­vee prob­lee­mist suu­res osas lah­ti.“

Kui suur on Raveni klientide osakaal Anija, kui suur Raasiku vallas?
„Prae­gu tu­leb meie käi­best 60 prot­sen­ti Ani­ja ja 40 prot­sen­ti Raa­si­ku val­last, kui RTK pro­jek­tid lõ­pu­ni viim­ne, peaks see võrd­sus­tu­ma. Tööae­ga ku­lub prae­gu Raa­si­ku val­la­le ilm­selt roh­kem, sest seal on va­ja roh­kem ÜVKd ra­ja­da.

Ra­ve­ni ra­ha eest ku­lu­tu­si te­hes pea­me ar­ves­ta­ma, et meil on kaks võrd­set oma­nik­ku. See tä­hen­dab, kui üh­te val­da in­ves­tee­ri­me, pea­me sa­mas sum­mas in­ves­tee­ri­ma ka tei­se val­da. Näi­teks, kui eel­mi­sel aas­tal va­he­ta­si­me Raa­si­ku val­la reo­vee­pu­has­ti­tes pum­pa­sid, pai­gal­da­si­me Ani­ja val­las kõi­ki­des­se vee­jaa­ma­des­se ge­ne­raa­to­rid.“