OSVALD KELDER – kuidas töömehest sai lammutusfirma juht

5893
Lammutusfirma OK Ehitusteenus omanik ja juht OSVALD KELDER tõdeb, et tema kõrval olevale Pocket-laadurile lisaks oleks ettevõttele vaja ka väiksemat laadurit, millega saab töötada hoonete ülakorrustel.

OSVALD KELDERI sõnul on OK Ehitusteenus Eestis praegu ainus, kus osatakse tõhusalt töötada lammutusrobotiga BROKK.

„Hea töömees on turul väga väärtuslik, kui oled tubli tegija, on võimalik head palka teenida,,“ lausus Kiiu elanik, ettevõtja Osvald Kelder veebruaris Kuusalu koolis toimunud ettevõtlusseminaril.
Ta jutustas siis, kuidas  alustas üksi, rentis tehnika, nüüd on kõik masinad tema firmale OK Ehitusteenus välja ostetud. Moodustunud on professionaalne põhimeeskond, nende lammutusteenust on tellitud Eestis mitmetele tuntud objektidele ja ka Soome.
Ehkki ettevõte kannab nime OK Ehitusteenus, sest esialgu oli plaanis  hakata  tegelema  ka  ehitusega, on nüüd jäänud peamiseks tegevuseks lammutamine ja teemanttööd. Osvald Kelder lausub, et enda kogemuste põhjal Soomes töötamise ajast võib julgelt öelda – on vale arusaamine, et lammutamine ei ole ehitamine, lammutada on sageli isegi keerulisem kui ehitada.
Just äsja sai OK Ehitusteenus taas suure tellimuse – Tallinnas asuva rahandusministeeriumi hoone nelja ülemise korruse lammutamine. Ettevõte lammutas ka Tallinna Kaubamaja ülakorrustel ning Kolde puiestee lasteaeda. Ikka nii, et hoone karkass ja kandvad konstruktsioonid peavad jääma vigastamata, maha tuleb võtta kõik muu.
Kuusalu valda Kiidu asus Osvald Kelder elama 2006. aastal.
Tuli Eestisse Abhaasiast
Osvald Kelder on üles kasvanud Abhaasias eestlaste Salme külas. Eestisse tuli ta 16aastasena 1998. aastal. Eesti kõigi aegade edukama mängufilmi „Mandariinid“ kohta lausub, et tegelik olukord 90ndate aastate alguses oli seal palju hullem, kui filmis kujutatakse. Tema isa elab tänini Salmes.
„Meie kodune keel oli eesti keel, kuni kümnenda klassini õppisin koolis vene keeles. Elama hakkasime Kosel, sain Kose põllumajanduskoolis müürsepp-puu-sepp-betoneerija diplomi. Käisin praktikal ja tegin tööd, läksin hukka, keerulised ajad olid,“ kirjeldab mees esimesi aastaid Eestis.
Aastal 2000 sattus ta tööle teemanttöödega tegelenud firmasse Hansa Haamer. Oli puurija-saagija abimees, sai ameti selgeks, töötas mitmes ettevõttes, masu tõttu läks Soome tööle.
„Juba Eestis töötasin lammutusrobotiga BROKK, mis on hirmkallis masin. Kasutatud robot maksis tookord 750 000 krooni. Eestis arvasin, et valdan seda masinat hästi, aga Soomes sain aru, et ei osanud midagi,“ tõdeb ta.
Iseendale tööandjaks saamine algas sellest, kui 2011. aastal tuli Eestisse puhkusele, teda kutsuti appi Jõgeva kanti sigalat lammutama. Töö osutus suuremahuliseks, lammutada oli vaja veel mitu sigalat. Osvald Kelder rentis endiselt tööandjalt lammutusroboti ning asutas osaühingu, kuna nõuandjad soovitasid, et kasulikum on hakata tööle osaühinguna.. Järgnesid lammutamine Kiviõli gümnaasiumihoones, vanas Volta tehases ning ka tema endises koolis, Kose põllumajanduskoolis.
„Proovisin teha sõbraga koos tööd, kuid me teed läksid mõne aja pärast lahku.Käibenumbrid olid tol hetkel väikesed, leidsime, et koos pole mõistlik jätkata. Viimased  aastad on firmas koos minuga veel kolm meest: Tanel Liivand Kuimetsast, Andrus Puumets Perilast ja Indrek Tiik Valklast. Kümned mehed on firmast läbi käinud, nemad on jäänud. Soomes üks töömees ütles, et kõik on õpitav, aga annet peab ka olema. Täpsus ja stabiilsus on meie töös väga tähtsad omadused.“
Ta julgustab noori – kes töötegemist ei karda, õppigu selgeks töömehe amet. Kui on julgust ja pealehakkamist, ei karda pingutamist ning enese kokkuvõtmist, on võimalik saada edaspidi ise endale ja teistele tööandjaks.
Käive kasvanud
Osvald Kelder räägib, et lammutustöödel on konkurents Eestis päris tihe, ent paljud firmad panevad panuse odavale käsitsitööle: „Töid, mida meie teeme oma lammutusroboti abil kolme päevaga, teevad konkurendid ühe kuni pooleteise nädalaga. Tuleb tahta ja üritada teha paremini. Märtsi lõpus vaatame, kuidas meil rahadega on, rahandusministeeriumi lammutamiseks oleks tarvis mitut kergemat masinat. Kindlasti vajame teist lammutusrobotit, kui hästi läheb, siis ostame isegi kaks. Liisida või rentida ei tahaks, parem on, kui töövahendid on enda omad. Uus lammutusrobot maksab 100 000 eurot.“
Aastal 2012 oli OK Ehitusteenus aastakäive 126 000 eurot, 2013. aastal kasvas 167 000 euroni, mullu oli käibekasv peaaegu poole suurem.
Teemantpuurimise ja -saagimise teenust tellitakse mitmele poole ehitustele – kui vajatakse uste, akende, ventilatsiooni, kütte, kanalisatsiooni avasid.
Keerukas lammutusrobot BROKK on Osvald Kelderi sõnul Kuusalu vallas harva, kodukandis töötas  ta  sellega, kui  lammutati endise Teeroosi söökla ruumides.

Eelmine artikkelMis on plaanis Kehras toimuval rahvariidepäeval?
Järgmine artikkelKehras Kose maantee ääres kasvavad kuused plaanitakse maha võtta