„Andevei mõisast, nagu me seda kutsume, on kahjuks järel vaid riismed. Seetõttu leidsime, et Kehras ja ümbruses olevad arhitektuurimonumendid vajaksid konverentsiga jäädvustamist,“ lausus MTÜ Kehra Raudteejaam 14. ajalookonverentsi moderaator, ajaloolane Priit Raudkivi laupäeval, 10. oktoobril Kehra muuseumis.
MTÜ Kehra Raudteejaam korraldatud 14. ajalookonverentsil „Häärberid, koolid, talumajad“ rääkisid Heiki Pärdi ja Anneli Banner Eesti Vabaõhumuuseumist talurahva mentaliteedi muutusest ja aiakultuuri muutustest 20. sajandi alguses, Eve Anni Andeveist kui põllumehe mõisast, Pekka Erelt Eesti-aegse ettevõtja Joakim Puhki revolutsioonilistest noorusaastatest ning Valdo Praust Kehras üle saja aasta tagasi rajama hakatud, kuid poolelijäänud põllutöökoolist.
Pärastlõunal viidi konverentsil osalenud üle 50 inimese ekskursioonile kohtadesse, millest ettekannetes kõneldi.
Konverentsile idee andnud Andevei suurtalu, mida suursuguse häärberi tõttu kutsuti mõisaks, asus Kehra külas Jägala jõekäärus. Praegu eraomandis asuva kinnistu hooned ei ole kunagi olnud arhitektuurimälestis ning häärber on nüüdseks varemetes.
„Nõukogude võimuga Andevei talukoht natsionaliseeriti ning 1970ndateni või kauemgi oli häärber toonase Kehra sovhoosi tööliste korterelamu. Kui kinnistu 1990ndate keskpaiku erastati, oleks see teoreetiliselt pidanud tähendama, et algavad helgemad ajad. Tegelikult häärber, mis elas küll üle pool sajandit kestnud nõukogude okupatsiooni, Eesti taasiseseisvumisele järgnenud erastamist enam üle ei elanud. Andevei häärber on 30 aastat pärast erastamist pigem nagu pärast märtsipommitamist,“ tõdes konverentsil Andeveist kõnelenud Eve Anni.
Loe pikemalt 14. oktoobri Sõnumitoojast.






