Kuusalu vallavalitsus avalikustas möödunud neljapäeval, 24. oktoobril valla veebilehel ja 28. oktoobril Facebookis valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni (ÜVK) ning sademevee ärajuhtimise kava projekti aastateks 2024-2036. Parandusettepanekuid saab e-kirjaga saata vallavalitsusele kuni 17. novembrini.
Arengukava projekt oli Kuusalu vallavolikogu 23. oktoobril toimud istungil esimesel lugemisel. Heino Junolainen opositsiooni kuuluvast valimisliidust Üks Kuusalu Vald tegi kõigepealt ettepaneku arengukava eelnõu päevakorrast välja jätta. Ta luges ette avalduse, milles põhjendas, et eelnõu ettevalmistamisel on ignoreeritud kaasamise head tava, tegu on vallaelanike jaoks kõige olulisema valdkonna arengukavaga, selle projekti ei olnud volikogu liikmetele koos istungi kutsega saadetud materjalide hulgas. Ta selgitas, et esimeseks lugemiseks ei olnud kava projekti avalikustatud vähemalt kahe nädala jooksul valla veebilehel ning polnud täidetud ka arengukava menetlemise korra osasid tingimusi, näiteks vastavust valla eelarvestrateegiale, mis on koostatud aastani 2028, ÜVK arengukava projekt on pikemaks ajaks.
Volikogu kinnitas eelnõu päevakorda 8 poolt-, 5 vastu- ja 1 erapooletu häälega. Vallavolikogu esimees Ulve Märtson ütles, et volikogu istungikutse oli saadetud vastavalt põhimäärusele, ka link arengukavale oli varem saadetud kõigile volikoguliikmetele koos kutsega nii arengu- ja eelarvekomisjoni kui ka keskkonna- ja ehituskomisjoni koosolekule, kus seda teemat arutati.
Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Margus Kirss lausus volikogu istungil eelnõud tutvustades, et esimese lugemisega on eesmärk saada volikogult luba ÜVK arengukava projekti avalikustamiseks, vallarahval on siis võimalus tutvuda, mida ÜVK osas kavandatakse nende kodukandis, ja esitada parandusettepanekuid.
Ta märkis veel, et seekord kajastab ÜVK arengukava projekt ka sadevete süsteeme vallas, hinnatakse nende kvaliteeti ja kitsaskohti. Nii vee- ja kanalisatsioonisüsteemide kui ka sadevee ärajuhtimise võimaluste kohta tehakse ülevaade probleemidest ja lisatud on maksumused nende lahendamiseks. Koostöös valla pearaamatupidajaga on tehtud ÜVK vajalike investeeringute lühiajalisem plaan kuni aastani 2028 ja pikaajalisem plaan investeeringutest, mida saab teha pärast 2028. aastat, kui vallal on taastunud laenuvõimekus. Ta kinnitas, et arvestatud on nii Kuusalu valla arengukava kui ka eelarvestrateegiaga.
Kuusalu valla ÜVK ja sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024-2036 koostab riigihanke tulemusena AS Infragate Eesti. Kava sisaldab ka ülevaadet veevõrkudest koos piltidega Kuusalu, Kolga ja Kiiu alevikes ning Kuusalu külas, Pärispea, Salmistu, Vihasoo, Viinistu, Uuri, Leesi, Pudisoo, Valkla, Sõitme ja Kaberla külas ning ilma piltideta Suurpea, Juminda, Joaveski külas. Samuti on ülevaade olemasolevatest veevõrkudest, kus ei ole vee-ettevõtja määratud, vaid haldab külas loodud MTÜ: Andineemel, Haras, Valklas, Kolga-Aablas, Pedaspeal, Tammistul, Tapurlas, Virvel, Suurpea külas, Vihasoos, Turbuneemes, Salmistul, Mäepeal, Pudisoos, Kolgakülas. Ka on ülevaade alevike ja külade kaupa olemasolevatest kanalisatsiooni- ja sademevee süsteemidest.
Lühiajalise investeeringuprogrammi kogumaksumus kuni aastani 2028 on 1 051 865 eurot, investeeringud on kavandatud Kuusalu ja Kiiu alevikku, Suurpea, Kuusalu, Sõitme ja Virve külasse. Pikaajalise investeeringuprogrammi kogumaht aastateks 2029-2036 on 10 078 960 eurot, investeeringuid on siis kavas teha Kolga alevikku ning Salmistu, Uuri, Leesi, Vihasoo, Valkla, Kolga-Aabla, Andineeme, Vahastu külasse ja Sõitme külla Leegiranna elamuarendusse.
Margus Kirsi sõnul töötab arengukava töörühm ettepanekud läbi ja kaalub, kas on piisavalt põhjendatud. Ettepanekuid arutatakse ka volikogu komisjonides ja vallavalitsuse istungil. Kui avalikustamise ajal esitatakse parandusettepanekuid, tuleb enne volikogus kinnitamist korraldada arengukava avalik arutelu. Ettepanekute esitajad saavad ka kirjaliku vastuse, kas nende ettepanekutega arvestati kava koostamisel, ja lisatakse põhjendus.







