
Raasiku vallavalitsus avalikustas valla kodulehel Aruküla terviseraja arenguplaani ning ootab selle kohta ettepanekuid või arvamusi 31. jaanuarini.
„Arenguplaani koostas Vello Luts selleks, et terviserajal kavandatavatest tegevustest oleks ühtne ja selge nägemus. Edaspidi saab sellest Raasiku Valla Spordi arengukava üks osa. Soovime koondada spordivaldkonna kõik arenguplaanid üheks tervise ja vaba aja veetmise arengukavaks, mida arvestada eelarvestrateegia ja valla arengukava tegemisel,“ ütles vallavanem Andre Sepp.
Aruküla terviserada hooldava MTÜ Aave Spordiklubi liige Vello Luts rääkis, et tegi terviserajale juba aastaid tagasi arenguplaani, palju toona kavandatust on realiseerunud: „Sellest kaks suuremat asja on elektriliitumine valgustuse jaoks ning jõulinnak. Tegime tugevat koostööd endise abivallavanema Ardo Niinrega, meie aitasime planeerida, vald kaasrahastas. Kuna olen ka volikogu haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ja spordikomisjoni liige, otsustasin nüüd terviseraja arenguplaani uuendada. Hakkame seda ellu viima koos Raasiku Valla Spordiga.“
Arenguplaanis kirjeldatakse Aruküla terviseraja olukorda ja regulaarseid hooldustöid, arendusettepanekuid ja võimalikke lahendusi ning rahastamisvõimalusi.
2,5kilomeetrine kõnni-, jooksu-, ratta- ja suusaring
Praeguseks ligi 2,5 kilomeetri pikkuseks arendatud terviserada asub Aruküla alevikus kümnehektarilisel maatükil, selle algus on Talve ja Võidu tee nurgal. Mändide vahele tehtud metsarada on mõeldud eelkõige jalutamiseks, tervisekõnniks, jooksmiseks ja rattasõiduks, talvel ka suusatamiseks. Suusarajad lükkab sisse Aave Spordiklubi juhatuse liige Vello Teder. Terviserada on tasane, selle kõrgus on 43-47 meetrit merepinnast, raja algusesse on ehitatud kaks kunstlikku tõusu, 2 ja 3 meetrit kõrged. Rada on suures osas valgustatud, valgustamata on 2020. aastal rajatud 400meetrine lõik. Raja alguses on rajakaart ja pingid, renditav WC, rajal poolekilomeetriste vahedega prügikastid. Rada on markeeritud alguse-, lõpu- ja kilomeetritähistega.
Eraalgatusel on loodud ka umbes 4 kilomeetri pikkune maastikuratta rada, mis osaliselt kasutab ära ka terviserada. Lisaks rajas vallavalitsus viis aastat tagasi teeviserajale treeningvahenditega jõulinnaku.
Terviserajal on toimunud maastikurataste- ja jooksuvõistlusi. MTÜ Raasiku Rajad korraldas seal valla meistrivõistlusi suusatamises, jooksmises ja maastikurattasõidus. Aave Spordiklubi eestvõttel on regulaarselt toimunud muinastulede öö jooks, pühapäevased hommikujooksud ning võimalusel ka suusaõpe.
„Terviseraja üldine kasutus ja tuntus on alates 2013. aastast kasvanud nii palju, et kevadisel ja sügisesel märjal perioodil ei pea raja looduslik aluspind enam vastu, muutub pehmeks ja libedaks. Seetõttu plaanime tänavu porisemad kohad katta kruusaga. Varasematel aastatel oleme mõned lõigud eksperimendi korras oma raha eest kruusa ja kruusasõelmetega katnud, nüüd on selleks Raasiku Valla Spordi eelarves kavandatud raha ja saab teha natuke pikema jupi,“ rääkis Vello Luts.
Rohkem suuremaid investeeringuid tänavu Aruküla terviseraja arendamiseks ei planeerita: „Edaspidi on idee teha rajale eelkõige lastele ja sportlastele mõeldes ka mõni mägi. Looduses liikumine on tore, aga Aruküla maapinna profiil pole väga hea. Loodame, et selleks ajaks, kui Arukülas alustatakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajamise järgmist etappi, on meil valmis kooskõlastatud eskiisprojekt ning saame kaevetöödest ülejääva pinnase kasutada terviserajale mäe tegemiseks.“
Terviserada väga palju pikemaks ehitada pole plaanis, 2,5 kilomeetrine ring on Vello Lutsu sõnul juba päris paras.
„Siit-sealt saaks ehk natuke juurde lisada, kuid pikemale ringile seab maalapp piirid ette. Samas toob iga saja meetri lisamine juurde ka päris palju lisahooldust,“ märkis ta.
Terviseraja arenguplaanis on veel maastikurattaraja täiendavad elemendid, võistluste ajal ilmaolude eest kaitset pakkuv püsivam katusealune, dušš ja talvel kasutatav WC, kell ja temperatuurinäidik raja alguses, kettagolfirada, kergliiklustee terviserajani.
Tänavuste esimeste suusailmadega on Aruküla terviserada olnud Vello Lutsu kinnitusel väga populaarne: „Üle-eelmisel pühapäeval oli siin nagu laulupidu. Palju oli suusatajaid mujalt, parkla oli autosid täis. Ju on meie rajameistri kvaliteet juba teada, et tullakse. Kahe võõra inimesega rääkisin, ütlesid, et tulid siia vahelduse pärast ja seetõttu, et siin on rahulikum kui Harku ja Nõmme suusaradadel, kus suusatajaid veel palju rohkem.“