Anija vallas ja Loksa linnas on jagatud kaerahelbeid, Raasiku ja Kuusalu vallas oodatakse makaronide saabumist.
Anija vald sai kaerahelbeid 4,8 tonni. Valla haridus- ja sotsiaaltöö vanemspetsialist Marge Raja ütleb, et toiduabi hakatakse jagama pikkamööda, suurt aktsiooni ei korraldata.
Esimene osa MTÜ Heategevuskeskus vahendatavast abist puuduse all kannatavatele inimestele toimetati Tallinnast Anija valda 14. juunil – kokku 4,8 tonni kaerahelbeid. Juuni lõpus või juuli alguses tuuakse Anija valda 4,2 tonni makarone.
Raasiku ja Kuusalu vallas oodatakse ära makaronide saabumine Tallinna ja tuuakse need siis ära koos herkulotega. Raasiku vald on herkuloid tellinud 2,7 tonni ja makarone umbes tonni. Kuusalu valda peaks tulema 1,2 tonni makarone, kaerahelveste kogust vallamajast ei osatud öelda.
Loksa linn jagas maikuus 1,6 tonni kaerahelbeid Punase Risti vahendusel. Heategevuskeskuse kaudu tuuakse kaerahelbeid veel 800 kilogrammi, makarone 700 kilogrammi.
Linnavalitsuse sotsiaalnõuniku Tiina Murdvee sõnul läks jaotamine kiiresti – info liikus suust suhu, kes järele tuli, sellele anti. Jagati 5 kilogrammi pere peale, et kõigile jätkuks. Vahet tegema ei hakatud, sest seoses koondamistega laevatehases on enamikul abi tarvis. Loksal said herkuloid peaaegu kõik pered.
Kui palju omavalitsused edaspidi jahu saavad, pole veel teada, see sõltub üldkogusest, mis jagatakse omavalitsuste peale.
Vallad-linnad peavad ise korraldama transpordi, et toiduabi pealinnast ära tuua.
Abipakk 10 kilo inimese kohta
Toidupakid pole tavaliste etikettidega, vaid peal on kirjas, et tegu on ELi toiduabiga.
Anija valla haridus- ja sotsiaaltöö vanemspetsialist Marge Raja räägib, et organiseerijad on abipaki suuruseks määranud 10 kilogrammi inimese kohta. Olude muutudes on õigus vajadusel abisaajate ringi suurendada või ühe inimese kohta jagatavat kogust vähendada.
„Harjumaa Omavalitsuste Liit alustas andmete kogumist abivajajate kohta 2009. aasta talvel. Otsustasime, et Anija vallas on neid 600 inimese ümber. Arvestades aga olukorda, kus aastaga on töötute hulk vallas kasvanud ligi kaks korda, võib toiduabi vajajate ring olla isegi suurem.“
Abisaajate sihtrühma kuuluvad töötud, nelja ja enama lapsega pered, kahe ja enama lapsega üksikvanemad, puuetega inimesed ning puudust kannatavad pensionärid.
Marge Raja: „Samas ei jaga me abi kampaania korras ning tunglemist kahtlemata ei soovi. Puuduse all kannatavad inimesed on oodatud Kehrasse Kreutzwaldi 6 asuvasse majja, et vajalik toiduabi kätte saada.
Naabrid, tuttavad ja sõbrad võiksid valla sotsiaaltöötajatele teada anda, kui on tekkinud kahtlus, et ühel või teisel perel ei ole pärast püsikulude maksmist enam toiduraha.“
Abi jagamist on vallavalitsus planeerinud pikema perioodi peale. Kuivainete realiseerimistähtaeg ulatub 2011. aasta suvesse.
Toiduabi raha vastu vahetamine on keelatud ja see pole ka toetuse eesmärk, toonitab ta.
Juhtiva sotsiaaltööspetsialisti Liivi Puumetsa andmetel on Raasiku valla abivajajate hulgaks arvestatud 350 inimest: „Isikud on meil teada. Sotsiaaltöötaja, lastekaitsespetsialist ning kolm hooldusõde vahetavad omavahel infot, et keegi ilma ei jääks.”
Raasiku vallavalitsuse töötajad toimetavad toiduained inimestele koju, kuid sarnaselt naabervallale ei peeta ka Raasikul oluliseks mitte abi kiiret laialijagamist, vaid selle jõudmist tõeliste hädalisteni.
Kuidas toiduabi hakatakse Kuusalu vallas jagama, pole veel lõplikult otsustatud.
