OLAF RATTASEPP tutvustab Kuusalu rahvamajja seatud näitusel oma akrüülmaale

1403
Valkla elanik, harrastuskunstnik OLAF RATTASEPP ja tema loodusmaalid.

OLAF RATTASEPP Valklast on pensionipõlves maalinud üle 300 pildi, valdavalt merest ja maastikest.

Üle 40 aasta Tallinnas Kinomehhaanika Eksperimentaaltehases töötanud Olaf Rattasepp hakkas maalimisega tõsisemalt tegelema siis, kui jäi pensionile ja kolis 1986. aastal koos abikaasaga elama Valklasse oma suvilast ümberehitatud  elumajja.  See  asub  Muti­onu elamuühistus, mis oli varem aianduskooperatiiv. Kinomehhaanika Eksperimentaaltehas oli Kuusalu kolhoosi šeff. Esimees Arnold Vunk lubas tehaserahvale aiamaad, seda jagati Mutionu kooperatiivist ka kinovalitsusele ja Tallinfilmi rahvale.
Olaf Rattasepp meenutab, kuidas neil tuli kord šeffidena märga heina kokku panna, tema keeldunud, sest see polnud piisavalt kuiv: „Brigadir ütles, et meil Kuusalu kolhoosis söövad lehmad isegi puid, kui esimees seda nõuab.“
Kuusalu rahvamajas on näitusel 38 akrüülmaali, enamik neist Kuusalu valla ja ka Põhja-Eesti maastikud, lisaks mõned natüürmordid. Tegu on 80aastase harrastuskunstniku esimese näitusega, seni on ta oma pilte välja pannud Kuusalu Kännulille poes müügiks.
Kokku on temalt ära ostetud sadakond maali. Ka rahvamaja näituselt on üks pilt juba broneeritud. Kõige enam ostetakse laevadega pilte.
„Olen poolalateadlikult sodinud kogu elu. Töö juures tegin seinalehte, joonistasin karikatuure. Kooli ajal lasid tüdrukud mul oma salmikutesse pilte teha. Käisin Tartus kaks aastat kunstimuuseumi juures korraldatud kaugõppekursustel, sealt sain põhialuse. Hea naaber Rein Raamat Valklast on andnud näpunäiteid,“ räägib autor.
Oma ateljeed tal kodus ei ole, maalib trepialuses nurgakeses. Enamasti käib maalimine nii, et esmalt pildistab looduses, et talletada valgus, värvid ja varjud, selle järgi teeb kodus pildi valmis.
„Maal võib valmida 15 minutiga, aga aega võib võtta ka 15 päeva, oleneb olukorrast ja tunnetusest. Teinekord, kui väsimus tuleb peale ja isu ära kaob, jätan pooleli,“ kõneleb Olaf Rattasepp.
„Maalin rohkem enda lõbuks, aga kui keegi leiab, et tahaks seda endale, on soe tunne – oled teinud midagi sellist, mida teine inimene soovib vaadata.“
Ta lisab, et pildiraamist sõltub palju, pilt võib muutuda sügavamaks ja elavamaks. Üht oma pilti ei tundnud teises kohas äragi, kui see oli pandud uhkesse raami.
„Kuusalu kandis on mõnus ja rahulik elada, siin on teistsugune tunnetus kui linnas. Ka rahvas on teistsugune, heatahtlikum,“ sõnab ta veel.