Anija mõisa renoveerimisprojekt on valmis, tuleval nädalal avatakse ehitushanke pakkumised.
„Ehitus peaks algama oktoobris ning renoveeritud mõisa avame 2020. aastal,“ ütles Anija mõisa arendusjuht Janne Kallakmaa.
Möödunud aasta suvel otsustas EAS toetada Anija mõisakompleksi renoveerimist ja arendamist mõisaajastu külastuskeskuseks „Mõisa aja lugu“ 1 752 972,39 euroga. Anija valla eelarvest lisati omaosalusena 400 000 eurot.
„Aasta varem soovisime Anijale teha baltisaksa kultuurikeskust, seda projekti EAS ei toetanud. Kui uue tähtajani oli vaid nädal, ei olnud mul veel ideed. Istusin mõisatiigi kaldal ja mõtlesin – meil on siin tegelikult olemas kõik, mille pärast inimesed Anija mõisa armastavad. Nii sündiski mõisakultuurikeskuse projekt,“ rääkis Janne Kallakmaa.
Mõisa renoveerimise põhiprojekti koostas AS Restor, projekt valmis tänavu suvel: „Restori arhitekt Mart Kesküla, kes on projekteerinud ka Vihula mõisakompleksi, ütles, et tal pole varem tulnud teha nii rasket projekti – kõik tahavad teha ilusaks, aga mina soovin koledat. Tahame tõesti palju senist säilitada, väärtustada unustatud vana, näidata kadunud aegade säilinud kihte. Anija mõisast peab saama keskus, mis annab mõisakultuuri pärandist tervikliku ülevaate.“
Arendusjuht selgitas, et mõisate ajal toodi välismaalt sisse eri ajastutest pärit kultuure, seetõttu polnud ühtset stiili, nagu on suures osas tänapäeval renoveeritud mõisates, mis on sageli ühe ajastu kesksed: „Anija mõisas hakkab nägema eri aegu, kõrvuti võivad olla ilus mõisapärane tuba 19. sajandist, aga ka koleda nõuka-aegse sinise seinaga tuba. Tahame säilitada kõik kohad, millel on oma lugu.“
Kõige põhjalikum töö, mis Anija mõisas tehakse, on küttesüsteemide renoveerimine. Mõis viiakse maaküttele, kuid alles jäävad ka mõned kaminad-ahjud. Saalis olevale ahjule tehakse ümber marmoriseering.
Peahoone esimesele korrusele tulevad avar fuajee, garderoob ning esindusruumid, kus on võimalik teha koosistumisi, õpitubasid. Raamatukogu jääb alles, kuid väiksemas ruumis kui seni – lugemistuba, kus saab lugeda, kasutada internetti. Saal läheb lava ja selle taga olevate ruumide arvelt suuremaks.
Mõisa teisel korrusel jäävad alles kõik senised ruumid, sinna tuleb 10 temaatilist tuba: moetuba, lastetuba, pargituba, meeltetuba, ajalootuba, toidutuba, salong, mõisahärra magamistuba, käsitöötuba, paberituba, kus hakatakse läbi viima koolitusi-töötubasid.
„Paberitoa sisustab Kehra tehas, ajalootoa Valdo Praust, moetoas hakkame eksponeerima moodi läbi sajandite, toidutoas mõisaajastu toidukultuuri ja nii edasi, päris kõike veel avada ei taha,“ rääkis Janne Kallakmaa.
Tal on mõisa külastajatele valmis mõeldud 40 paketti, üks näiteks on ööbimisvõimalusega mõisahärra toas: „See annab võimaluse tunda end mõisahärrana.“
Teisele korrusele jääb alles ka käsitöötuba kangastelgedega.

Mõisa fassaad renoveeritakse täielikult. Peahoone sissepääsu juurde tuleb puidust tuulekoda, nagu oli 18. sajandil – see tehakse vanade fotode järgi. Majatagune veranda ehitatakse kinni, selle kohale tuleb rõdu, nagu oli siis, kui mõisas elasid von Wahlid. Kohvikupoolsesse ossa tehakse väliterrass. Praegu eest roosa ja tagant kollane fassaad on pärast renoveerimist üleni kollane.
Renoveeritakse ka mõisa kõrval asuv ait, kuhu tuleb kontserdisaal koos tualettide, garderoobi ja väikese abiruumiga. Aida ülemist korrust saab kasutada ainult suvel, sinna tulevad näitusesaalid.