
Laupäeval, 21. märtsil toimus Kehras esmakordselt ligi viis tundi kestnud nukuteatrite maraton, mille jooksul andsid nukuteatrid Tallinnast, Hiiumaalt, Pärnust ja Kehrast rahvamaja kolmes eri kohas kokku 6 etendust.
Nukuteatrite maratoni korraldaja, Kehra Nuku juht Margit Aasmaa ütles, kuna 21. märts, mis on ülemaailmne nukuteatrikunsti päev, langes tänavu laupäevale, tekkis tal mõte seda tähistada. Ta saatis info oma ideega Eesti nukuteatreid ühendava UNIMA Eesti Keskusesse kuuluvatele nukuteatritele – neid on kokku 14.
„Tagasiside oli positiivne, mõnigi teater ütles kohe, et nemad tahavad osaleda. Seetõttu otsustasin Kehras korraldada nukuteatrite maratoni,“ rääkis Margit Aasmaa, kes on ka rahvusvahelise Nukuteatrite Liidu (UNIMA) Eesti Keskuse juhatuse liige.
Teatripäeva avas omaloomingulise minietendusega „Kuhu tuleb kevad?“ Kehra Nuku noor näitleja, Kehra gümnaasiumi 10. klassi õpilane Ranel Teino. Seejärel olid rahvamaja suures saalis ning teise korruse peegelsaalis ja vahesaalis vaheldumisi kuus poole tunni pikkust etendust.
Tallinna vanalinnas tegutsev Draakonipesa mängis rahvamaja suures saalis põrandal publiku keskel „Hällilaulu Röövikule“. See oli mõeldud kõige väiksematele, ka lapsed olid etendusse kaasatud. Üle 60aastane teater Marionett, mis asub Tallinnas Salme kultuurikeskuses, andis rahvamaja vahesaalis etenduse „Nukkkude kontsert“. Kärdla Nukuteater, mille lõi pärast Hiiumaale kolimist ka Kehra Nuku asutanud Lea Sibul-Poola, esitas teatrimaratonil suures saalis tüki „Hundikõrvad“. Rändnukuteater Nõu Puu Pärnust mängis peegelssaalis „Rohkesti tasutud heategu“. Teatris osalevad Ave Teeääre juhendamisel 11-17aastased noored, kes mõtlevad ise näitemängu välja, valmistavad looduslikest materjalidest nukud ning ka mängivad nendega. Peamiselt venekeelne teater Fonarik Tallinnast esitas Kehras oma eestikeelse tüki „Rebasepoeg – võrukael“. Kõige viimane etendus oli Kehra Nukult, Margit Aasmaa mängis monotükki „Piibelehe-neitsi“ rahvamaja vahesaalis.
„Kõik etendused olid väga omanäolised ning meil oli tõeline maraton – iga 15 minuti tagant algas uus näitemäng. See sai võimalikuks just tänu sellele, et mängiti eri kohtades,“ sõnas korraldaja.
Ta selgitas, et nukuteatri lavadekoratsioonide ülespanek enne ja mahavõtmine pärast etendust võtab päris palju aega ning selleks, et publik ei peaks vahepeal väga palju ootama, kasutati kolme eri mängukohta.
Publikut oli tema hinnangul päris palju: „Esimese etenduse ajal hommikul kell 10 veel nii palju ei olnud, aga iga etendusega tuli vaatajaid aina juurde. Peegelsaal, mis on kõige väiksem, oli etenduse ajal lausa puupüsti täis. Hommikul osteti maratonile seitse päevapiletit, paljud emad-vanaemad ütlesid, et ei julge osta, sest ei tea, kui kaua laps vastu peab. Seetõttu ostsid esialgu pileti ühele etendusele, siis teisele, seejärel kolmandale ja lõpuks vaatasid kõik etendused ära, sest lapsed ütlesid pärast iga tükki, et tahavad veel etendusi näha.“
Margit Aasmaa lisas, et laste arvamuse teada saamiseks palus ta etendusi hnnata žüriil, milles oli Kehra kooli kolm 4. klassi õpilast. Neile meeldis kõige rohkem teatri Marionett etendus.
Peakorraldaja kinnitas ka, et sai nii publikult kui teatrimaratonil osalenud nukuteatrite näitlejailt väga palju kiidusõnu ning lubadusi järgmisel aastal uuesti tulla. Seda, kas aasta pärast toimub Kehras taas nukuteatrite maraton, ei osanud ta veel öelda.





