Noo­rem­vee­bel HEN­RI LÕU­KE tee­nib IT-spet­sia­lis­ti ja si­de­teh­ni­ku­na Iraa­gis

MA­RI­NA LOŠT­ŠI­NA, Est­coy-20 tea­beoh­vit­ser

Kuu­sa­lu val­last Va­has­tu kü­last pä­rit noo­rem­vee­bel Hen­ri Lõu­ke tee­nib ala­tes märt­sist Iraa­gis IT-spet­sia­lis­ti ja si­de­teh­ni­ku­na rah­vus­li­kus toe­tu­se­le­men­dis NSE (Na­tio­nal Sup­port Ele­ment), mil­le üle­san­ne on ta­ga­da va­ja­li­kud tin­gi­mu­sed ja va­hen­did ja­la­väe­kom­pa­nii­le Est­coy-20.

„Toe­tan kom­pa­niid si­dea­la­selt, mi­nu vas­tu­tu­sa­las on eri­ne­vad si­de­va­hen­did mit­me­su­gus­test kaab­li­test ku­ni si­deins­tal­lat­sioo­ni­de­ni. La­hen­dan ka või­ma­li­kud jooks­vad mu­red – elek­ter ja muu sel­li­ne. Olen põ­hi­mõt­te­li­selt 24/7 val­mis ap­pi tõt­ta­ma, kui on va­ja. Iga olu­kord on eri­nev ja ai­nu­laad­ne, mit­te mis­ki et­te­tu­lev ei ole ku­sa­gil ma­nuaa­li­des kir­jas,“ kir­jel­dab ta.

Hen­ri Lõu­ke on seit­se aas­tat ol­nud tee­nis­tu­ses Ees­ti kait­se­väe staa­bi- ja si­de­pa­tal­jo­nis, es­malt 11 kuud aja­tee­ni­ja­na ja edas­pi­di te­gev­tee­nis­tu­ses.

Sõ­ja­li­se­le mis­sioo­ni­le ot­sus­tas tä­na­vu min­na, et nä­ha, mil­li­ne on tee­nis­tus väl­jas­pool mu­ga­vust­soo­ni: „Pa­nin en­da kan­di­da­tuu­ri kir­ja ja osu­tu­sin va­li­tuks. See on vä­ga hea viis laien­da­da sil­ma­ringi, saa­da viie kuu jook­sul pal­ju ko­ge­mu­si ja tead­mi­si ning nä­ha, kui­das käib koos­töö liit­las­te­ga ja te­gut­se­tak­se suu­res rah­vus­va­he­li­ses ük­su­ses ühi­se ees­mär­gi ni­mel.“

Ta li­sab, kait­se­väes ning usu­ta­vas­ti ka teis­tes or­ga­ni­sat­sioo­ni­des ja jõust­ruk­tuu­ri­des keh­tib põ­hi­mõ­te, et kes ta­hab, see saab: „Ini­me­ne peab ise taht­ma are­ne­da ja õp­pi­da. Ma ei ole oma eria­la ku­sa­gil koo­lis õp­pi­nud. Mind hu­vi­tab see vald­kond, olen pü­hen­da­nud üs­na pal­ju ae­ga in­fo ot­si­mi­se­le, os­kus­te lih­vi­mi­se­le ja õp­pi­nud pa­ri­ma­telt kol­lee­gi­delt.“

Kait­se­väe­la­se elu­kut­seks and­sid te­ma sõ­nul tõu­ke nii ar­vu­ti­män­gud kui ka eri­ne­vad sõ­ja­fil­mid, mi­da noo­rus­põl­ves vaa­tas. Suur ees­ku­ju on ol­nud ema, kes on 15 aas­tat kuu­lu­nud Kait­se­lii­tu. Kol­ga koo­lis õp­pi­mi­se ajal osa­les Hen­ri Lõu­ke ak­tiiv­selt Kol­ga noor­te kot­kas­te ja ko­du­tü­tar­de rüh­mas. Pä­rast Kol­gas põ­hi­koo­li lõ­pe­ta­mist jät­kas güm­naa­siu­miõ­pin­guid Tal­lin­nas. Aja­tee­nis­tus­se läks va­ba­taht­li­kult ko­he pä­rast kesk­koo­li.

Hen­ri Lõu­ke: „Aja­tee­nis­tus­se mi­ne­kul oli kin­del plaan võt­ta sealt nii-öel­da täis­pa­kett – saa­da 11 kuu jook­sul al­loh­vit­se­riks ja lõ­pe­ta­da aja­tee­nis­tus jaoü­le­ma­na. Tead­sin, et an­nan en­dast mak­si­mu­mi ja olen val­mis pin­gu­ta­ma, et saa­da hak­ka­ma eri­ne­va­tes st­res­sio­lu­kor­da­des. Mul­le meel­dib ini­me­si juh­ti­da, or­ga­ni­see­ri­da ning vaa­da­ta, et kõik saak­sid oma rol­li ja an­da jõu­ko­ha­ne pa­nus üle­san­ne­te õn­nes­tu­mis­se. Ju­ba koo­lia­jal or­ga­ni­see­ri­sin koo­li­vä­li­seid üri­tu­si sõp­ra­de­le ja tut­ta­va­te­le. Pais­tab, et mi­nu üle­mad on sa­ma meelt ja plaan läks täp­pi, sain noo­rem­seer­san­di­na küm­ne­liik­me­li­se ük­su­se ju­hiks.“

En­ne aja­tee­nis­tu­sest re­ser­vi­mi­ne­kut tu­li pak­ku­mi­ne jää­da te­gev­tee­nis­tus­se ning ku­na kait­se­väes meel­dis, pa­ni oma ni­me kir­ja: „Alus­tasin inst­ruk­to­ri­na, tee­ni­sin paar aas­tat, üle­mad nä­gid mi­nus po­tent­siaa­li ja pü­hen­du­must. Mind edu­ta­ti saa­tes õp­pi­ma veeb­li­koo­li, kus sain täien­da­da ka oma si­dee­ri­ala tead­mi­si. Pä­rast olin peaae­gu ne­li aas­tat rüh­ma­va­ne­ma ame­ti­ko­hal, va­he­peal täit­sin ka rüh­maü­le­ma üle­san­deid. Hil­ju­ti lii­ku­sin staa­bi- ja si­de­pa­tal­jo­ni staa­pi.”

Kait­se­väe koh­ta too­ni­tab ta, et see po­le pel­galt käs­ku­de täit­mi­se or­ga­ni­sat­sioon: „Või­ma­lik on te­ha pal­ju eri­su­gu­seid as­ju eri vald­kon­da­des, siin puu­dub üks­lui­sus ja tap­pev ru­tiin, mi­da pal­jud pel­ga­vad­ki. Või­ma­lus­te amp­luaa on vä­ga lai ja te­ge­vu­si ning väl­ja­kut­seid leiab igaüks alus­ta­des eri­ suu­ru­se­ga ük­sus­te juh­ti­mi­sest, sõ­du­ri­te koo­li­ta­mi­sest, en­da füü­si­se ja vai­mu ka­ras­ta­mi­sest ja aren­da­mi­sest ning lõ­pe­ta­des lo­gis­ti­ka, teh­ni­ka ja si­dea­las­te as­ja­de­ga. Kõi­ki as­pek­te on või­ma­tu loet­le­da, aga kait­se­vä­gi on vä­ga hu­vi­tav, pi­de­valt are­nev ning väl­ja­kut­seid pak­kuv asu­tus.“

Hen­ri Lõu­ke soo­vi­tab noor­te­le, kel­lel on ees aja­tee­nis­tus, et kui­gi rää­gi­tak­se kind­las­ti iga­su­gu­seid lu­gu­sid, peab ise mi­ne­ma, nä­ge­ma ja ko­ge­ma: „Kui ole­te au­sad ja koos­töö­val­mid oma üle­ma­te­le, siis on ka ne­mad koos­töö­val­mid ja au­sad teie­ga ning tu­le­vad te mu­re­de­le vas­tu. Ole liht­salt nii-öel­da norm vend. Us­ku­ge, aja­tee­nis­tus on pä­ri­selt ka kõi­gi­le jõu­ko­ha­ne, väärt ko­ge­mus ja aja­tee­nis­tu­sest saa­te sõp­ru ja mä­les­tu­si ko­gu eluks.“

Ap­rill on ve­te­ra­ni­kuu, Ees­tis käib taas si­ni­lil­le­kam­paa­nia. Hen­ri Lõu­ke kin­ni­tab, et ka te­ma kan­nab ap­ril­lis si­ni­lil­le­mär­ki – aus­tu­sest nen­de vas­tu, kes on käi­nud sõ­ja­lis­tel ope­rat­sioo­ni­del, ka nen­de, kes ei tul­nud sealt ta­ga­si või said mis­sioo­nil haa­va­ta: „Nen­de jul­gus, val­mis­o­lek en­nast oh­ver­da­da ja kart­ma­tus on ai­nu­laad­ne. Müts ma­ha eri­ti nen­de ees, kes on käi­nud piir­kon­da­des, kus konf­likt oli te­ra­vam, pi­de­vam ja näh­ta­vam. Meil on prae­gu suh­te­li­selt ra­hu­lik. Tõ­si küll, ko­he meie saa­bu­mi­se õh­tul tut­vus­ta­ti mei­le var­jen­dit, ku­hu tu­leb tea­tud aja­ga jõu­da häi­re kor­ral. Meie en­da baa­sis peab kait­se­va­rus­tus ole­ma käe­pä­rast, väl­jas lii­gu­me la­hing­va­rus­tu­ses ja rel­vas­ta­tult. An­na­me en­da­le aru, et ra­hu võib ol­la pet­lik ja aju­ti­ne ning kõik võib muu­tu­da sil­ma­pilk­selt. Aga ole­me iga hetk val­mis jät­ka­ma oma üles­an­net ka ju­hul, kui olu­kord peaks oht­li­ku­maks muu­tu­ma. Ma loo­dan, et meil lä­heb häs­ti ja saa­me naas­ta ko­ju sa­ma ter­ve­te­na, na­gu siia tu­li­me.“