Anija valla esindajad said „Maale elama“ messilt üle 40 huvilise kontakti

1455
PEEP KASK, INGELDRIN AUG, KAISA TAMKIVI ja LILIAN NÕLVAK kutsusid „Maale elama“ messi külastajaid Anija valda elama.

Anija valla boks oli laupäeval, 14. mail Telliskivi loomelinnakus toimunud „Maale elama“ messil Harjumaalt ainus.

„See on üllatav. Kus on näiteks Raasiku vald, kes otsib endale 200 inimest juurde?“ imestas Peep Kask, üks Anija valda messil tutvustanutest.
Anija valla „Maale elama“ algatusega liitumise eestvedaja, valla arendusjuht Ingeldrin Aug ütles, et kahel eelmisel messil oli ta Kuusalu valla esindajana ning siis oli Kuusalu seal Harjumaalt ainus: „Mitmed, kes pole ise messil käinud, on skeptilised – kui palju siis ikka on neid, kes endale messilt reaalselt kodu otsivad? Aga tegelikult neid on. Mina näen sellel messil suurt võimalust saada uusi elanikke. Niisugune üritus toimib ka valla turundusena.“

Anija valla „uusmaakad“ rääkisid oma loo
Anija valla messiboks Telliskivi loomelinnaku Punases saalis oli otse peasissekäigu kõrval.
Ingeldrin Aug selgitas: „Kuna näeme suure väärtusena seda, et Anija valda läbib raudtee ning rongiga saab Kehrast Tallinnasse 19 minutiga, otsustasime boksi kujunduses kasutada rongi temaatikat – näed justkui rongiaknast meie kauneid vaateid.“
Boksi tagasein oli kaetud suure linaga, millele kohalik käsitöömeister Merike Maaroos oli joonistanud, kus Anija vald asub, kuidas saab sinna Tallinnast. Juurde olid lisatud suuremad külad, maantee ja raudtee ning peale Anija valda iseloomustavate arvude mõned lustlikud laused, näiteks: „Meil on hea elada. Pikaealisi on palju. Vanim proua on 104!“ või: „Pillapalu küla on peaaegu sama suur kui Tallinna linn, elanikke 20. Mahub veel!“
Messiboksi seintele olid riputatud vallaelaniku kampaanias kasutatud elanike pildid koos tekstidega, miks neile meeldib Anija vallas. Ülesseatud ekraanil vaheldusid vaated rongiaknast – Ivar Neio tehtud fotod koduvallast. Boksi põrand oli kaetud Anija naiste kootud vaipadega, seinu ääristasid nartsissipotid. Pisemate messikülastajate tähelepanu võitmiseks olid kohale toodud päris tibud ning lauake, mille ääres istudes sai joonistada. Messikülastajatele kingiti lillepotte ja maaelu alustamiseks rediseseemnete pakk Anija Eide pildiga.
Anija valla messitiim oli 6liikmeline. Peale Ingeldrin Augi ja Kehras elava Peep Kase tutvustasid Anija valda messikülastajatele Kaisa Tamkivi Soodlast, Lilian Nõlvak Ülejõelt, Kätlin Takk Alaverest ja Mihkel Kuuse Kehrast. Peale Mihkel Kuuse on teised niiöelda uusmaakad. Kutsusid  messikülastajaid enda boksi ja rääkisid oma lugusid – kuidas ja miks otsustasid loobuda pealinnaelust ning kolida Anija valda, miks neile seal meeldib, millega tuleks maale kolimisel arvestada.
„Vestlesin pikalt ühe Saaremaa neiuga. Ütlesin, et elame nagu maal, aga kõik eluks vajalik on käe-jala juures. Alguses ta ei saanud üldse aru, kus Anija vald asub, aga viisin kaardi juurde ja selgitasin. Sõidad 20 minutit rongiga ja oledki maal – ei trolle, tramme ega närvilisi inimesi,“ jutustas Peep Kask, kes julgustas Kehrasse kolima ka neid, kes oma maja ei soovi: „Ütlen, et elan mugavustega korteris, aga viie minutiga saan toast loodusesse ning jõe äärde.“
Lilian Nõlvak lisas: „Räägin inimestele, kuidas maale kolisin. See otsus algab seestpoolt – kui juba südames oled teinud otsuse kolida maale, siis on vaja lihtsalt asuda tegudele. Üritan panna inimesi aru saama, kui suur väärtus on elada maal. Olen maatüdruk, aga kasvanud korteris ja unistanud oma majast. Nüüd on minu pere kodu kaunis kohas metsa sees, samas saame  käia linnas tööl.“
Kätlin Takk, kes on sündinud-kasvanud Tallinnas, kuid nüüd elab vanavanemate kodus Alaveres, lausus: „Seal on vaikne, privaatne, turvaline, võin lapsed julgelt üksi õue jätta. Aga messil on minu tõmbenumber olnud tibud, seetõttu räägin siin linnu- ja loomakasvatusest maal.“
Kaisa Tamkivi osales „Maale elama“ messi arvamuslabori arutelus „Mis juhtub maale kolides?“ Ta kinnitas – kui abikaasa esivanemate talu Anija-mail jäi tühjaks, ei olnud neil pikki arutelusid-vaidlusi: „Saime aru, et loomulikult läheme maale, kus lastel on kõige parem kasvada. Aga jätsime tagaukse avatuks – rentisime oma Tallinna korteri välja. Alles selle aasta alguses, pärast seitset aastat maal elamist, võtsime julguse kokku ja müüsime korteri maha.“

Anija vald huvitab peamiselt tallinlasi
Ingeldrin Aug rõõmustas, et messil oli neil väga palju sisukaid vestlusi. Mitu inimest ütlesid, et on mõelnud maale kolimisest, kuid täpset kohta veel välja pole valinud, selle otsustamisel lootsid abi just „Maale elama“ messilt.
„Messilt saab infot, mida kinnisvaraportaalides ei ole: kas kohalikus lasteaias on kohti, kas lastele on huviringe ja endale vabaajaveetmise kohti, millised on ühistranspordi võimalused,“ lausus ta.
Arendusjuht lisas, et nende sihtgrupp messil olid eelkõige tallinlased – inimesed, kes otsivad võimalust maale kolida, kuid ei ole valmis tegema väga suuri elumuutusi, see tähendab, soovivad jätkata töötamist Tallinnas. Ta tutvustas ka „Maale elama“ kodulehele Anija valla info juurde üles pannud kohti, kus on võimalik alustada oma ettevõtlust, näiteks ait-kuivati või mõisa vana sepikoda Kehras.
Päris paljud rääkisid Anija valla messitiimile soovist leida suurem maa-ala, kuhu rajada oma kogukond: „Need pole üksnes ökokogukonnad, vaid tavalised Tallinna inimesed ühest sõpruskonnast. Nad lihtsalt ei julge maale kolimist üksi ette võtta, tuleksid pigem koos tuttavatega, siis saaksid vajadusel üksteist aidata, näiteks lapsehoidmisel.“
Messiga jäi Ingeldrin Aug väga rahule. Anija valla esindajad kogusid sealt andmeid inimestelt, kes on huvitatud Anija valda kodu rajamisest, töökoha leidmisest, ettevõtluse arendamisest või muust.
„Saime 42 inimese kontaktid ja panime kirja nende konkreetsed soovid. Näiteks üks otsib renoveerimist vajavat palkmaja, teine suuremat maja, kuhu kolida mitme perega, kolmas ainult kinnistut. Naiivne on arvata, et kõik nad kolivad Anija valda, kuid nüüd õige töö alles algab – võtame nendega uuesti kontakti, täpsustame igaühe soove, kutsume neid Anija valla üritustele ja vallaga tutvuma,“ rääkis ta.