Vallavalitsus tutvustas möödunud kolmapäeval Kuusalu rahvamajas Keskväljak 2 detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiisi.
Vallavalitsus kavandab Kuusalu alevikus Kännulille kaupluse ja rahva suus Õnne Majaks kutsutava mitmekorterilise puumaja vahele, Keskväljak 2 kinnistule uut hoonekompleksi, kus oleksid kuni 10 väiksemat korterit erihoolekandeteenust ehk toetatud elamist vajavatele inimestele.
Kolmapäevasel rahvakoosolekul tutvustati detailplaneeringu esialgset eskiisi, mille on koostanud OÜ ASE Projekt arhitekt Tiina Skolimowski.
Detailplaneeringu eskiislahendusega on tehtud ettepanek jagada kinnistu kaheks krundiks. Ühele planeeritakse kuni 10 väiksema korteriga elamu või erihoolekande ehk toetatud elamise teenust vajavate inimeste hoonekompleks. Ehitisealune pind on planeeritud kuni 450 ruutmeetrit, hoone maksimaalseks kõrguseks kuni 10 meetrit – ehitataks kahekorruseline maja.
Teisele krundile võiks olemasoleva lagunenud puitelamu asemele ehitada kuni 4 korteriga elamu ja abihoone. Selle elamu ehitisealune pind on planeeritud kuni 320 ruutmeetrit, kõrgus samuti kuni 10 meetrit.
Kogu kinnistu ja lagunev hoone kuuluvad OÜle Kuusalu Soojus, mille omanik on Kuusalu vald. Planeeritava ala suurus on 3556 ruutmeetrit.
Raha erihoolekande maja ehituseks taotleb vallavalitsus ELi toetusfondist – toetusena 408 000 eurot, vald lisaks 172 000 eurot.
Vallaarhitekt Kadi Raudla selgitab, et toetusfondi esitatud taotlusele on lisatud illustreeriva materjalina eskiislahendus, mis võimaldab hinnata vajalikke ruumimahte ning hoone suurust. Eskiisi koostasid Kiiu lasteaia projekti autorid, arhitektid Helen Rebane ja Egon Metusala.
Rahvamajja kogunes detailplaneeringu tutvustamisele paarkümmend inimest. Kohal olid peamiselt naaberkinnistute omanikud või nende esindajad, kellele vallavalitsus oli saatnud kutsed. Naabrite seisukohad jagunesid kaheks, oli neid, kes leidsid, et toetatud elamise projekt on vajalik ja niisuguse võiks Keskväljak 2 krundile ehitada. Oli ka kahtlejaid, kes olid mures planeeritava hoone ja tulevase võimaliku elanikkonna sobivuse üle.
Osad lähinaabrid avaldasid arvamust, et arhitektide koostatud hoone eskiis on liiga moodne ja erinev sealse piirkonna elumajadest. Tehti ettepanek, et planeeringuga võiks kehtestada arhitektuurseid tingimusi, millega tuleks säilitada Keskväljaku ajalooline ilme. Ka kardeti, et tulevased elanikud võivad olla ettearvamatud ja tekkida võib turvariske.
Tiiu Aasa, kelle kinnistu nurk jookseb kokku Keskväljak 2 kinnistuga, ütles Sõnumitoojale, et tema leiab, sellist hoonet on tarvis: „Tean mõnda neist, kes vajavad toetatud elamist ja tean ka nende tublisid juhendajaid, kes kogu südamega on asja juures, ma ei pelgaks seda projekti. Igale probleemile tuleb läheneda valge lehena ja võtta arvesse, et me võime ka eraomandis olevatesse hoonetesse saada naabrid, kes ei pruugi meeldida.“
Vallaarhitekt Kadi Raudla kommenteeris, et tegu oli detailplaneeringu eskiisi tutvustusega, näha sai esialgset materjali, millest hakatakse planeeringu põhilahendust kujundama.
„Tahtsime teada kohalike elanike seisukohti planeeritava hoone arhitektuuri ja kavandatavate tegevuste osas, et vallavalitsus saaks hakata edasi arutama ja otsuseid vastu võtma. Jaanuari alguses selgub, kas ELi toetusraha erihoolekande elamuks antakse. Oluline arutamise koht on ka see, kas juhul, kui toetatud elamise projektile rahastust ei anta, peaks ala reserveerima tulevikus sotsiaalmaana või elamumaana,“ ütles ta.
Euroopa Regionaalarengu Fond jagab erihoolekande kogukondlike teenuskohtade loomiseks tuleva aasta alguses 6 miljonit eurot.
