Moe­tu­deng KÄ­RO­LIN RAA­DIK Raa­si­ku val­last või­tis ER­KI moe­sõul 2. ko­ha

Mai­ne­kal võist­lu­sel osa­les Ees­ti Kuns­tia­ka­dee­mia Pe­nin­gil elav tu­deng Mu­hu su­kast ins­pi­ree­ri­tud ku­du­mi­te­ga.

Au­gus­ti vii­ma­sel lau­päe­val oli Tal­lin­nas Pa­ta­rei me­re­kind­lu­ses 34. rah­vus­va­he­li­ne võist­lus ER­KI Moes­how 2021. 1982. aas­tast toi­mu­val eel­kõi­ge moee­ria­la tu­den­gi­te­le mõel­dud kon­kur­sil saa­vu­tas tä­na­vu tei­se ko­ha Kä­ro­lin Raa­dik Raa­si­ku val­la Pe­nin­gi kü­last. Mu­hu su­kast ins­pi­ree­ri­tud kol­lekt­sioon kan­dis ni­me „Na­gu sukk ja saa­bas“.

„Mi­nu kol­lekt­sioon koos­nes ku­du­mi­test, paa­ris ko­has ka­su­ta­sin nah­ka, kõik muu on kä­sit­si teh­tud, ku­dum ja ti­kan­did,“ üt­les kuns­tia­ka­dee­mia üliõ­pi­la­ne Kä­ro­lin Raa­dik.

Ta esit­les võist­lu­sel koo­tud mant­leid, pük­se, klei­ti, pal­li­ku­ju­li­st pontšot, kõi­gi­le oli kä­sit­si pea­le ti­ki­tud. „Mu­hu suk­ka­del on­gi sa­ge­li nii, et koo­tud su­ka­le ti­ki­tak­se pea­le. Ühe mu mant­li õlg ja var­ru­kas on ins­pi­ree­ri­tud su­ka­kan­nast ehk su­ka­kand on­gi õlg pluss var­ru­kas. Idee leid­sin va­na­rah­va üt­lu­sest „Suur sukk ja kit­sas king, need ei kõl­ba ku­hu­gi­le“.“

Kä­ro­lin Raa­dik sel­gi­tas, et eel­mi­sel aas­tal tu­li 2. kur­su­se tu­den­gi­tel et­no­kur­su­se raa­mes uu­ri­da pä­ri­must, ka­van­da­da sel­lest kol­lekt­sioon ning üks ese ka val­mis te­ha: „Mind pae­lu­sid ko­he Mu­hu su­kad, hak­ka­sin neid lä­he­malt uu­ri­ma. Kui tu­li ha­ka­ta mi­da­gi val­mis­ta­ma, võt­sin ees­mär­giks te­ha kõik kä­sit­si, nii kan­gad, kin­ni­tu­sõmb­lu­sed kui kõik muu, et te­ha kum­mar­dus pä­ri­mu­se­le – va­nas­ti ju õmb­lus­ma­si­naid ei ol­nud, kõik teh­ti kä­sit­si. Pro­jekt kas­vas nii suu­reks, et te­gin esi­mest mant­lit peaae­gu kaks kuud.“

Mõe­sõu fi­naa­li 12liik­me­li­ne žürii, ku­hu kuu­lu­sid Ta­nel Veen­re, Lii­si Ees­maa, Ene-Liis Sem­per, Ro­ber­ta Ei­ner, Žen­ja Fo­kin ning mit­med vä­lis­mai­sed moe­loo­jad-kunst­ni­kud, va­lis 15 fi­na­lis­ti seast väl­ja kolm pa­ri­mat ning ja­gas ka erip­ree­miaid.

„Ar­van, et žürii­le meel­dis, et mu kol­lekt­sioon oli lõ­bus. Sa­ge­li on need sün­ged või kur­vad, mi­nul oli pal­ju vär­ve ja suu­red vor­mid. Sa­mu­ti vai­mus­tas neid, et ta­ga­si on tul­nud kä­si­töö, lä­he­me uues­ti oma juur­te juur­de. Ka või­du­töös oli pal­ju ku­du­meid,“ rää­kis Kä­ro­lin Raa­dik.

Suur abi­li­ne va­nae­ma
Pä­rast Aru­kü­las põ­hi­koo­li ja Tal­lin­nas güm­naa­siu­mi lõ­pe­ta­mist te­gi Kä­ro­lin Raa­dik õp­pi­mi­ses aas­ta­se pau­si, siis soo­vi­tas tä­di An­ne­li Kär­ner õp­pi­da rät­se­paks. Kui­gi ta pol­nud ku­na­gi õm­mel­nud, läks Kä­ro­lin Raa­dik Tal­lin­na Töös­tus­ha­ri­dus­kes­ku­ses­se.

„Õp­pi­sin rät­se­paks kaks aas­tat, ül­la­ta­val kom­bel vä­ga meel­dis. Tei­sel aas­tal tu­li mei­le üliä­ge õp­pe­jõud Ma­ri­liis Nii­ne, kes käis sa­mal ajal kuns­tia­ka­dee­mia ma­gist­ran­tuu­ris. Kui kuul­sin, et ta teeb kol­lekt­sioo­ni ER­KI moe­sõu­le, pak­ku­sin end tal­le ap­pi. Mul­le vä­ga meel­dis prot­sess, mil­le koos lä­bi te­gi­me, ning nal­ja­ta­sin, et proo­vin EKAs­se sis­se saa­da. Ma ei ol­nud va­rem moe­vald­kon­na­ga üld­se kok­ku puu­tu­nud, see­tõt­tu oli port­foo­liot kok­ku pan­na vä­ga ras­ke. Mi­tu nä­da­lat joo­nis­ta­sin ka­van­deid, va­he­peal tek­kis hirm, kas ik­ka saan hak­ka­ma. Ka pe­re­le ei rää­ki­nud mi­da­gi, sest oli suur hirm, et ei saa sis­se,“ ju­tus­tas Kä­ro­lin Raa­dik.

Moee­ria­la­le kan­di­dee­ri­jaid oli 2019. aas­tal 70, vas­tu võe­ti 7, te­ma oli ede­ta­be­lis tei­ne.
Tei­sel üli­koo­liaas­tal Pi­ret Pup­par­ti et­no­kur­su­sest al­gu­se saa­nud Mu­hu su­ka tee­ma­li­ne rõi­va­kol­lekt­sioon sün­dis see­tõt­tu, et pä­rast koo­li­töö jaoks teh­tud ku­du­mit tun­dis Kä­ro­lin Raa­dik, et ta­hab mi­da­gi sa­ma­laad­set veel te­ha. Siis ot­sus­tas kan­di­dee­ri­da tu­den­gi­te moe­võist­lu­se­le. Kan­di­dee­ri­jaid Ees­tist, Lä­tist ja Lee­dust oli kok­ku li­gi pool­sa­da, neist va­li­ti 15 fi­na­lis­ti ap­ril­lis, mil võist­lu­se­ni oli 4 kuud.

„Tih­ti kü­si­tak­se, mi­tu ma­ga­ma­ta ööd kok­ku tu­li. Imes­ta­tak­se, kui üt­len, et mul ei ol­nud üh­te­gi. Kä­si­töö ra­hus­tab, võ­tab pin­geid ma­ha, mi­nu jaoks oli ko­gu prot­sess mõ­nus ja ker­ge, ei pi­da­nud sel­le juu­res vaev­le­ma,“ kin­ni­tas Kä­ro­lin Raa­dik.

„Kan­gas­tel­ge­del käi­sin ku­du­mas koo­lis, kõik muu te­gin ko­dus. Suur abi­li­ne oli va­na-
e­ma El­ve Raa­dik. Te­ma ai­tas mul ku­du­da, vii­sin tal­le ma­ter­ja­lid, näi­ta­sin, mis on va­ja te­ha. Ega ta aru saa­nud, mis sel­lest lõ­puks väl­ja tu­leb, al­les sõul nä­gi. Seal tu­lid tal ko­he pi­sa­rad sil­ma, üt­les, et tal­le vä­ga meel­dib ja ta on vä­ga õn­ne­lik,“

Tal­lin­na Pa­ta­reis ku­jun­das Kä­ro­lin Raa­dik oma kol­lekt­sioo­ni esit­le­mi­seks just­kui va­nae­ma ko­du, maas olid vai­bad, te­le­ris män­gis film „Siin me ole­me“, suu­rel söö­gi­laual olid va­nae­ma küp­se­ta­tud pi­ru­kad: „Mo­del­li­de­le and­sin üle­s-an­de, et ole­te viis lap­se­last, kes on jäe­tud oma­päi va­nae­ma ko­ju, saa­te te­ha as­ju, mi­da va­na-e­ma mui­du ei lu­ba.“

Võist­lu­se 2. ko­ha­ga kaas­nes 800 eu­rot au­hin­na­ra­ha. Pä­rast moe­sõud on ko­ha­li­kud di­sai­ne­rid ja sti­lis­tid võt­nud Kä­ro­lin Raa­di­ku­ga ühen­dust, et te­ma kol­lekt­sioo­nist ese­meid pil­dis­ta­mis­te jaoks lae­na­ta: „Mi­nu ni­mi on nüüd ehk na­tu­ke tut­ta­vam ja kind­las­ti kee­gi jäl­gib, mi­da ma teen. Koo­lis on ka na­tu­ke suu­rem pin­ge, tu­leb ta­set hoi­da.“

Li­saks va­nae­ma­le on ta vä­ga tä­nu­lik oma suur­te­le spon­so­ri­te­le, kes te­da lõn­ga­ga va­rus­ta­sid. Üks neist on Raa­si­ku et­te­võ­te Aa­de Lõng, tei­ne Hiiu Vill Hiiu­maalt. Au­tor on hu­vi kor­ral val­mis ER­KI moe­sõul edu­kalt val­mi­nud või­du­kol­lekt­sioo­ni näi­ta­ma ka ko­du­kan­di rah­va­le.