PRIIT TAMM on Mistra-Autexis töötanud 20 aastat

5674

„Ma ei suudaks elada ja samal ajal töötada Raasikul, see oleks nagu töötamine koos sugulastega,“ ütleb Mistra-Autexi juht PRIIT TAMM.

Raasiku valla vastne aukodanik, Mistra-Autexi juhataja Priit Tamm elab Tallinnas. Esimene kokkupuude Raasikuga oli tal 1990. aastal, kui tuli ettevõttesse tööle. Kuna tol ajal toimus ülikoolis veel ettevõtetesse suunamise süsteem, määrati tema Raasikule. Ülikooli diplomitöö kirjutas ta tehase palgasüsteemist.

„Alustasin 1. augustil 1990 ökonomistina. Sellest ajast algas minu side Raasikuga. Aasta hiljem täitsin ettevõttes juba tegevjuhi ülesandeid. Kuna olid keerulised ajad ning osalt toimis vana vene süsteem ja osalt uus eesti süsteem, siis ametlikult ei saadud mind veel juhatajaks nimetada. 1992. aastal oli see juba võimalik ning suurel naljapäeval, 1. aprillil nimetati mind ettevõtte direktoriks.“

1993. aastal otsustati koos kaastöötajate ja soomlaste abiga Mistra-Autex erastada. 2005. aastal ostis juhtkond tehase soomlastelt välja, sellest ajast kuulub ettevõte juhatuse liikmetele.

Priit Tamm on Tallinnas sündinud ja elab seal siiani. Raasikule ta kolida ei ole tahtnud.

„Sellisel juhul oleks keeruline jääda neutraalseks näiteks personaliküsimustes. Minu jaoks oleks väga raske tulla hommikul tööle ja öelda naabrimehele, et sina oled see, kelle koondame või preemiast ilma jätame. See on põhiargument, miks ma ei ole kunagi mõelnud Raasikule elama tulemisele. Kõige hullem on luua ettevõte oma sugulastega – kohe on jamad kaelas.“

Vabal ajal tegeleb Priit Tamm tennise ja golfi mängimisega. Talvel käib mootorsaaniga sõitmas. Hobid on need, mis aitavad raskete tööpäevade järel lõõgastuda, lausub ta.

„Töö on hooti väga pingeline. On olnud perioode, kus töökoormus on 70-80 tundi nädalas, kaasa arvatud nädalavahetused. Harva on nädalaid, mil tundub, et ka 40 tundi on liiga pikk. Mõnus on  heas seltskonnas tööst eemal loodust nautida ning kala püüda.“

Nooruspõlves mängis Priit Tamm ligi 13 aastat käsipalli, seejärel oli käsipalli kohtunik. Neli-viis aastat oli ta olnud tegev Eesti Käsipalliliidu juhatuses. See katkes 90ndate aastate lõpus, kuna suur töökoormus ei võimaldanud hobiga jätkata.

Mistra tõusud ja mõõnad
Raasiku valla aukodanikuks esitamise kaaskirjas oli öeldud, et praegu on ettevõtte näitajad kõrged, firmal läheb hästi.

Juhataja ise leiab, et neil läheb võrreldavalt hästi: „Oleme ellu jäänud, see on põhiline. Nii nagu kõigil, tuli meil tootmine kõvasti alla. 2008. aastal oli tootmismaht 186 miljonit krooni, eelmisel aastal langes 126 miljoni krooni peale. See tähendab, et 2008. aasta lõpus pidime 210st töötajast koondama ligikaudu 70. See oli moraalselt raske otsus. Hea on see, et me ei ole pidanud palku vähendama.”

Ta sõnab: „Keegi ei teadnud, millal peatub majanduslangus autotööstuses, kuid võib öelda, et Mistra jaoks sai möödunud aasta märtsis-aprillis raske aeg otsa, kuna teadsime, mida teha edasi. Enne ei olnud situatsioon selge, et mis üldse toimuma hakkab.“

Priit Tamme hinnangul on ettevõttel hästi läinud seetõttu, et 2007. aastal alustati liikumist Euroopa turu suunas ning tänaseks on saadud reaalseid projekte, millega hakata sel aastal tegelema. Kokkulepped on sõlmitud Volkswagen Groupiga, kus kahele automudelile hakatakse tootma pagasikatteid ja automatte.

Tema sõnul on Mistra-Autex esimene eestlaste ettevõte, mis hakkab tegema otsetarneid Volkswagen Groupile. Lisaks käivad läbirääkimised BMW-le vaipade tootmiseks.

„Need on suuremad asjad, mis toovad käibe kasvu ja uusi töökohti. Loodame, et selle aasta käive tuleb ligikaudu 150-160 miljonit krooni. Plaan on ka seoses uute projektidega aasta teises pooles tööle võtta 5-10 inimest.“

Kohalike elanikega saadakse hästi läbi
Tehast hakati Raasikule ehitama 1984. aastal, kaks aastat hiljem valmis esimene toodang. Priit Tamm räägib, et selle aja jooksul, mil tema on ettevõttes töötanud, on olnud kolm olulist sündmust.

„Hästi huvitav oli 1992. aasta rahareform, sest siis oli Mistras rahavahetuspunkt. Kuna mina oli ettevõtte juhataja, siis olin ka rahavahetuskomisjoni esimees. Tagasi vaadates on tore meenutada, kui noor ma siis olin ja millised summad siit meie juurest läbi käisid. Raha toodi ju miljonite kaupa ja viidi miljonites tagasi.”

Teine oluline pöördepunkt oli 1998. aasta augustis, kui vene turul langes rubla väärtus väga kiiresti: „Me olime 100% oma toodetega vene turul, mis tähendab, et meie tootmine kukkus kaks korda. Siis kerkis küsimus, kas panna ettevõte kinni või võtta suuri laene ja minna edasi. Otsustati viimase kasuks ning tänaseks on meie käive kasvanud kolme-nelja kordseks.“

Viimasena nimetab juhataja praegust majanduslanguse perioodi, täpsemalt aastaid 2008-2009. Ta tõdeb, et 1998. aasta kriisist oli õpitud ning sellest tuldi kiiresti välja.

Ettevõtte pika ajaloo jooksul ei ole Priit Tamme sõnul kohalike inimestega suuri probleeme olnud. Ikka on kurdetud väiksemate asjade pärast, näiteks tuli kunagi katlamaja korstnast musta suitsu, mis häiris kohalikke. Ta peab heaks märgiks sedagi, et keegi ei ole tehase aknaid sisse visanud ega seal huligaanitsemas käinud.

„Vahel kuulen töötajatelt külajutte, et me hakkame pankrotistuma või on mul mõni pruut kusagil küla peal. Pankroti jutte tuleb umbes kord aastas. Ei kujuta ette, kust need võiks alguse saada. Meie ettevõte on selles mõttes hästi avalik, et hoiame oma töötajaid pidevalt kursis sellega, mis toimub. Pruudijutud on aga lõppenud seoses minu vanemaks saamisega.“

Priit Tamme hinnangul on koostöö vallavalitsusega olnud hea. Kui on palutud abi suurürituste toetamisel, on seda tehtud. Näiteks toetati uue klaveri soetamist Raasiku rahvamajja, veel viidi Raasikul Mistra-Autex abiga kirikusse sisse veesüsteem ning peaaegu igal aastal on oldud sponsoriks teistel Raasikul korraldatavatel üritustel.