Kristo Palu, Kuusalu kooli vilistlane
Mai keskel osalesin Kuusalu keskkooli infotunnis sügisel kooli alustavate laste vanematele. Saime teada, et sügisel alustab neli esimest klassi, ajaloos esmakordselt. Iseenesest puhas rõõm, mis hiljem pisut tuhmus, kui pidasime klassijuhatajatundi raamatukogus, sest ruumipuuduse tõttu ühele klassile lahendust veel polnud.
Hiljem trehvasin koolidirektorit. Meenutasime vanu aegu, aga pärisin ka kooli füüsilise õpikeskkonna tulevikust laiemalt. Sain aru, et mure pole ainult tõsise ruumipuuduse ja tervisekaitse ruutmeetrinõuete, vaid tervikuna füüsiline õpikeskkonna pärast. Need, kes on Eestis käinud mõnes sel sajandil valminud koolis mõistavad, kui niru pilt Kuusalus suuresti nõukogude ajal ehitatud ja jooksvalt üle vuntsitud majas tegelikult on.
Aga mis suunas vald omanikuna Kuusalu kooli arendab ja milliseid investeeringuid selleks kavandab? Keskendusin füüsilisele õpikeskkonnale ja otsisin üles kolm olulisemat dokumenti – kooli arengukava, kinnitamisel oleva valla haridusvaldkonna arengukava ja valla värske eelarvestrateegiaga 2016-2019.
Esiteks jäi silma, et valla arengukavades võib kümnetel lehekülgedel lugeda eilsest päevast, oluliselt vähem aga tulevikust. Ühtteist siiski selgus, näiteks kooli arengukavas unistatakse riigigümnaasiumi hoonest, laboriklassidest, tööõpetuse kompleksist ja koolimaja renoveerimisest laiemalt. Sarnaseid vajadusi on nimetatud ka haridusvaldkonna arengukavas, uue teemana moodulkoolimaja rentimist ruumipuuduse leevendamiseks ja teise vahetuse sisseviimise vältimiseks. Puudusid kulunumbrid ning elluviimise aeg.
Valla tegelikud võimalused investeerimiseks on kirjas eelarve strateegias. Selgus, et vald on viimase viie aasta jooksul investeerinud Kuusalu keskkooli kokku 15 000 eurot ja seda inventari soetamiseks. Ju on olnud teised prioriteedid, et kooli füüsilise õpikeskkonna parendamiseks pole raha jagunud. Kahetsusväärselt pole ka uues eelarvestrateegias midagi oluliselt paremat. Kuusalu keskkooli osas nähakse alles 2018. ja 2019. aastal tagasihoidliku 150 000 euro eest investeeringuid ja sedagi kahasse spordikeskusega. Nende summade eest kahjuks pilti ei muuda ja kooli füüsilise õpikeskkonna arendamine on endiselt kolmandajärguline küsimus. Kaua kavatsetakse aga pugeda selle taha, et ehk riik ikkagi rajab kunagi Kuusallu riigigümnaasiumi ja seni ei tee me suurt midagi?
Tean oma töö tõttu riigigümnaasiumide rajamisest ilmselt natuke rohkem kui keskmine lapsevanem, mistõttu ei usu selle Kuusallu tulekusse. Isegi kui riik oleks nõus aastate pärast riigi ja haldusreformi ideede tulemusel riigigümnaasiumi planeerimiseks, ei valmiks ka optimistliku plaani järgi see sel kümnendil.
Valimistel lubasid valla poliitikud säilitada Kuusalus gümnaasiumiharidus. Kas tõesti oli see sisult selline, et Kuusalu keskkool ainult säilib, mitte ei arene ja panustamine investeeringutena jääb sama olematuks, nagu see on olnud viimased viis aastat? Kui vallamaja renoveerimiseks miljoni laenamine pole küsimus, aga valla suurima asutuse füüsilisse õpikeskkonda panustatakse üheksa aasta jooksul kuus korda vähem, siis on prioriteetides midagi mäda. Tulemuseks laste paigutamine 20 m2 suurusesse pugerikku, mida siiani nimetati õpetajatetoaks.
Austatud vallajuhid ja volikoguliikmed, ärge rahulduge sellega, et Kuusalu kõige väärikam asutus ainult säilib. Ligi 600 õpilast ja 60 õpetajat väärivad oluliselt suuremat toetust ja konkreetsemat plaani, et Kuusalus tekiks ka kaasaegne õpi- ja töökeskkond konkurentsivõimelise hariduse andmiseks.
Sügisel on Kuusalu koolil suur juubel, vanake saab 260. Vastupidamist ja paremaid aegu talle!
