Detsembris saatis haridus- ja teadusministeeriumi riigikoolide ja varade osakonna juhataja Priit Valk pöördumise seoses Ida-Harjumaale täiendava(te) riigigümnaasiumi(de) loomisega Harju 8 omavalitsusele: Kuusalu, Raasiku, Anija, Jõelähtme, Rae ja Kose vallavalitsusele ning Loksa ja Maardu linnavalitsusele, samuti ka Tallinna linnavalitsusele.
Ametnik meenutas kirjas, et 2015. aastal avaldas Geomedia analüüsi, mille lähteülesanne oli pakkuda välja Harjumaale kõige potentsiaalsemad asukohad viie riigigümnaasiumi rajamiseks. Lähtuda tuli kahest stsenaariumist. Esimene arvestas hariduse tulemuslikkuse ja tõhususe ehk kvaliteedi ja majandusliku efektiivsuse argumente ning kavandatavad koolid pidid olema vähemalt 540 õpilasega. Teine stsenaarium arvestas ka regionaalpoliitiliste argumentidega, sealhulgas piirkondliku arengu, liigse liiklusvajaduse ja -koormuse vältimisega. Kavandatavad riigigümnaasiumid väljaspool Tallinna pidid olema vähemalt 250 õpilasega.
Esimese stsenaariumi järgi on Harjumaale-Tallinnase rajatud 7 riigigümnaasiumi, veel üks tehakse Lasnamäele. Piirkondliku arengu toetamise seisukohast soovitati kümne aasta taguses analüüsis riigigümnaasium rajada Maardusse, Keilasse ning Kose, Kuusalu ja Saku valda, ka Paldiski linna. Ministeeriumi esindaja soovib nüüd omavalitsusi kaasata arutellu, kas ja kuhu oleks Ida-Harjumaa jaoks vajalik ja mõistlik riigigümnaasiume juurde luua.
Omavalitsustelt paluti 3. veebruariks arvamusi-ettepanekuid, kas ja kuhu oleks Ida-Harjumaale vaja täiendavaid riigigümnaasiume ning mis on nendes kohtades potentsiaalsete õppurite arv kuni aastani 2050, kas praegune transpordikorraldus toetab neisse asukohtadesse liikumist või mida on vaja selles muuta ning milline on omavalitsuse pakutud riigigümnaasiumi rajamise võimalik mõju nende omavalitsuse ja kogu Harjumaa koolivõrgu arengule. Priit Valk andis samas teada, ministeerium on seisukohal, et väljaspool Tallinna on mõistlik rajada vähemalt 540 õppekohaga riigigümnaasiume.
Anija vald – riigigümnaasium Kehrasse
Anija vallavanem Riivo Noor vastas ministeeriumile, et Ida-Harjumaale tuleks rajada vähemalt üks riigigümnaasium, et tagada piirkonnas kvaliteetne ja jätkusuutlik gümnaasiumihariduse andmine ja vähendada õpilaste rännet tõmbekeskusesse Tallinna. Riigikooli asukohana pakkus ta välja Kehra, mis asub logistiliselt heas asukohas nii Anija valla kui ka naabervaldade ja -maakondade õpilastele. Ta märkis, et riigigümnaasium suurendaks noorte perede jaoks Kehra atraktiivsust ja toetaks piirkonna arengut – parandaks elukvaliteeti ning potentsiaalselt suurendaks elanike arvu.
Vallavanem tõi välja, et Aegviidu ja Anija valla teiste kaugemate asukohtade noortel paraneksid Kehra riigigümnaasiumiga gümnaasiumihariduse saamise võimalused. Ta märkis, et tänu heale rongiühendusele on Kehrasse liikumine kiire ja mugav. See vähendaks vajadust pendeldada Harjumaa kesksematesse gümnaasiumitesse, säästes nii aega kui ka raha.
Kehra gümnaasiumiosas õpib praegu ligi 70 õpilast, Anija vallas lõpetab käesoleval õppeaastal põhikooli ligikaudu 60 õpilast, kes võiksid sügisel alustada gümnaasiumiteed. Vallavalitsus usub, et Kehras asuvasse riigigümnaasiumisse õnnestuks kaasata noori ka lähivaldadest ja linnadest ning raudteeäärsetest asulatest.
Riivo Noor kinnitas, et praegune transpordikorraldus toetab Kehrasse liikumist suurepäraselt – rongiühendus on tihe, peatused muuhulgas Lagedil, Arukülas, Raasikul, Aegviidus, Jänedal, Lehtses ja Tapal. Raudtee elektrifitseerimise projekti tulemusel jõuavad Aegviidu-Tapa-Tartu liinile 2025. aasta jooksul kuus uut elektrirongi, see võimaldab tulevikus ka Lääne-Virumaa ja Järvamaa õpilastel mugavalt ja lühikese ajaga rongiga Kehrasse sõita. Lisaks toimib Kehrast bussiühendus lähipiirkondadega. Seega on olemasolev transpordikorraldus vallajuhi hinnangul piisav ja katab õppurite vajaduse, vallasisesed õpilasliinid toimivad hästi, vajadusel saab kaaluda täiendava õpilasliini avamist Kuusalu ja Kose valla õpilaste jaoks.
„Riigigümnaasiumi rajamine Kehrasse aitaks vähendada survet Harjumaa kesksetele gümnaasiumidele, laiendades samal ajal kvaliteetseid haridusvõimalusi Ida-Harjumaal. See toetaks Anija valla koolivõrgu arengut, võimaldades kohalikel põhikoolidel keskenduda veelgi enam põhihariduse kvaliteedi tõstmisele,“ vastas vallavanem.
Kuusalu vald – riigigümnaasium Kuusallu
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt vastas pöördumisele, et Kuusalus ollakse valmis õpilasi vastu võtma nii keskkooli gümnaasiumiosas valmivates ruumides kui ka arendama eraldi gümnaasiumiosa. Ta selgitas, et vallas on haridusvõrku kujundades lähtutud riiklikust haridusvaldkonna arengukavast ning nii valla arengukava kui haridusvaldkonna arengukava kinnitavad kohapealse hariduse andmise olulisust alusharidusest kuni gümnaasiumi lõpuni.
Kuusalu vallavolikogu tegi 12 aastat tagasi, 2013. aasta veebruaris ettepaneku valda riigigümnaasiumi rajamiseks. Hiljem on vallavalitsus saatnud haridusministritele mitmel korral riigigümnaasiumi rajamist toetavaid kirju.
„Kui riigipoolselt teavitati riigigümnaasiumite rajamise protsessi rahastusprogrammi lõppemisest, hakkasime arendama oma koolivõrku. Oleme arendanud oma koolikeskkonda viimased aastad teadmises, et riigigümnaasiumite võrk on valmis ning rohkem neid ei ehitata. Samas on riigipoolselt välja öeldud, et toetatakse gümnaasiumikohti omavalitsustele,“ kirjutas vallavanem.
Ta lisas, et omavalitsus on asunud Kuusalu koolimaja ehitama ja renoveerima ning saanud selleks ka riigipoolset toetust. Vastuskirjas on ka koolimaja fotod.
Kuusalu vallavanem vastas veel, et riigigümnaasium on õige rajada Kuusalu valda Kuusalu keskkooli kinnistule – nii eraldiseisva hoonena kui ollakse valmis võimaldama gümnaasiumiõpet ka valmivates majaosades. Kuusalu keskkooli uues valmivas gümnaasiumiosas on potentsiaalne õppurite arv 300, neil on võimalik kasutada nii sise- kui välisrajatisi, õuesõppe võimalusi, olemasolevat söögisaali, 2025. aasta lõpus valmivad laboriklassid ja raamatukogu. Vajadusel saab kinnistule rajada juurde õpperuume, mis on vajalikud eelkõige gümnaasiumiosa arendamiseks.
Terje Kraanvelt kirjutas ka, et koostöös naaberomavalitsustega ja Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusega on arendatud Kuusalu valla koolibussiliinide võrgustikku, mis võimaldab sealsesse kooli jõuda ka naaberomavalitsuste õpilastel. Vallal on 14 kooliliini, lisanduvad ühisliinid Jõelähtme vallaga, lisaks toob organiseeritud bussiliin Kuusallu õpilasi Loksalt, Jõelähtme vallast ja Anija vallast, võimalik on nende liinide pikendamine.
Kuusalu vallas on 3 kooli, millest gümnaasiumiosa on ainsana Kuusalu keskkoolis. Vallavanem selgitas, et kool on muutnud gümnaasiumiosa õppekorralduse sisu ning püüdnud leida õpilastele maapiirkonnas heal tasemel õppimise võimalusi – koolil on kvalifitseeritud õpetajad, uuenduslik koolikorraldus ning kodukoha haridusest huvitatud pered. Lisaks perspektiivsetele elamuarendustele ja looduskaunile keskkonnale on ka hea hariduse saamise võimalus uutele noortele peredele tõmbenumber.
Vallavanem kinnitas, et riigigümnaasiumi rajamine Kuusalu kooli kinnistule on vallas juba varem planeeritud ootuspärane areng, vajadus ja võimalus ning rajades Kuusalu hariduslinnakusse riigigümnaasiumi, saame kaasaegse õpikeskkonna Kuusalu valla ja teiste omavalitsuste õpilastele.
Raasiku vald – riigigümnaasiume on piisavalt
Raasiku on Ida-Harjus ainus vald, kus on vaid põhikoolid, ühtegi keskkooli-gümnaasiumi ei ole. Vallavanem Toomas Teeväli vastas ministeeriumi kirjale, et ei näe vajadust piirkonda rohkem riigigümnaasiumeid rajada, sest õpilaste haridusvõimalused on ümberkaudsetes piirkondades tagatud.
Raasiku valla gümnasistidest 62 on asunud õppima riigi-, 94 munitsipaalgümnaasiumitesse naabervaldadesse, Tallinnasse ja mujale. Raasiku vallale lähim riigigümnaasium on Rae gümnaasium, bussiliiklus sinna on tagatud, rongiga on võimalik liikuda nii Kehrasse kui Tallinnasse. Transpordivõimaluste kohta vastas vallavanem veel, et paljud Raasiku valla lapsevanemad sõidavad tööle suurematesse piirkondadesse, sealhulgas pealinna, ning saavad lapsi ise kooli viia.
Loksa linn – riigigümnaasium Loksale
Loksa linnapea Värner Lootsmann vastas ministeeriumile, et regionaalset arengut arvestades on Loksa linnast kujunenud Ida-Harju ja Lääne-Viru selle piirkonna tõmbekeskus, seetõttu peaks Loksa linnas olema nii põhikool kui gümnaasium. Piirkond on arenemas, Tallinnast Loksa suunal on jõudnud ehitus Hara ja Eru lahe piirkondadesse, samuti on Loksal algatatud detailplaneeringuid uute eramute, korrusmajade ja SPA-konverentsikeskuse rajamiseks, märkis ta.
Linnapea põhjendas veel, et Loksa gümnaasium on aastate jooksul suutnud sõltumata õpilaste arvust pakkuda kvaliteetset haridust, õpitulemused on olnud suurepärased ning koolil on suur vastutus ja roll kohaliku muukeelse kogukonna kaasamisel ning lõimimisel Eesti ühiskonda. Kuigi kooli gümnaasiumiosa on väike, näitavad prognoosid ja piirkonna potentsiaalne areng Värner Lootsmanni kinnitusel, et juba 5 aasta perspektiivis on seal piisavalt noori, et anda gümnaasiumiosas haridust minimaalselt 30-50 noorele. Sellise õpilaste arvu juures on gümnaasium tema hinnangul ka majanduslikult jätkusuutlik. Linnapea nimetas gümnaasiumihariduse säilimist üheks regionaalse arengu võtmeteguriks – kui kohapeal ei suudeta pakkuda kvaliteetset gümnaasiumiharidust, sunnitakse noored sealt lahkuma ning vähendatakse piirkonna arengupotentsiaali.
Linnapea kirjutas, kuigi Loksa gümnaasiumi õpilaste arv on praegu väike, näitavad prognoosid, et Loksa ja lähiümbruse demograafiline olukord võimaldab lähima kümne aasta jooksul hoida gümnaasiumiastmes stabiilselt 20-40 õpilast, kuid Loksal peaks õppekohti olema rohkematele kui üksnes Loksa linna ja Kuusalu valla noortele.
Praegu on Loksa gümnaasium ka Kuusalu valla õpilaste elukohajärgne kool, sinna on korraldatud nende transport. Tulevikus võiks Loksa gümnaasium olla Värner Lootsmanni arvates kogu piirkonna ainus üldhariduskool, kuhu koondataks ka Vihasoo ja Kolga kooli õpilased. Ta kirjutas, et riigigümnaasiumi loomine oleks sealt loogiline samm edasi, Loksa praeguste koolihoonete baasil on võimalik luua õpilaskodu. Riigigümnaasiumis saaks õpetada merenduse, looduse ja turismiga seotud erialasid, laevatehase baasil ka tehnilisi erialasid.