Raasiku valla Härma küla Kassiurva kinnistu aiamaad asuvad elamumaal, maa riigilt valla omandisse taotlemine läheks vastuollu valla üldplaneeringuga.
Eesti Päevaleht kirjutas, et aprilli alguses ilmusid Härma küla aiamaade väravatele sildid, et 20. aprilliks peavad aialapid olema puhtaks tehtud, kuna maa-amet paneb kinnistu müüki. Lugu ilmus samal päeval ka Delfis. Möödunud nädala Sõnumitoojas küsisime kommentaari Härma külavanemalt, kes selgitas, mis aiamaadega juhtus.
Kui Raasiku valla Härma küla Kassiurva kinnistul asuvate aiamaade pidajad olid peenralapid maa-ameti nõudel tühjaks teinud, pöörasid nad pilgud vallavalitsuse poole – kas maa võõrandamisotsus on tõepoolest lõplik ning aiapidamine tuleb riigi maal lõpetada?
Härma küla Kassiurva kinnistu maade kohta küsis maa-amet Raasiku vallalt möödunud sügisel infot. Paluti teada anda, kas on võimalikke põhjuseid, miks riik ei peaks maad võõrandama, kas kinnistul on hooneid, rajatisi või muid takistavaid objekte, mis võivad osutuda oluliseks maaüksuse müümisel.
Raasiku vallavalitsus vastas maa-ametile novembris ning teatas, et Kassiurva maaüksusel pole detailplaneeringut ega tehnovõrke: „Härma tee äärset ala on hakanud kohalikud elanikud omaalgatuslikult kasutama aiamaana köögivilja kasvatamiseks, rajatud on mõni kasvuhoone. Maakasutamise lepinguid vallaga ei ole sõlmitud. Teavitasime elanikke Kassiurva võõrandamise kavatsusest.”
Pärast vastuskirja pani maa-amet omaalgatuslikult hõivatud maa müüki, 20. aprilliks tegid aiamaapidajad oma peenrad puhtaks.
Maa-ameti kinnisvara haldamise osakonna juhataja Merje Krinal kommenteeris, et elanikele aiamaade kasutamiseks võimaluste loomine on omavalitsuste võimuses: „Omavalitsused saavad üldplaneeringute koostamisel kavandada ühiskasutuses olevate köögiviljamaade paiknemist oma territooriumil. Üldjuhul kavandatakse sellised maad maatulundus- või sotsiaalmaa juhtotstarbega maadele. Maareformi käigus on selliseid maid võimalik taotleda munitsipaalomandisse. Kui maa on munitsipaliseeritud, saab omavalitsus seda maatulundusmaana anda lepingu alusel oma elanikele kasutada.”
Raasiku valla 2005. aastal kehtestatud üldplaneeringuga muudeti Kassiurva kinnistu maa elamumaaks. Vallavanem Raivo Uukkivi selgitas, et enne seda oli katastriüksus maatulundusmaa: „Siis oli võimalik seda vaba põllumajandusmaana osta, kuid puudus huvi. Kõrvalolevate korterelamute omanikud erastasid koos korteritega ka aiamaa-aluse maa, Kassiurva aiamaa kasutajad mitte. Toonane maakorraldaja meenutas, et inimestele lausa soovitati – tehke taotlused ja on võimalus, et saate maa endale.”
Vallavanem rääkis, et kindlasti oli võimalus valla üldplaneeringu menetluse käigus veel midagi muuta: „Kui keegi oleks õigel ajal esinenud sooviga seda maad erastada, oleks asja menetlemine kindlasti olnud valla pädevuses. Kuna seda soovi ei avaldatud, pole põhjust vallavalitsust juhtunus süüdistada. Kui nüüd antud katastriüksust riigilt taotleda valla omandisse sotsiaalmaana, tähendaks see üldplaneeringuga vastuollu minemist.”
Vallavanem sõnas, et aiamaapidajad saavad osaleda enampakkumisel ja maa osta: „Nagu nad oleksid pidanud maa eest maksma erastades, saavad osta ka praegu, kuid maa-ameti tingimustel. Kindlasti ei saa igaüks osta oma senist maalappi, kõik koos võivad aga enampakkumisel osaleda.”
Aiamaad rajati nõukogude ajal, pärast taasiseseisvumist jäid Kassiurva kinnistu juurde erastamata. Külavanem Marianne Loik selgitas, et need aiapidajad, kes pärast erastamise aega Härma ridaelamutesse kolisid, ei saanud maad enam erastada ning on selles loos kannatajad.
Loe ka maa-ameti selgitust.
