
Kuusalu vallas Kolgakülas oli Latiku kinnistut läbiva avaliku kasutusega Kalda tee lõik poolteist aastat suletud. Tee avati liikluseks kohtuhagi tagamise määruse alusel kohtutäituri abiga. Mullu suvel leidis riigikohus, et Latiku kinnistu omanik peab lubama Kalda tee kasutamist oma kinnistul.
Käesolev aasta tõi Kuusalu valda uue teevaidluse. Ligi kaks kuud on kinni olnud Pudisoo külas Kaldaaluse tee, mis on samuti avalikus kasutuses ja läbib eramaad – Rätsepa kinnistut. Taas püütakse teeküsimust lahendada kohtu abil.
Mõlemad teevaidlused on jõudnud üle-eestilisse meediasse. Kolgaküla juhtumit kajastas korduvalt telesaade „Kaua võib?“, Pudisoo tee sulgemisest on infot jaganud Delfi uudisteportaal.
Sõnumitooja uuris Kuusalu valla peamaakorraldajalt, mispärast on paljud avalikud teed mõõdetud eraomandis olevate kinnistute sisse – see annab kinnistuomanikele võimaluse takistada teel liiklust või seada tee kasutajatele omapoolseid tingimusi. Küsisime ka, kuidas erinevalt Kalda teest, mis läbib paljusid eramaid, saab Kaldaaluse tee kulgeda enamike kinnistute kõrvalt, aga mitte Rätsepat läbiva lõigu osas.
Peamaakorraldaja Peeter Raudsepp tõdes: „Kui oleksime maareformi algusaastatel olnud sama targad, kui oleme praegu, oleks mõnedki asjad tehtud teistmoodi. Kuid seadused olid siis teistsugused, kõik tahtsid korraga ja kiiresti saada maaomanikeks, reform sooviti ruttu lõpetada. Nüüd tuleb tunnistada, et oldi naiivsed, arvati, et jätkub sama suhtumine, nagu oli esimese Eesti Vabariigi ajal – siis oli uhkuse asi, kui avalik tee läbis kellegi maid.“
Ta selgitas, maareformi käivitades leidsid seadusandjad, et piisab, kui maadokumentidele teha märge tee avaliku kasutuse kohta ja kinnistuomanik kinnitab allkirjaga. Nüüdseks on seadusi täiendatud ja muudetud, tee avalik kasutus peab olema sätestatud planeeringutega ning märgitud ka kinnistusraamatusse. Ent maaomanikku ei saa kohustada kinnistusraamatut täiendama, muutusi õnnestub teha, kui kinnistuid jagatakse ja mõõdetakse üle ning dokumendid saadetakse vallamajja. Siis on Kuusalu vallavalitsus algatanud transpordimaa väljamõõdistamisi kinnistutest ja tasunud vastavad kulud. Nii on Kuusalu vald saanud mitmete avalikus kasutuses olevate teelõikude omanikuks, aga paljudes kohtades on külateed endiselt eramaadel. Samas pole osad maaomanikud nõus oma maast teejuppi vallale andma, on külateid, kus mõned lõigud juba vormistatud vallale kuuluvaks transpordimaaks, ülejäänu on endiselt eramaadel.
Kaldaaluse tee kohta märkis Peeter Raudsepp, et sealsete kinnistute puhul olid maatoimingud erinevad, nagu olid ka mujal Eestis – maaomanikuks saadi pärast nõukogude aega mitmel moel ja eri seadusesätete järgi: „Maid tagastati õigusjärgsetele subjektidele, maad sai ostueesõigusega erastada. Teede osas vormistati dokumendid selliselt, nagu õnnestus iga konkreetse kinnistu puhul vastavalt seadustele kokku leppida. Sedasi ongi juhtunud, et enamasti läheb Kaldaaluse tee kinnistupiiridest väljastpoolt, aga üle Rätsepa kinnistu, mis erastati ostueesõigusega. Seadus lubas ostueesõigusega erastada tagastamata jäänud talumaid elamu juurde endise kinnistu piires ja ka piirnevaid vabu maid. Kaldaaluse tee oli endise Rätsepa nr 40a talumaade sees. Toimikust on näha, et vallavalitsus pidas Rätsepa kinnistu asjus läbirääkimisi päris pikalt, aga erastaja nõudis maad kuni teisel pool teed asuva riigimetsani ja polnud võimalust keelduda.“
Küsimusele, kas ka teistes omavalitsustes on teede kasutuse üle kohtuvaidlusi, vastas peamaakorraldaja, et on kolleegidega rääkinud ja nad on kommenteerinud, et vaieldakse samuti, aga õnneks pole suure kella külge pandud, ajakirjanduses pole kajastatud.
Sõnavõtud volikogus
Teedega seotud kohtuvaidluste teemal on räägitud ka Kuusalu vallavolikogu kahel viimasel istungil. Volikogu liige Margus Soom andis veebruari istungil vallavalitsusele üle Kolgaküla Latiku kinnistu omaniku kompromissettepanekud.
Märtsi istungil kõneles ta veel ühest teed puudutavast kohtuvaidlusest – Kaberla külas Kiviaia elamuarenduses on avalik tee rajatud üle ühe omaniku kinnistu. Selle vaidluse vallavalitsus kaotas kohtus, kaebaja kohtukulude katteks tuleb vallal tasuda ligi 900 eurot, lisaks vallavalitsuse advokaadikulud.
„Mõistlikud inimesed ei käi kohtus, vaid räägivad läbi ja lahendavad kokkulepetega. Vald ei peaks vaidlema oma elanikega kohtus, tuleb otse suhelda,“ toonitas Margus Soom mõlemal istungil.
Peamaakorraldaja lausus Sõnumitoojale, et läbirääkimisi on teede küsimuses peetud ja peetakse edaspidi, suurem osa maaomanikest suhtub mõistvalt. Kohtusse jõuavad need olukorrad, kus läbirääkimised ebaõnnestuvad. Tihti juhtub, et enda tegemata jätmistes süüdistatakse valda.
Latiku kompromissettepanek
Kolgaküla Latiku kinnistuomanik pakub kompromissi, et Kalda tee maa tema kinnistut läbiv lõik mõõdetaks 3-4 meetri laiuselt naaberkinnistu Tamme-Kõrtsi piirist, vald korrastab ja hooldab edaspidi teed ning ehitab Latiku kinnistu ja tee vahele müratõkke tara.
Peeter Raudsepp ütles Sõnumitoojale, et selle ettepaneku osas on rohkem kui kuu aega tagasi saadetud kinnistuomanikku esindavale vandeadvokaadile täpsustavad küsimused – vallavalitsus palub selgitavat joonist teemaa mõõtmise soovi kohta ning täpsustust võimaliku müratõkke ja selle asukoha osas. Advokaadile saadetud kirjas on lisatud, et vald on kogu aeg Kalda teed hooldanud välja arvatud ajal, kui teelõik oli suletud. Vastust ei ole seni tulnud.
Alternatiivsed ettepanekud Kiviaia tee kohta
Kiviaia tee Kaberlas ehitas arendaja peamaakorraldaja sõnul planeeringust erinevalt ehk valesse kohta, ületab üht kinnistut. Selle omanik nõudis kohtu kaudu, et vallavalitsus lahendaks teemaa küsimuse, kuna soovis piirata oma krundi aiaga, kuid piir kulgeb läbi tee. Kiviaia tee on antud üle vallale ja seal olevad trassid OÜ-le Kuusalu Soojus.
Kuigi Kiviaia tee 22 kinnistu omanik pakub kolme alternatiivset varianti – vastavalt kohtuotsusele sõlmida teemaa osas vastastikuse tasuta kasutamise leping või tasuta kasutusõiguse leping või maa mõõdistatakse ümber ja kulud kaetakse võrdselt – teatas Peeter Raudsepp, et vallavalitsusel on teine plaan. Kui ilmad lubavad, tõstetakse tee ringi nii, nagu planeering seda ette nägi. Hinnanguliselt lähevad teetööd maksma umbes 500 eurot, kuna tegu on paepealse maaga – see on odavam, kui oleks alternatiivsete variantide korral.
Kaldaaluse tee – sunniraha
Pudisoo Kaldaaluse tee osas kohtuvaidlused käivad, kohus on määranud hagi tagamise korras, et kuni vaidluste lõpuni tuleb tee hoida liikluseks vaba. Kuna Rätsepa kinnistule pandi teele ette kivihunnik ja mitu masinat, sai vallavalitsus kohtutäiturilt volitused tee ise takistustest vabastada. Märtsi viimasel kolmapäeval tõsteti vallavalitsuse tellitud kopaga kivihunnik eest ning nädal varem teisaldatud kivikoorem (jõuti ära viia enne kinnistuomaniku esindaja sekkumist – toim.) toodi Kolga-Aablast Rätsepa kinnistule tagasi.
Kuusalu valla majandusteenistuse juht Madis Praks kirjeldas, et Kaldaaluse teed tõkestati pärast seda mõnda aega autoga, praeguseks on tee vabastatud. Kohtutäiturilt jõudis maaomanikuni 200 euro suuruse sunniraha nõue ja hoiatus kohaldada järgmisel korral sunniraha summas 500 eurot.
Juurdepääsuküsimus rannale MÄEPEA külas
Sõnumitooja on kajastanud ka vastupidist kohtuvaidlust, millesse on kaasatud Kuusalu vallavalitsus – Mäepea küla Kuusikuranna arenduse kinnistuomanikud soovivad, et avalikku kasutusse määrataks jalgtee, mis kulgeb üle Rannaheina kinnistu. Vallaolikogu otsusega jäeti jalgtee avalikku kasutusse määramata, põhjendus on, et avalik tee peab olema kõigile kasutatav, kuid Kuusikuranna MTÜ on oma alale ligipääsu takistanud tõkkepuuga. Kohtuvaidluse esimeses ja teises astmes võitis MTÜ Kuusikuranna. Kinnistuomanikud taotlevad advokaadibüroo vahendusel, et vallavalitsus nõuaks Rannaheina kinnistule avaliku tee ehitamist või kui omanik keeldub, siis ehitaks tee vald.
Ringkonnakohtu otsuse peale on Rannaheina kinnistu omanik esitanud kassatsioonkaebuse riigikohtusse.