Vastab Kuusalu Soojuse juht KALLE KÜNGAS: „Saime tänavu oktoobris kohustuse maksta täiendavalt keskkonnatasu 17 237 eurot. 2014. aasta 6. detsembril avastasime Kolga reoveepuhastis lekke. Osa puhastamata reoveest pääses betoonis olnud prao kaudu otse biopuhasti väljavoolu. Pumpasime remondi ajaks mõlemad reservuaarid tühjaks. Biopuhastite remondiks tuleb keskkonnaametist taotleda eriluba, millega tööde ajaks antakse tähtajaline õigus suunata loodusesse suurem reostus. Enne otsuse tegemist selgitatakse, kas on mingeid muid võimalusi.
Kuna oli detsember ja külmad tulekul, siis otsustasime remondi kohe ära teha. Meie viga seisnes selles, et kiirustades ei taotlenud remondiks vajalikku luba ning tulemusena saime tavamäärast 10 korda suurema keskkonnatasu.
Kuusalu Soojus ei ole veel seda täiendavat keskkonnatasu ära maksnud. Keskkonnaministeeriumil on õigus täiendava keskkonnatasu määramise otsus tühistada. Oleme vastava taotluse ministeeriumile saatnud. Peame lisama arvutused, et ühekordne keskkonnaalane reostus, mille kiire remondiga tekitasime, hoidis ära pikaajalise ja suurema reostuse. Palusime appi reoveepuhastite spetsialisti, kes aitab arvutuste tegemisel.
Võin kinnitada, et reoveepuhastite töö on range kontrolli all. 2008. aasta teises kvartalis oli Kolga biopuhastist väljuva vee üks näitaja üle lubatu ja selle eest tuli tasuda täiendav keskkonnatasu. Muul ajal on Kolga biopuhasti biotiikidest väljunud vesi vastanud nõuetele.
Võtame ise kohustusliku omaseirena reoveepuhastitest neli korda aastas proove ning keskkonnainspektsioonist käivad kontrollijad suvalistel aegadel omakorda kontrollproove tegemas. Meie esitatud andmed ei ole lahku läinud etteteatamata võetud kontrollproovidest.“
