Viimane aeg liigutama hakata

2114
Enn Kirsman,  Kuusalu vallavolikogu esimees
Enn Kirsman,
Kuusalu vallavolikogu esimees

Vabariigi valitsus avalikustas kriteeriumid haldusreformiks sügisel 2017. Valitsuse ettepanekul on omavalitsuse minimaalne suurus 5000 elanikku. Piirkondades, mille pindala ületaks pärast liitumist 900 ruutkilomeetrit, võivad jääda alles vallad, milles on vähemalt 3500 elanikku. Sama erandit lubatakse, kui liitub vähemalt 4 omavalitsust, mis ei anna kokku nõutavat elanike arvu.
Nii võiksid lisaks Kuusalu valla 6 588 elanikule (andmed seisuga 1. jaanuar 2015) olla valdade sundliitmist pelgamata naabrid Anijalt (5685), Jõelähtmest (6146), Tapalt (7924). Pisikest ärevust oma saatuse üle aga tundma Vihula valla (1910) ja Loksa linna (2754) elanikud. Pole imestada, miks nende juhid on käinud välja Lahemaa valla idee. Liidetaks Loksa linn, Vihula vald ja Kuusalu vallast külad, mis on Lahemaa rahvuspargis. Kuusalu vallast liidetavast üle 30 külas elab kokku ligi 2000 elanikku. Tekkiva Lahemaa valla elanike arv oleks 6700, pindala ületaks 800 ruutkilomeetrit.
Vaatame selle idee teist poolt – Kuusalu valla asulaid, mis Lahemaale ei jää. Neid on 2-3 rohkem, kokku üle 4500 elanikuga, pindalaga pisut vähem kui 400 ruutkilomeetrit. Alles jääv vald mahuks suuruselt Eesti valdade praegusse TOP 25. Paraku elaks selles umbes 400 elanikku vähem kui miinimumkriteeriumiga sätestatud. Nii peaksid 2/3 praeguse Kuusalu valla elanikest hakkama otsima „kosilast“, kes mõne naabriga sundliitmisest „päästaks“.
Võib-olla oleks nende jaoks lahendus mõne naabervalla küla „kaaperdamine“? On ju aastaid mõned Jõelähtme valla aktivistid rääkinud Kaberneeme, Haapse, Kullamäe, isegi Neeme võimalikust ühinemisest Kuusalu vallaga. Samalaadseid mõtteid on kostunud Anija vallast Härmakosust, Pillapalust, Raudojalt. Saaks nõutavad 5000 elanikku ja sundliitmise kirve pea kohalt kõrvaldatud?
Kardetavasti mitte, vähemalt minul jääb ideepaberit lugedes mulje, et toimiva omavalitsuse lõhkumist ei soosita. Eriti kui „lammutataks“ kõiki kriteeriume täitev, toimiv ja toime tulev vald. Tundub, et Kuusalu vald peab loobuma mõttest liita „vägisi“ enda külge Kaberneeme ja Härmakosu kandid, kolleegid Loksalt aga unustama unistused hammustada endale suur tükk Kuusalu vallast ning kaaluma vajadust ja võimalust tervikuna mõne naabriga ühinemiseks.
15. septembril 2008. aastal tegi Loksa linnavolikogu Kuusalu vallale ettepaneku ühinemisläbirääkimiste algatamiseks. Kuusalu volikogu võttis selle 29. oktoobril vastu. Kahjuks toona sisulised arutelud ei alanud. Miks nii läks, ei pea ma enam täna mõistlikuks arutada. Kuusalu volikogu otsus on jõus, minu arvates ei ole ka kaardile vaadates või vabariigi valitsuse kinnitatud kriteeriume lugedes põhjust seda muutma hakata. Saatsin kolleegile Loksa linnavolikogust – Rein Heinale – kirja, tegin ettepaneku asuda volikogude kehtivaid otsuseid täitma, algatada uue aasta alguses sisulised läbirääkimised, et selgitada välja osapoolte huvi ja valmidus me omavalitsuste vabatahtlikuks ühinemiseks.
On viimane aeg end liigutama hakata, et kasutada mõistlikult ära pakutavat võimalust 2017. aasta valimisteks vabatahtlikult liituda, saades selleks vabariigi valitsuselt liitumistoetust, mis Kuusalu valla ja Loksa linna ühinemisel küüniks 800 000 euroni. On vastutustundetu istuda edasi niisama käed rüpes, kolleege-naabreid süüdistades ja oodata sundliitmise otsust. See tuleb ükskord niikuinii.
Kuusalu ja Vihula valla tervikuna liitmise mõttekus? Tekkiva valla pindala oleks maakonnamõõtu 1233 ruutkilomeetrit, valla kaugeimate külade Saunja ja Karepa vahemaa ligi 90 kilomeetrit …