Vastab Raasiku vallavolikogu esimees JUTA ASUJA: „Raasiku vallas kehtib kaasava eelarve menetlemise kord 2022. aastast, kuid seda pole reaalsuses rakendanud. Raha sai ära kasutatud vaid esimesel aastal, kui Peningi küla ostis selle eest spordivahendid, kuid kaasavasse eelarvesse esitatud ettepanekute hääletamiseni pole kordagi jõutud. Kuigi meie kord näeb ette, et volikogu kinnitatud ettepanekud pannakse rahvaküsitlusele, pole neid esitatud või ettepanekud polnud esitatud sellised, mida saaks 10 000 euro eest ellu viia.
Arutasime vallavalitsuse ja volikogu liikmetega, kuidas aidata kaasa, et kaasavasse eelarvesse ideid-ettepanekuid esitataks. Naabervallas Kosel on kaasavast eelarvest rahvahääletusele jõudnud üle 10 ettepaneku, mujal on neid samuti esitatud. Ei usu, et meie elanikel pole üldse ideid või külades-alevikes midagi vaja, et 10 000 eurot on jäänud kasutamata. Pigem arvan, et inimesed ei ole kaasava eelarve võimalusest veel täpselt aru saanud või pole neil olnud ettepanekute esitamiseks piisavalt tuge. Sellepärast mõtlesime, et enne kui hakata seda reformima või ära kaotama, proovime pakkuda kaasavasse eelarvesse projektide esitamiseks ärgitust ja abi. Selleks korraldame märtsis ideelaborid.
Ideelaborisse võib tulla juba konkreetse ideega, mida saame koos täpsustada. Samas on oodatud ka need, kel pole veel ühtegi mõtet, mida võiks kaasavasse eelarvesse esitada. Sellisel juhul peab siiski olema tahe midagi teha või mõnes algatuses kaasa lüüa. Võib-olla hakkavad teisi kuulates ka endal tekkima ideed. Või on lihtsalt soov saada täpsemat infot, milliseid ettepanekuid tasuks üldse esitada. Arutame koos läbi külade-alevike või kogukondade probleemid, mida saaks kaasava eelarvega lahendada, ning püüame jõuda võimalike ettepanekuteni. Kes leiab, et neil midagi ei ole, siis nüüd on võimalus sõna sekka öelda, mida ta tahab, et oleks, pakkuda ideid. Näiteks võib olla, et väikeste lastega pole külas kusagil aega veeta, või leitakse hoopis, et iga bussipeatuse juures võiks olla pink. Väga suuri asju 10 000 euro eest teha ei saa, aga üht-teist siiski ning sageli saab mõnest väiksemast projektist alguse suurem.
Ei ole palju omavalitsusi, kes võimaldavad kaasava eelarve raha eest ka üritusi korralda, enamasti on see mõeldud investeeringuteks. Ka meie eelistame seda anda investeeringuteks, sest need on asjad, mis jäävad, aga kui hääletusel saab kõige rohkem hääli näiteks noortefestival või mõni eakate ettevõtmine, siis miks mitte. Igal juhul on see palju kasulikum selle asemel, et jätta kaasava eelarve raha välja jagamata ja kulutada millekski muuks.
Ka noorte esitatud projektid sobiksid väga hästi kaasavasse eelarvesse. Meil on hea näide ajast, kui kaasavat eelarvet veel polnud – tänu Raasiku koolipoiste algatusele ja aktiivsele tegutsemisele saadi kooli juurde lapsevanemate kaasabil ja valla toel rularamp.
Seda ei tasu karta, et esitatud projekti peab toetuse saamise korral ise algusest lõpuni üksi ellu viima. Lisaks idee esitajale on tiimis ka vallavalitsuse ametnik, vallavalitsus korraldab vajadusel hanke, toimetab ehitusloa ja muude dokumentidega ning kannab kulud. Kuid algatus peab tulema inimeselt või kogukonnalt.
Ideelaborid kestavad umbes kaks tundi ja need toimuvad 12. märtsil kell 18.30 Raasiku rahvamajas, 14. märtsil kell 11 Aruküla rahvamajas ning 19. märtsil kell 18.30 veebis. Osalemiseks palume end registreerida valla kodulehel kaasava eelarve info juures oleval lingil.
Kaasava eelarve ettepanekute esitamise tähtaeg on 22. märts. Ühtpidi on see lühike aeg, ent kui on soov midagi teha, siis jõuab kindlasti idee välja mõelda. Me ei eelda, et kõik oleks detailideni paigas, kui ideel on potentsiaali, saab sellega edasi süvitsi minna.“







