Loodusõppele ja pärimuskultuurile keskendunud erakoolis õpib üle Eesti 34 last.
2 aastat on tegutsenud Gaia kool, kus õppetööd juhitakse Tallinnas, väiksem klass on avatud Raplamaal Mõisamaa külas.
Kooli üks asutajatest, juhataja ja inglise keele õpetaja on Aruküla joogatreener ning Gaia-hariduse eestvedaja Marit Otsing, kes rääkis, et idee sai alguse 4-5 aastat tagasi, kui Eestis suleti järjest maakoole: „Noored pered elaksid hea meelega maal, tänapäeval saab teha aina rohkem tööd internetis. Maale kolimist aga kardetakse, sest koole pole. Miks peaks üldse pered kooli juurde kolima, kool võiks tulla sinna, kus on lapsed.”
Ta lausus, et kooli tegevus algas Tallinnas ning seal on ka kõige rohkem õpilasi. Tallinnas toimub kooli juhtimine: „Suur osa koolitegevusest on hoonete muutmine nõuetele vastavaks, see on tohutu tehniline töö, maapiirkondades pole eraldi mõtet seda kadalippu läbi käia, seega on raamatupidamine, juhtimine ja aruandlus Tallinnas ning teistes piirkondades on Gaia klassid, kus õpetajad saavad keskenduda õpilastele ega pea bürokraatiaga pead vaevama.”
Koolis õpivad praegu 1.-3. klassi lapsed ning iga aastaga tuleb klasse juurde. Käesoleva aasta septembris alustab kooliteed 60 1.-4. klassi õpilast. Õpitakse nagu tavakoolis riikliku õppekava järgi ning klassiruumis on pingid-lauad ning tahvel: „Algastme õpilaste jaoks pole vaja suurt maja ega tohutuid investeeringuid, rõhku tuleb panna õpetamise sisule.”
Ta jutustas, et Gaia kooli eripära on õppimine läbi praktika, palju on õuesõpet, liikumist. Igas kuus on üks teema, mis on läbiv joon kõikides õppeainetes – loomad-linnud, vesi, maa.
Eesti on esimene, kus on rajatud Gaia haridusel põhinev üldhariduskool. Sarnased algatused on on praegu ka Brasiilias ja Hispaanias.
Gaia-pedagoogika on loodud 20 aastat tagasi ja alguse saanud täiskasvanute koolitusest. Mõned aastad tagasi oli Eestis Gaia hariduse koolitajate koolitus, kus Marit Otsingu sõnul kooli rajamise idee tekkis.
Maapiirkondades kujunevad Gaia klassid juhataja sõnul sinna, kus on grupp asjast huvitatud lapsevanemaid – Mõisamaa külas on Gaia klassi asutanud ökokogukonna liikmed.
Marit Otsing märkis, et huvi aina kasvab, klassi avamist on soovitud Saaremaal, Tartus, Jõhvis: „Põltsamaal soovisid lapsevanemad Gaia kooli. Nad rääkisid läbi kohaliku kooliga ning said kokkuleppe, et Põltsamaa gümnaasiumis avatakse üks Gaia hariduse klass. 2018. aastal plaanitakse avada Gaia klass ka Lilleorus.”
Otsus rajada täiesti uus kool on Marit Otsingu sõnul julge ja keeruline: „Lapsevanematega arutasime, milline kool on hea ja kuhu tahaks lapsi saata. Kui oma lapsed hakkasid jõudma koolimineku ikka, oli selge, et kui ise ei tee, siis kes veel. Uurisime, et oma kooli luua on keeruline, aga võimalik.”
Alates sügisest õpib Gaia koolis 2 last ka Raasiku vallast.
Gaia koolikorralduses räägivad palju kaasa vanemad, kes aitavad teha remonti, otsustavad koolipäeva alguskellaaja ja koolisöögi üle ning võtavad ise vahel õpetajarolli – insenerist isa selgitab, kuidas on ehitatud sild ning miks püsib lennuk õhus. Näitlejast ema teeb koolis draamatunde, trummarist isa õpetab trumme mängima.
„Hüppame vahel õppekavast ette, õpime füüsikat, keemiat, astronoomiat. Laste küsimustele tuleb vastata siis, kui need tekivad,” rääkis juhataja.
Marit Otsing tõdes, et tal on kahju, kuna kuulis Gaia haridusest alles täiskasvanuna: „See tundus nii eluterve ja loogiline, tervikliku maailmapildi käsitlus. Mina õppisin Miina Härma Gümnaasiumis, tavalises nõuka-aegses õhkkonnas. Õnneks on tänapäeva lastel rohkem valikuvõimalusi.”
Marit Otsing märkis, et ka Gaia kool ühines erakoolide vastasseisuga ministeeriumist tulnud ettepanekutele muuta rahastussüsteemi: „Erakoolide rahastamise teema on vales suunas jooksmine. Mida rohkem erakoole, seda enam on hariduses valikuvõimalusi ja erasektori raha.”
Kui keegi avaldab kahtlust, et tavakoolide lastega võrreldes jäävad kogukondlike erakoolide lapsed edasisel haridusteel ja elus hätta, vastab juhataja, et igas koolis on erineva võimekusega lapsi, kes pürgivad ülikooli, kes leiavad teise tee: „Kindasti ei saa väita, et erakooli laps ei saa hakkama. Eraharidus on Eestis olnud üle 20 aasta ja see pole ju massiline abitute inimeste tootmine, vaid pigem haridusse innovaatiliste suundade toomine.”
Aruküla elanikuna on ta mõelnud, et Gaia klass võiks olla tema kodukohas: „Kui piirkonnas on juba palju häid koole, pole vajadust uut teha. Arukülas on niigi kahe kooli vahel valida, kellele ei sobi kumbki, saab alati ka Tallinnasse minna.”
