Kas Lepatriinu remondi ajal on lastel Kehra rahvamajas turvaline

2014

„Oleme väga õnnelikud, et lasteaed tehakse korda, aga kas rahvamaja on remondi ajaks lastele ikka parim paik,“ muretsevad Lehtmetsa külas asuva Lepatriinu lasteaia mudilaste vanemad.

Eelmisel nädalal toimus Lepatriinu lasteaia hoolekogu koosolek Kehra rahvamajas, kuhu 5 kuud kestva remondi ajaks on kavas kolida.
„Esitasime kõikvõimalikke küsimusi, sest probleemid võiks pigem enne läbi mõelda, kui pärast lahendada tekkivaid kaebusi. Direktor vastas – ärge muretsege, teie lapsed on korralikumad, kui arvate,“ ütleb hoolekogu liige Katrin Roomere.
„Täit kindlust see meile siiski ei andnud, hirmud, et meie lastel pole seal piisavalt turvaline, jäid,“ nendib Lepatriinu hoolekogu liige Kaisa Tamkivi.
Rõõm ja mure ühtaegu
Kui tuli teade, et sel aastal on Anija valla eelarvesse kavandatud raha Lepatriinu kapitaalremondiks, olid lapsevanemad väga rõõmsad.
„Direktor rääkis hoolekogu koosolekul põhjalikult, mida on kavas teha. Seda kõike on tõesti väga vaja. Näiteks ühe rühma abiruumis astus õpetaja läbi põranda, teises rühmas pole köögiosa kappidel uksi, sest need lihtsalt kukkusid eest,“ räägib Katrin Roomere.
Algul olid vanemad väga rahulikud, sest teadsid – remondi ajaks lähevad Lepatriinu lapsed naabruses asuvasse Lastetare lasteaeda. Kuid veebruari alguses anti hoolekogu koosolekul teada, et läbirääkimised Lastetarega ei ole vilja kandnud ning kuna ka sinna on suveks plaanitud remont, ei saa Lepatriinu lapsi Lastetaresse paigutada. Järgmine info, mis jõudis hoolekogu liikmeteni paar nädalat hiljem: lasteaia ja vallavalitsuse juhtkonna kohtumisel otsustati, et 1. juunist on ajutine lasteaed Kehra gümnaasiumi väikeses majas. Ka see otsus ei olnud lõplik, sest paar nädalat tagasi tuli uus uudis, et ka väikesesse koolimajja pole võimalik lasteaialapsi ajutiselt paigutada ning nad lähevad hoopis rahvamajja.
Lepatriinu remonditööd peaksid algama 1. maist. Kuna alustatakse välitöödega, saavad lapsed maikuus olla veel lasteaias, kuid 1. juunist peaksid kolima rahvamajja ning käima seal remondi lõpuni septembris. Sõimerühm ning need lapsed, kel iseseisva potil käimisega probleeme, saavad ühe rühmaruumi siiski Lastetares.
Hoolekogu liikmed Kaisa Tamkivi ja Katrin Roomere märgivad, et raske on hinnata, kuidas rahvamaja teise korruse ruumid lasteaialastele sobivad, kui pole teada, kui palju lapsi sinna suvel tuuakse. Nad kinnitavad, et küsitlust selle kohta ei ole tehtud ning osa lapsevanemaid ei tea siiani, et remondi ajaks tuleb kolida rahvamajja. Seda olevat hakatud neile rääkima arenguvestlustel, kuid kõik arenguvestlused pole veel toimunud.
„Kui lapsi ei tule sinna palju, on rahvamaja teise korruse ruumid ehk isegi head, aga kui neid on palju – kuidas nad seal magavad?“ küsib Katrin Roomere.
Hoolekogule on öeldud, et lapsed peaksid lõunaund magama madratsitel, kuna praegused vanad voodid transportimist ei kannata.
Lapsevanematele teeb muret, kas suvel ei lähe rahvamaja ruumides liiga palavaks ning kas on võimalik ruume tuulutada, kui läheduses raudteejaama juures algavad müra- ja tolmurohked ehitustööd. Veel hirmutavad emasid rahvamajaruumide libedad põrandad ja üsna järsk trepp.
„Positiivse asjana selgus, et rahvamajas on olemas pesemisvõimalus, lava taga on duširuum. Kuid ülemisel korrusel on vaid üks WC. All on neid küll neli, aga kui üleval tekib järjekord, tuleb minna mööda laste jaoks järsku treppi. Suuremate jaoks pole see probleem, aga minu kolmeaastasel on sellest kindlasti raske käia,“ muretseb Katrin Roomere.
Kui hoolekogu meesliikmed jäänud ruumidega enam-vähem rahule, siis neile olevat muret teinud pigem see, kus hakkavad lapsed õues olema – rahvamaja juures pole ühtegi atraktsiooni, vallamaja esine mänguväljak on lapsevanemate sõnul suvel lapsi niigi täis.
„Öeldi, et lapsed saavad mängida koguduse ees muruväljakul, sinna võib panna ajutise aia või nööri, siis saavad lapsed aru, kus on nende territoorium. Mul tõmbub süda valust kokku, kas tõesti kolmesed peavad sellest aru saama?“ küsib Kaisa Tamkivi.
Katrin Roomere lisab: „Mina kardan, et minu laps võib ühel päeval lihtsalt minna ronge vaatama.“
Naised rõhutavad, et saavad väga hästi aru – hea eesmärgi nimel peavad kõik pingutama ja taluma ebamugavusi, kuid see ei tohi tulla laste heaolu ja turvalisuse arvelt.
Vallavanem Arvi Karotam ütles Sõnumitoojale, et lapsevanematega on sel teemal suhelnud peamiselt Lepatriinu direktor Nelli Restov ja Anija abivallavanem Marge Raja. Mõlemad on praegu puhkusel. Vallavanem lisas, et remondi ajaks rahvamajja kolimine on parim variant, mis on praegu välja pakkuda.
„See aeg tuleb lihtsalt üle elada, muidu me ei saa endale korras lasteaeda,“ sõnas ta ning oletas, et ilmselt on probleem tekkinud lasteaia juhtkonna ja vanemate vahelisest puudulikust kommunikatsioonist.   Ta   lubas,   et   neljapäeval, kui abivallavanem on taas tööl,  hakkab  ta  probleemiga  tegelema.