MAR­GUS MO­LOK: „Nu­ri­naid Ani­ja val­la tee­de koh­ta on tä­na­vu vä­hem.“

1911
Ma­jan­duss­pet­sia­list MAR­GUS MO­LOK üt­leb, et sel aas­tal on val­laa­met­nik­ke tee­de eest ka kii­de­tud.

Ma­jan­duss­pet­sia­list MAR­GUS MO­LOK, sot­siaal­mee­dias on kri­ti­see­ri­tud, et Ani­ja val­la teed on keh­ve­mad kui naa­ber­val­da­des. Kui­das kom­men­tee­ri­te?

„Eel­mi­sel aas­tal ve­da­si­me kruu­sa­tee­de­le pea­le li­gi 3000 ton­ni kruu­sa­ma­ter­ja­li, sel aas­tal ole­me siia­ni ve­da­nud ju­ba 5000 ton­ni. Kui­gi – kui val­las rin­gi sõi­ta, ei pa­ne se­da tä­he­le­gi, sest 5000 ton­ni ma­ter­ja­list saab nor­maal­ses­se kor­da li­gi­kau­du 10 ki­lo­meet­rit teed, kuid Ani­ja val­las on kok­ku um­bes 200 ki­lo­meet­rit kruu­sa­teid.

Ini­me­sed pil­dis­ta­vad ja pos­ti­ta­vad Fa­ce­boo­ki fo­to­sid teeau­ku­dest, kuid pa­ran­da­tud koh­ti ei pil­dis­ta kee­gi. Nä­gin seal pil­te ka Här­ma­ko­su-Re­hat­se teest, mil­lest lü­hi­ke lõik on meie val­las. Tee­hool­da­ja­ga on kok­ku le­pi­tud, et kõik val­la teed saa­vad sel nä­da­lal höö­vel­da­tud, seal­hul­gas ka Re­hat­se tee.

Mi­na olen val­la­ma­jas tööl al­les teist su­ve, aga kui võrd­len eel­mi­se su­ve­ga, siis on nu­ri­naid tä­na­vu kind­las­ti vä­hem. Saan aru, et kee­gi ei ta­ha au­tot lõh­ku­da, kuid mõ­ne au­gu­ga tee ei ole ena­mas­ti nii kehv, et sõi­ta ei saaks. Mõ­ni­kord on ini­mes­te nõud­mi­sed vä­ga kõr­ged. Kui tee saab höö­vel­da­tud ja ma­ter­jal pea­le vee­tud, siis tih­ti­pea­le ju­ba nõu­tak­se, et tu­leks ko­he ka üle pin­na­ta. Pä­ris nii ei saa. Hool­dus- ja re­mon­di­tööd on üks asi, aga pin­da­mis­töid tee­me ik­ka­gi vo­li­ko­gus kin­ni­ta­tud tee­hoiu­ka­va jär­gi.

Aga ole­me saa­nud ka kii­ta. Näi­teks Aa­vo­jalt on ini­me­sed he­lis­ta­nud ja öel­nud, et tee on sel aas­tal vä­ga heas kor­ras. Kui oli­me ve­da­nud pä­ris pal­ju ma­ter­ja­li Laa­su tee­le Roo­kü­las, tu­li seal­se­telt ela­ni­kelt tä­nu­ki­ri.“

Kas teed olid tä­na­vu ke­va­del hul­le­mas olu­kor­ras või on ra­ha roh­kem, et ole­te saa­nud kruu­sa­teid suu­re­mas ma­hus hool­da­da?

„Möö­du­nud talv oli lu­me­vae­ne ja osa lu­me­lük­ka­mi­se­le ka­van­da­tud ra­ha jäi al­les. Kõik sel­le ole­me saa­nud ka­su­ta­da kruu­sa­tee­de­le ma­ter­ja­li pea­le­veoks ja höö­vel­da­mi­seks. Sa­mas – mi­da peh­mem on talv, se­da pi­kem on tee­de la­gu­ne­mi­se pe­riood ja se­da vi­let­sa­mad on teed ke­va­del.

Ole­me sel aas­tal kruu­sa­tee­de­le tei­nud pea­le­ve­du kol­mel kor­ral. Tööd teeb AS Ta­ris­ton, en­di­ne Jär­va Teed. Au­to, mil­lel on niiöel­da sahk kõ­hu all, kal­lu­tab koor­ma ma­ha ja ajab ka laia­li, hil­jem käib höö­vel veel kor­ra üle. Kui vaa­tan nüüd neid koh­ti, ku­hu su­vel sai ma­ter­ja­li vee­tud ja höö­vel­da­tud, siis ega suurt aru saa­gi – na­tu­ke need on ehk kõr­ge­mad. Ja sel­lest tööst on abi mak­si­maal­selt ka­heks su­veks.“

Mil­le jär­gi va­li­te, mil­li­seid kruu­sa­teid re­mon­di­te? Kas neid, mil­le koh­ta tu­leb kõi­ge roh­kem kae­bu­si?

„Ole­me rin­gi sõit­nud ja teed üle vaa­da­nud, nen­de põh­jal koos­ta­me val­la­va­lit­su­ses jär­jes­tu­se. Li­saks sei­su­kor­ra­le ar­ves­ta­me ka tee ka­su­tus­ti­he­dust ning kas seal sõi­dab koo­li­buss. Tee ka­su­ta­ja­te pu­hul ee­lis­ta­me oma val­la ela­nik­ke.

Ei saa sa­la­ta, ka ini­mes­te kae­bu­si ole­me ar­ves­ta­nud. Pä­ris kõi­ki teid me lä­bi sõi­ta ei jõua ja see­tõt­tu on­gi ka ini­mes­te in­fo te­re­tul­nud, pea­le­gi võib tee olu­kord muu­tu­da vä­ga kii­res­ti – pä­rast höö­vel­da­mist võib tee nä­da­la-paa­ri pä­rast ol­la sel­li­ne, na­gu po­leks höö­vel seal am­mu käi­nud. Näi­teks Pik­va-Pi­ka­ves­ki teed on sel aas­tal höö­vel­da­tud kolm kor­da. Esi­mest kor­da oli höö­vel seal ke­va­del, teist kor­da su­vel. Paa­ri nä­da­la pä­rast kü­si­ti uues­ti, mil­lal höö­vel tu­leb? Tee on pak­su võ­sa sees ega kui­va ise­gi ke­set su­ve kor­ra­li­kult. Sel ke­va­del sai tee­peen­rad ee­mal­da­tud, et ve­si ära val­guks, nüüd on na­tu­ke pa­rem. Hil­ju­ti vii­si­me sin­na 12 koor­mat ma­ter­ja­li, va­ja oleks veel, vih­ma­pe­rioo­di tõt­tu jäi töö poo­le­li. Kui kui­vad il­mad pü­si­vad ja ra­ha­kott lu­bab, saa­me jät­ka­ta. Tee­hoiu­ka­va jär­gi lä­heb Pik­va-Pi­ka­ves­ki tee tu­le­val aas­tal pin­da­mi­se­le, siis tu­leb sin­na na­gu­nii veel ma­ter­ja­li pea­le ve­da­da.

Suur töö, mis sai tä­na­vu teh­tud, on Nõmb­ra tee Roo­kü­las. Seal on tee kes­kel 200-300 meet­ri­ne vä­ga ma­dal lõik, mis on ko­gu aeg ol­nud vee all. Ka­hel pool teed on kõr­ge­mad põl­lud, veel ei ole sealt ol­nud ku­sa­gi­le min­na. Ke­va­del vee­ti sin­na 8 koor­mat ma­ter­ja­li ja tee sai täies­ti nor­maal­ne. Aga ke­set su­ve he­lis­ta­ti – kõik on jäl­le vee all. Nüüd võt­tis Ta­ris­ton teeää­red ma­ha ja te­gi mõ­le­ma­le poo­le teed nõ­vad. Loo­da­me, et sel­lest on ka­su.“

Mil­le põh­jal ot­sus­ta­te, mil­li­seid kruu­sa­teid pin­na­ta?

„Pin­da­mi­ne sõl­tub tee ka­su­tu­s­ti­he­du­sest. Näi­teks on järg­mi­sel aas­tal ka­vas pin­na­ta Aav­o­ja tee, kus käib ti­he ela­mu­ehi­tus, sa­mu­ti Pik­va-Pi­ka­ves­ki tee, mil­le lõ­pus on va­nad su­vi­la­koo­pe­ra­tii­vid, kus on nüüd pä­ris pal­ju ela­nik­ke.

Kruu­sa­ma­ter­ja­li pea­le­ve­du tee­de­le on aju­ti­ne la­hen­dus, paa­ri aas­ta pä­rast tu­leb se­da uues­ti te­ha. Võib-ol­la oleks mõist­li­kum edas­pi­di va­li­da igal aas­tal näi­teks kolm teed, ve­da­da sin­na kor­ra­li­kult ma­ter­ja­li ja tee pin­na­ta. Siis ei oleks nen­de tee­de­ga järg­mis­tel aas­ta­tel enam pea­le­veo ja höö­vel­da­mi­se mu­ret ning ka ra­ha nei­le ei ku­lu. Mui­du­gi, kui ku­lu­ta­da ko­gu tee­de­le mõel­dud ra­ha vaid kol­me­le tee­le, on teis­te­le ela­ni­ke­le kee­ru­li­ne sel­geks te­ha, miks nen­de tee­ga prae­gu mi­da­gi te­ha ei saa.“