
Majandusspetsialist MARGUS MOLOK, sotsiaalmeedias on kritiseeritud, et Anija valla teed on kehvemad kui naabervaldades. Kuidas kommenteerite?
„Eelmisel aastal vedasime kruusateedele peale ligi 3000 tonni kruusamaterjali, sel aastal oleme siiani vedanud juba 5000 tonni. Kuigi – kui vallas ringi sõita, ei pane seda tähelegi, sest 5000 tonni materjalist saab normaalsesse korda ligikaudu 10 kilomeetrit teed, kuid Anija vallas on kokku umbes 200 kilomeetrit kruusateid.
Inimesed pildistavad ja postitavad Facebooki fotosid teeaukudest, kuid parandatud kohti ei pildista keegi. Nägin seal pilte ka Härmakosu-Rehatse teest, millest lühike lõik on meie vallas. Teehooldajaga on kokku lepitud, et kõik valla teed saavad sel nädalal hööveldatud, sealhulgas ka Rehatse tee.
Mina olen vallamajas tööl alles teist suve, aga kui võrdlen eelmise suvega, siis on nurinaid tänavu kindlasti vähem. Saan aru, et keegi ei taha autot lõhkuda, kuid mõne auguga tee ei ole enamasti nii kehv, et sõita ei saaks. Mõnikord on inimeste nõudmised väga kõrged. Kui tee saab hööveldatud ja materjal peale veetud, siis tihtipeale juba nõutakse, et tuleks kohe ka üle pinnata. Päris nii ei saa. Hooldus- ja remonditööd on üks asi, aga pindamistöid teeme ikkagi volikogus kinnitatud teehoiukava järgi.
Aga oleme saanud ka kiita. Näiteks Aavojalt on inimesed helistanud ja öelnud, et tee on sel aastal väga heas korras. Kui olime vedanud päris palju materjali Laasu teele Rookülas, tuli sealsetelt elanikelt tänukiri.“
Kas teed olid tänavu kevadel hullemas olukorras või on raha rohkem, et olete saanud kruusateid suuremas mahus hooldada?
„Möödunud talv oli lumevaene ja osa lumelükkamisele kavandatud raha jäi alles. Kõik selle oleme saanud kasutada kruusateedele materjali pealeveoks ja hööveldamiseks. Samas – mida pehmem on talv, seda pikem on teede lagunemise periood ja seda viletsamad on teed kevadel.
Oleme sel aastal kruusateedele teinud pealevedu kolmel korral. Tööd teeb AS Tariston, endine Järva Teed. Auto, millel on niiöelda sahk kõhu all, kallutab koorma maha ja ajab ka laiali, hiljem käib höövel veel korra üle. Kui vaatan nüüd neid kohti, kuhu suvel sai materjali veetud ja hööveldatud, siis ega suurt aru saagi – natuke need on ehk kõrgemad. Ja sellest tööst on abi maksimaalselt kaheks suveks.“
Mille järgi valite, milliseid kruusateid remondite? Kas neid, mille kohta tuleb kõige rohkem kaebusi?
„Oleme ringi sõitnud ja teed üle vaadanud, nende põhjal koostame vallavalitsuses järjestuse. Lisaks seisukorrale arvestame ka tee kasutustihedust ning kas seal sõidab koolibuss. Tee kasutajate puhul eelistame oma valla elanikke.
Ei saa salata, ka inimeste kaebusi oleme arvestanud. Päris kõiki teid me läbi sõita ei jõua ja seetõttu ongi ka inimeste info teretulnud, pealegi võib tee olukord muutuda väga kiiresti – pärast hööveldamist võib tee nädala-paari pärast olla selline, nagu poleks höövel seal ammu käinud. Näiteks Pikva-Pikaveski teed on sel aastal hööveldatud kolm korda. Esimest korda oli höövel seal kevadel, teist korda suvel. Paari nädala pärast küsiti uuesti, millal höövel tuleb? Tee on paksu võsa sees ega kuiva isegi keset suve korralikult. Sel kevadel sai teepeenrad eemaldatud, et vesi ära valguks, nüüd on natuke parem. Hiljuti viisime sinna 12 koormat materjali, vaja oleks veel, vihmaperioodi tõttu jäi töö pooleli. Kui kuivad ilmad püsivad ja rahakott lubab, saame jätkata. Teehoiukava järgi läheb Pikva-Pikaveski tee tuleval aastal pindamisele, siis tuleb sinna nagunii veel materjali peale vedada.
Suur töö, mis sai tänavu tehtud, on Nõmbra tee Rookülas. Seal on tee keskel 200-300 meetrine väga madal lõik, mis on kogu aeg olnud vee all. Kahel pool teed on kõrgemad põllud, veel ei ole sealt olnud kusagile minna. Kevadel veeti sinna 8 koormat materjali ja tee sai täiesti normaalne. Aga keset suve helistati – kõik on jälle vee all. Nüüd võttis Tariston teeääred maha ja tegi mõlemale poole teed nõvad. Loodame, et sellest on kasu.“
Mille põhjal otsustate, milliseid kruusateid pinnata?
„Pindamine sõltub tee kasutustihedusest. Näiteks on järgmisel aastal kavas pinnata Aavoja tee, kus käib tihe elamuehitus, samuti Pikva-Pikaveski tee, mille lõpus on vanad suvilakooperatiivid, kus on nüüd päris palju elanikke.
Kruusamaterjali pealevedu teedele on ajutine lahendus, paari aasta pärast tuleb seda uuesti teha. Võib-olla oleks mõistlikum edaspidi valida igal aastal näiteks kolm teed, vedada sinna korralikult materjali ja tee pinnata. Siis ei oleks nende teedega järgmistel aastatel enam pealeveo ja hööveldamise muret ning ka raha neile ei kulu. Muidugi, kui kulutada kogu teedele mõeldud raha vaid kolmele teele, on teistele elanikele keeruline selgeks teha, miks nende teega praegu midagi teha ei saa.“