
Kodutütarde aitaja sõlgedest kaks anti Ida-Harjusse – Kuusalu valla elanikule MAIMU TAMMELE ja Arukülast ANNE EENPALULE.
Kodutütarde peavanem Angelika Naris tänas laupäeval, 25. märtsil Estonia kontserdisaalis Kuusalu valla Kasispea küla elanikku, 91aastast Maimu Tamme aitaja sõlega. Kodutütarde organisatsioon tähistas Estonias 85. sünnipäeva – asutati 19. jaanuaril 1932.
Aitaja sõle pälvinud Maimu Tamm on aidanud Loksa kodutütarde ajaloo kirjutamisel väga palju oma mälestustega, põhjendas Loksa kodutütarde juhendaja Margit Amer.
Maimu Tamm õppis Loksa 6klassilises koolis, kodutütreid juhendas tema klassijuhataja Silvia Tambalu. Nende rühm oli Loksal esimene. Ta mäletab, et Kasispea tüdrukutest olid kodutütred veel Vilma Meesak, hilisem Kodurand ja Saima Veidenberg. Ühe suurema ettevõtmisena on meeles, kuidas Loksalt sõitsid kodutütred ja noorkotkad juhendajatega veoauto kastis Kuusallu, lauritsapäeva paraadile.
Loksalt läks Maimu Tamm 1939. aastal edasi õppima Tapale Reaalkooli, kus kodutütarde rühma ei olnud.
Estonias kodutütarde aastapäeva kontsert-aktusel imestas ta, et rühmajuhid olid naiskodukaitse tumedas vormis, tema oletas, et nad on kodutütardega samasuguses vormis, nagu oli ta nooruspõlves. Ka siis oli kodutütardel tume seelik, sinine pluus, kollase tutiga müts ja kollane kaelarätt.
Maimu Tamm kommenteeris, et aktus väga meeldis, sai kuulata kaitseministri Margus Tsahkna ja Kaitseliidu pealiku Meelis Kiili kõnesid. Kui ära hakkas tulema, oli pildistajaid ja õnnitlejaid.
25. märtsil eriline tähendus
„Tänavune 25. märts on minu jaoks kolmekordselt erilise tähendusega. 1949. aasta 25. märtsil küüditati me pere Siberisse. Täpselt üheksa aastat hiljem, 1958. aasta 25. märtsil panin Balti jaamas jala uuesti Eestimaa pinnale. Ja nüüd samal kuupäeval kutsuti Estoniasse,“ rääkis Maimu Tamm.
Küüditamise päev algas 68. aastat tagasi tema jaoks tavapärase hommikuse lehmalüpsiga. Kui oli laudast tuppa jõudnud, tuldi nende õuele, teda kutsuti külavanemana küüditajatega kaasa manukaks Vahemetsa tallu. Seal selgus, et ka külavanem oli küüditatute nimekirjas.
„Kahe püssimehega saadeti mind kodust passi võtma, midagi muud kaasa haarata ei jõudnud. Vend Endel Meesak oli me kodust siis juba ära viidud, saime Siberisse kaasa need riided, mida tema oli osanud kiiruga kahmata. Noorem vend Lui Meesak sai joosta peitu, hiljem toodi ta Kehra jaama meile järele,“ kirjeldas vanaproua.
„Meid pandi veoauto kasti, masinad küüditatutega seisid Loksa kirikuaia kõrval. Kasispealt olid sama auto peal Männipõllu ja Vahemetsa talu rahvas ning üks Junkrult. Kogu päeva hoiti meid autodega kiriku juures, liikuma hakkasime õhtupimeduses. 25. märts oli tol aastal reedene päev, meid viidi Kehrasse, pandi vagunitesse. Rong hakkas Venemaa poole sõitma pühapäeval. Meie sihtkohaks oli määratud Krasnojarski Krai. Oma küla pered lahutati eri küladesse, kokku jäime mõne perega Loksa piirkonna teiste küladest.“
Harjus kodutütred taas 1994. aastal
Praegu on Eestis kodutütreid üle 3100. Harju maakonnas on kodutütreid kokku 230, rühmi 16.
Kodutütarde esimene rühm loodi Harjus uuesti 1994. aastal, hakkas tegutsema Keilas. Loksal andsid esimesed kodutütred vande 2003. aastal, laagrites hakati koos noorkotkastega käima paar aastat varem.
Margit Amer juhendab Loksa kodutütarde rühma 2009. aastast, varasematel aastatel käis oma abikaasal, noorkotkaste rühmajuhil Tarmo Ameril laagrites ja matkadel abis.
Ida-Harjus on kodutütarde organisatsioonil kolm rühma: Loksal on 20, Kuusalus 11 ja Kolgas 19 kodutütart. Kuusalu rühma juht on Margit-Karmen Reinvelt, Kolga rühma juht Krista Allik, kes on kodutütarde Harju ringkonna vanem. Loksa kodutütarde juht Margit Amer kuulub Harju ringkonna juhatusse.
Kodutütarde aastapäevaüritusel Estonias käisid Loksalt Margit ja Tarmo Amer ning kodutütred Helina Piibeleht ja Hanna-Eliise Kiviberg.
Aruküla Hellema talu perenaine Anne Eenpalu sai aitaja sõle pikaajalise tegevuse eest Kodutütarde organisatsioonis. Ta sündis küüditatute peres Siberis.