Lahemaa Maaomanike Liit saatis koos Eesti Omanike Keskliidu ja Eesti Erametsaliiduga avaliku ühispöördumise riigikogu keskkonnakomisjonile, majanduskomisjonile ja põhiseaduskomisjonile ning kliimaministeeriumile. Ühispöördumises leiavad kolm liitu, et looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatuste eelnõud ning kliimakindla majanduse seaduse eelnõu süvendavad seniseid probleeme eraomandi kaitsel ja looduskaitse korraldamises Eestis. Neis on ebaselgeid ja ebaproportsionaalseid piiranguid, mis kahjustavad maaomanike õigusi ja majanduslikku toimetulekut.
Liitude hinnangul tuleb need enne seaduste vastuvõtmist sisuliselt üle vaadata. Nad teevad ettepaneku üle vaadata senise keskkonnapoliitika mõned põhimõtted, peatada eelnõude menetlemine, võtta arvesse riigikantselei tellitud dereguleerimise analüüs ja kaasata selle autorid riigikogu aruteludesse. Ka soovivad pöördumise saatnud kolme liidu esindajad kohtuda riigikogu komisjonide liikmetega.
„Toimiv looduskaitse ja metsandus on võimalik ainult koostöös maaomanikega, mitte nende õigusi ebaproportsionaalselt piirates,“ on öeldud pöördumises.
Põhiprobleemidena on esile toodud asjaolu, et riik kehtestab ulatuslikke piiranguid ilma õiglase ja kohese hüvitiseta, olemasolev Natura hüvitis ei kata omanike tegelikku saamata jäävat tulu. Loodusväärtuse kaitseks kaitsealal asuval eramaal ei sõlmita lepingut. Eraomandi täiendav piiramine looduskaitseliste piirangutega on ebaproportsionaalne olukorras, kus sisuliselt 30 protsenti maismaast on juba kaitse all, piirangutega alad tuleb eelkõige planeerida riigimaale. Looduskaitsemaa omanikke koheldakse ebavõrdselt võrreldes maaomanikega, kellelt võõrandatakse maid erinevate taristuobjektide ehituseks.
Veel on märgitud, et kõigist kavandatavatest seiretest ja uuringutest kinnistul tuleb maaomanikke eelnevalt teavitada ning neil peab olema õigus osaleda ja kaasa rääkida tema kinnistul tehtavates toimingutes. Ilma kinnistuomaniku loata ei tohi siseneda õuemaale.
Euroopa Liidu elurikkuse strateegia ei kohusta Eestit võtma range kaitse alla 30 protsenti maismaast. Nende maade välja arvamisega majandamisest kaasneb Eestile sotsiaalmajanduslik mõju, mida ei ole hinnatud.
Pöördumises on ka laused: „Kavandatavate piirangute tulemusel on maakasutus looduskaitsealadel enamasti välistatud, mis on otseselt seotud inimeste toimetulekuga, toidujulgeolekuga ja Eesti Vabariigi jätkusuutlikkusega. Trahvide mitmekümnekordne tõstmine metsa- ja looduskaitseseadustes on ebaproportsionaalne ega vasta õiglustundele, selliseks muudatuseks puudub vajadus.“
Lahemaa Maaomanike Liidu üks asutaja ja juhatuse liige, Kuusalu vallavolikogu liige Jaan Velström ütles Sõnumitoojale, et ühispöördumise teksti koostamisele ja täpsustamisele on kulunud kolm kuud: „Algatus tuli meie liidult, eesmärk on, et me sõnum jõuaks riigikogu komisjonideni ja meid kaasataks aruteludesse enne, kui eelnõud pannakse riigikogu istungi päevakorda. Kuna probleem on Eestis üleüldine, on vaja üle-eestilist survet. Kohtusime esmalt eraldi nii Erametsaliidu kui ka Omanike Keskliidu esindajatega, seejärel arutasime ühiselt.“
Ühispöördumise täismahus tekst on avaldatud Lahemaa Maaomanike Liidu Facebooki lehel, kuhu postitatakse info ka edasistest tegevusest. Lahemaa Maaomanike Liitu kuuluvad sadakond maaomanikku Lahemaa rahvuspargist, mis asub Kuusalu ja Haljala valla territooriumil.





