Kuusalu vallavalitsus edastas maaomanikele teate, et VAGISTRÖMI nimi pole kinnistul eestipärane.
Tapurla maaomanik Andres Parmas teatas toimetusele septembri lõpus, et sai Kuusalu vallavalitsuselt kirja, millega soovitati ära muuta tema Rootsis elavale sugulasele kuuluva kinnistu nimi Vagiströmi. Põhjendus oli, et kinnistu nimi ei ole eestipärane. Kinnistu asub Tapurla külas, perekonnanimi Vagiström on seal mitmel perel.
Andres Parmas: „Pärast kohanimeseaduse ja selle rakendusaktide uurimist ning vestlust vallaametnikuga jäi nimi muutmata. Minus tekitab aga pehmelt öeldes kummastust, millega rahva raha eest tegeletakse. Olen jurist, selgitasin ja teema lahenes, aga võib juhtuda, et tavainimene ei oska end kaitsta ega põhjendada ning võibki vallamajast saadetud kirja peale ajaloolise nime muuta, kuigi tegelikult seda ei soovi.“
Andres Parmas rääkis, et Vagiströmi nimega kinnistu tekkis siis, kui nende suguvõsa põlistalu maad jagati tagastamisprotsessi tulemusena pärijate vahel. Rootsis elavatele sugulastele tagastatud maa sai Vagiströmi nime – seda kindla eesmärgi ja tähendusega.
„Juminda ja Pärispea poolsaarel on mitmeid rannarootsi perekonnanimesid, see peaks olema teada ka Kuusalu vallamajas. Kohanimeregistris võidakse automaatselt leida, et rootsi nimi ei sobi kinnistule ja oleks vaja eestistada, kuid omavalitsus peaks selgitama, et tegu on põlisnimega, mitte saatma nõudlikku kirja,“ kõneles ta.
Kuusalu valla peamaakorraldaja Peeter Raudsepp ütles, et antud juhul ei olnud tegu ajaloolise hoonestusalaga, kus sadu aastaid on elanud Vagiströmid. Selline nimi on antud metsamaale. Ajalooliselt oli talu nimi hoopis Andi nr 3. Vagiströmi pole olnud põline kohanimi. Endiste omanike mälestuseks sooviti kohanimena kasutada Vagiströmi ja otsustajana me sellega ka nõustusime. Kohanimi peab vastama kultuuritavadele ja keelenõuetele ning olema kooskõlas aadressiandmete süsteemiga. Maaomanikule saadetud kiri oli koostatud vastavalt kohanimeseadusele ja ruumiandmete seadusele.
Peeter Raudsepp: „Maa-amet kontrollib pidevalt aadressiandmeid. Vigade kohta esitab meile märgukirja ja meil on siis kohustus otsustada muutmine või mittemuutmine. Oleme maaomanikele teinud ettepaneku sellisel juhul leida uus nimi, et kinnistud oleksid paremini eristatavad. Samas vaadatakse üle ka mitte-eestipärased kohanimed. Vagiströmi-nimelise kinnistu kohta tuli vallamajja maa-ametist teavitus, et seda oleks vaja muuta. Meie ametnikena peame teate edastama. Antud juhul saime maaomaniku esindajalt põhjendatud selgituse, et miks niisugune nimi kinnistule pandi, ning nimi jäi muutmata.“
Ta lisas, et üldiselt käib nimi hoonestusega kaasas, aga on tekkinud olukordi, kus hoonestatud alal on uued omanikud ja nad tahaksid ajaloolist nime, samas on endistel omanikel maatulundusmaa üksused ja nemad soovivad ajaloolist nime endale. Et kinnistu nimi ja perekonnanimi oleksid selgelt eristatavad, on soovitatud panna kinnistule perekonnanimest veidi erinev nimi, näiteks lisada lõppu metsa või põllu või muud sellist.
Sõnumitooja palus kommentaari ka maa-ametist. Aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu selgitas, et Vagiströmi ei ole Eesti selles piirkonnas tavapärane kohanimi ja seetõttu paluti Kuusalu vallavalitsuselt nime kohta põhjendust: „Samas ei ole see nimi vastuolus ühegi kohanimele kehtestatud nõudega, seega pole maa-ameti nõudnud selle muutmist. Võõrapäraseid või võõrkeelseid kohanimesid on ette tulnud tuhandeid, mitte kõiki pole palutud muuta. Sageli piisab selgitusest ja viitest ajaloolistele allikatele või kultuuriloole. Enamasti saavad taolised küsimused rahuliku lahenduse, tihti annab selgituse omavalitsus. Paljudel juhtudel võib nimemuudatus olla ka niiöelda kosmeetiline. Kui nimi on põline või olnud pikalt kasutusel ehk enne 1944. aastat, siis on põhjendus olemas. Seejuures peab nime kirjutama õigekirjareeglite kohaselt.“