Maa-amet soo­vi­tas muu­ta Ta­pur­la kin­nis­tu põ­lis­pe­re­kon­na ni­me

1982

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus edas­tas maao­ma­ni­ke­le tea­te, et VA­GIST­RÖ­MI ni­mi po­le kin­nis­tul ees­ti­pä­ra­ne.

Ta­pur­la maao­ma­nik And­res Par­mas tea­tas toi­me­tu­se­le sep­temb­ri lõ­pus, et sai Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­selt kir­ja, mil­le­ga soo­vi­ta­ti ära muu­ta te­ma Root­sis ela­va­le su­gu­la­se­le kuu­lu­va kin­nis­tu ni­mi Va­gist­rö­mi. Põh­jen­dus oli, et kin­nis­tu ni­mi ei ole ees­ti­pä­ra­ne. Kin­nis­tu asub Ta­pur­la kü­las, pe­re­kon­na­ni­mi Va­gist­röm on seal mit­mel pe­rel.

And­res Par­mas: „Pä­rast ko­ha­ni­me­sea­du­se ja sel­le ra­ken­du­sak­ti­de uu­ri­mist ning vest­lust val­laa­met­ni­ku­ga jäi ni­mi muut­ma­ta. Mi­nus te­ki­tab aga peh­melt öel­des kum­mas­tust, mil­le­ga rah­va ra­ha eest te­ge­le­tak­se. Olen ju­rist, sel­gi­ta­sin ja tee­ma la­he­nes, aga võib juh­tu­da, et ta­vai­ni­me­ne ei os­ka end kaits­ta ega põh­jen­da­da ning võib­ki val­la­ma­jast saa­de­tud kir­ja pea­le aja­loo­li­se ni­me muu­ta, kui­gi te­ge­li­kult se­da ei soo­vi.“

And­res Par­mas rää­kis, et Va­gist­rö­mi ni­me­ga kin­nis­tu tek­kis siis, kui nen­de su­gu­võ­sa põ­lis­ta­lu maad ja­ga­ti ta­gas­ta­misp­rot­ses­si tu­le­mu­se­na pä­ri­ja­te va­hel. Root­sis ela­va­te­le su­gu­las­te­le ta­gas­ta­tud maa sai Va­gist­rö­mi ni­me – se­da kind­la ees­mär­gi ja tä­hen­du­se­ga.
„Ju­min­da ja Pä­ris­pea pool­saa­rel on mit­meid ran­na­root­si pe­re­kon­na­ni­me­sid, see peaks ole­ma tea­da ka Kuu­sa­lu val­la­ma­jas. Ko­ha­ni­me­re­gist­ris või­dak­se au­to­maat­selt lei­da, et root­si ni­mi ei so­bi kin­nis­tu­le ja oleks va­ja ees­tis­ta­da, kuid oma­va­lit­sus peaks sel­gi­ta­ma, et te­gu on põ­lis­ni­me­ga, mit­te saat­ma nõud­lik­ku kir­ja,“ kõ­ne­les ta.

Kuu­sa­lu val­la pea­maa­kor­ral­da­ja Pee­ter Raud­sepp üt­les, et an­tud ju­hul ei ol­nud te­gu aja­loo­li­se hoo­nes­tu­sa­la­ga, kus sa­du aas­taid on ela­nud Va­gist­rö­mid. Sel­li­ne ni­mi on an­tud met­sa­maa­le. Aja­loo­li­selt oli ta­lu ni­mi hoo­pis An­di nr 3. Va­gist­rö­mi po­le ol­nud põ­li­ne ko­ha­ni­mi. En­dis­te oma­ni­ke mä­les­tu­seks soo­vi­ti ko­ha­ni­me­na ka­su­ta­da Va­gist­rö­mi ja ot­sus­ta­ja­na me sel­le­ga ka nõus­tu­si­me. Ko­ha­ni­mi peab vas­ta­ma kul­tuu­ri­ta­va­de­le ja kee­le­nõue­te­le ning ole­ma koos­kõ­las aad­res­siand­me­te süs­tee­mi­ga. Maa­oma­ni­ku­le saa­de­tud ki­ri oli koos­ta­tud vas­ta­valt ko­ha­ni­me­sea­du­se­le ja ruu­miand­me­te sea­du­se­le.

Pee­ter Raud­sepp: „Maa-amet kont­rol­lib pi­de­valt aad­res­siand­meid. Vi­ga­de koh­ta esi­tab mei­le mär­gu­kir­ja ja meil on siis ko­hus­tus ot­sus­ta­da muut­mi­ne või mit­te­muut­mi­ne. Ole­me maao­ma­ni­ke­le tei­nud et­te­pa­ne­ku sel­li­sel ju­hul lei­da uus ni­mi, et kin­nis­tud olek­sid pa­re­mi­ni eris­ta­ta­vad. Sa­mas vaa­da­tak­se üle ka mit­te-ees­ti­pä­ra­sed ko­ha­ni­med. Va­gist­rö­mi-ni­me­li­se kin­nis­tu koh­ta tu­li val­la­maj­ja maa-ame­tist tea­vi­tus, et se­da oleks va­ja muu­ta. Meie amet­ni­ke­na pea­me tea­te edas­ta­ma. An­tud ju­hul sai­me maao­ma­ni­ku esin­da­jalt põh­jen­da­tud sel­gi­tu­se, et miks nii­su­gu­ne ni­mi kin­nis­tu­le pan­di, ning ni­mi jäi muut­ma­ta.“

Ta li­sas, et ül­di­selt käib ni­mi hoo­nes­tu­se­ga kaa­sas, aga on tek­ki­nud olu­kor­di, kus hoo­nes­ta­tud alal on uued oma­ni­kud ja nad ta­hak­sid aja­loo­list ni­me, sa­mas on en­dis­tel oma­ni­kel maa­tu­lun­dus­maa ük­su­sed ja ne­mad soo­vi­vad aja­loo­list ni­me en­da­le. Et kin­nis­tu ni­mi ja pe­re­kon­na­ni­mi olek­sid sel­gelt eris­ta­ta­vad, on soo­vi­ta­tud pan­na kin­nis­tu­le pe­re­kon­na­ni­mest vei­di eri­nev ni­mi, näi­teks li­sa­da lõp­pu met­sa või põl­lu või muud sel­list.

Sõ­nu­mi­too­ja pa­lus kom­men­taa­ri ka maa-ame­tist. Aad­res­siand­me­te osa­kon­na ju­ha­ta­ja Mall Ki­vi­sa­lu sel­gi­tas, et Va­gist­rö­mi ei ole Ees­ti sel­les piir­kon­nas ta­va­pä­ra­ne ko­ha­ni­mi ja see­tõt­tu pa­lu­ti Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­selt ni­me koh­ta põh­jen­dust: „Sa­mas ei ole see ni­mi vas­tuo­lus ühe­gi ko­ha­ni­me­le keh­tes­ta­tud nõu­de­ga, see­ga po­le maa-ame­ti nõud­nud sel­le muut­mist. Võõ­ra­pä­ra­seid või võõr­keel­seid ko­ha­ni­me­sid on et­te tul­nud tu­han­deid, mit­te kõi­ki po­le pa­lu­tud muu­ta. Sa­ge­li pii­sab sel­gi­tu­sest ja vii­test aja­loo­lis­te­le al­li­ka­te­le või kul­tuu­ri­loo­le. Ena­mas­ti saa­vad tao­li­sed kü­si­mu­sed ra­hu­li­ku la­hen­du­se, tih­ti an­nab sel­gi­tu­se oma­va­lit­sus. Pal­ju­del juh­tu­del võib ni­me­muu­da­tus ol­la ka niiöel­da kos­mee­ti­li­ne. Kui ni­mi on põ­li­ne või ol­nud pi­kalt ka­su­tu­sel ehk en­ne 1944. aas­tat, siis on põh­jen­dus ole­mas. See­juu­res peab ni­me kir­ju­ta­ma õi­ge­kir­ja­reeg­li­te ko­ha­selt.“

Eelmine artikkelVillu Uett taas Loksa linnaarhitekt
Järgmine artikkelKui­das hin­da­vad ni­me­kir­ja­de esin­da­jad va­li­mis­tu­le­mu­si?