Kuusalu volikogu kinnitas 9 poolthäälega Harju arengustrateegia, kuid ei nõustunud Kuusalu kooli puudutava lausega.
Harju maakonna uues arengustrateegias, mis koostatud aastani 2035 ja kauemaks, on lause, mida on Kuusalu vallas viimasel ajal korratud sageli nii volikogu kui ka komisjonide istungitel ning poliitikute omavahelistes aruteludes: „Kose, Kuusalu ja Paldiski piirkond ei oma potentsiaali riigigümnaasiumi arendamiseks.“
Et strateegias on selline seisukoht, jõudis avalikkuse ette Kuusalu volikogu istungil 30. jaanuaril, kui päevakorras oli Harju arengustrateegia heakskiitmine. Dokumenti tutvustas istungil Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) tegevjuht Joel Jesse, lausele juhtis siis tähelepanu Marti Hääl valimisliidust Üks Kuusalu Vald. Küsimusele, kuidas selline seisukoht dokumenti sai, vastas Joel Jesse, et arengustrateegiasse kirjutatud laused pärinevad töötubadest, ühisseminaridest, alusuuringutest. Kõigil omavalitsustel oli võimalus osaleda strateegia väljatöötamises ning esitada kirjalikke muudatusettepanekuid. HOLi volikogu on käsitlenud dokumenti kolmel korral.
Kristo Palu valimisliidust Üks Kuusalu Vald märkis, OÜ Geomeedia koostatud koolivõrgu analüüsis on väidetud, et riigigümnaasiumi rajamiseks on kriitiliste eeltingimuste täitmisel võimalus ka Kuusalu vallas. (Olulised eeldused on analüüsis, et Kuusalu keskkool ja Loksa gümnaasium reorganiseeritakse põhikoolideks ning õpilasi tuleb riigigümnaasiumisse juurde Anija ja Jõelähtme vallast, ka mujalt Eestist – toim.)
HOLi esindajalt uuriti jaanuarikuu volikoguistungil, kas strateegiasse saab veel teha muudatusi. Kuid Joel Jesse teatas, et enam strateegia sõnastuses parandusi teha ei saa, sest osad omavalitsused on juba dokumendi heaks kiitnud esitatud kujul. Muuta saab, kui strateegiat hakatakse mõne aja pärast üle vaatama ja täiendama.
Strateegia jäi sel istungil kinnitamata, otsustati suunata teisele lugemisele. Vallavolikogu järgmisel istungil, 11. veebruaril strateegia kinnitamist päevakorras polnud, küll aga esitas Enn Kirsman valimisliidust Ühine Kodu oma nimekirjakaaslasele, vallavanem Urmas Kirtsile arupärimise: kes esindas Kuusalu valda strateegia koostamise protsessis, kuidas kooskõlastati ja milliseid märkusi esitati Kuusalu valla nimel. Ka oli arupärimises küsimus: „Keda peab Kuusalu valla rahvas tänama, kui mõne aasta pärast selgub, et see saatuslik lause maakondlikus arengustrateegias saab takistuseks Kuusallu riigigümnaasiumi rajamisel?“
JÄI VÕIMUVAHETUSES TÄHELEPANUTA
Möödunud aasta lõpus taas vallavanemaks valitud Urmas Kirtsi vastas möödunud kolmapäeval, 6. märtsil toimunud volikoguistungil, et tal puudub info, kes esindas või oleks pidanud esindama valda Harjumaa arengustrateegia väljatöötamises, mis toimus möödunud aastal maist oktoobrini. Avaseminar oli 3. mail, siis esindas valda abivallavanem Tõnu Ammussaar, kes osales ka septembris toimunud arutelul, kuid polnud volitusi kaasa rääkida või survestada.
Strateegia oli avalikul väljapanekul mullu oktoobri alguses kaks nädalat. Urmas Kirtsi sõnul oli siis kõigil võimalus sisu osas kaasa rääkida, kuid sel teemal arutelusid ei toimunud.
„Vallavalitsuse otsustas 28. novembril istungil teha ettepanek lisada strateegiasse Salmistu sadam ning projekt „Maatee meretee“, kuigi ettepanekute tähtaeg oli möödas. Muus osas järelikult oldi nõus, strateegia otsustati esitada volikogule heakskiitmiseks. Rohkem infot mul ei õnnestunud leida,“ rääkis Urmas Kirtsi.
„Tänama peab selle eest vallajuhte, kes vastutavad strateegia menetlemise eest, eelkõige vallavanemat,“ lausus ta.
Alates 31. maist kuni aasta lõpuni 2018 oli Kuusalu vallas võimul valimisliitude Üks Kuusalu Vald ja Arenev Kuusalu Vald, EKRE ja Reformierakonna koalitsioon. Juuni alguses valiti vallavanemaks Monika Salu. Mullu kevadel moodustatud koalitsioon esitas avalduse vallavanem Urmas Kirtsi umbusaldamiseks 2. mail 2018.
Kristo Palu täpsustas nüüd volikoguistungil, et strateegia töörühmadesse paluti Kuusalu valla esindajaid möödunud aasta maikuus, tähtaeg oli 23. mai. Ta lisas, et abivallavanem oleks saanud veel septembris ettepanekuid teha.
Urmas Kirtsi nentis seepeale, et HOLi büroost saadeti päringuid Kuusalu valla esindajate kohta töörühmadesse mitmel korral pärast maikuud.
Ta tegi volikogule ettepaneku kinnitada maakonna arengustrateegia ning lisada, et riigigümnaasiumi puudutavale lausele kooskõlastust ei anta: „Me ei saa nõustuda kahtlustega, et Kuusalus pole keskkool jätkusuutlik.“
Vallavanema ettepaneku poolt olid 9 volikoguliiget, 1 oli vastu ja 3 erapooletud. Kolm volinikku jätsid hääletamata.
Marti Hääle ettepanek strateegiat mitte kinnitada hääletati 9 vastuhäälega maha.
Harju maakonna arengustrateegias 2035+ on riigigümnaasiumide rajamist kajastavas lõigus kirjutatud: „Harjumaa koolivõrgu analüüs (Geomedia OÜ, 2015) toob välja, et gümnaasiumiealiste vanusgrupi algse suuruse, selle muutuse suuna ja tõenäolise ulatuse alusel on põhjust riigigümnaasiumi rajamist kaaluda kõige enam Harku, Rae, Saue ja Viimsi valda ning Tallinna. Juba on otsustatud Viimsi, Harku ja Laagri riigigümnaasiumi rajamine. Analüüsi kohaselt on riigigümnaasiumi rajamiseks perspektiivikad keskused Saku ja Keila, teatud eelduste realiseerumisel ka Maardu. Kose, Kuusalu ja Paldiski piirkond ei oma potentsiaali riigigümnaasiumi arendamiseks.“