Anija vallas tuleb lumevabana hoida kohalikke teid 250, Kuusalu vallas 530, Raasiku vallas 204 ja Loksa linnas 24 kilomeetrit.
„Käesoleval talvel on kahe nädalaga sadanud lund rohkem kui kogu eelmise talvega kokku,“ selgitas Kuusalu valla majandusspetsialist Madis Praks möödunud neljapäeval helistajale, kes polnud rahul, et Kuusalu alevikus oli tervisekeskuse esine parkla lumest kehvalt lahti lükatud ja tõi eeskujuks mullust talve, kui probleemi polnud.
„Prioriteet number üks on Kuusalu kooli parkla ja kergliiklusteed, need tuleb koolipäevadel kõige esimesena lumest puhtaks lükata. Tervisekeskuse parklaga on lisaks probleem, et juba varahommikul pargitakse sinna autosid, mis jäävad pärast lumesahale ette.“
Eelmisel nädalal, kui sadas rohkelt lund ja tuiskas, helises Kuusalu valla majandusspetsialisti telefon iga natukese aja tagant ning võeti ühendust ka vallamaja teiste töötajatega. Edastati infot külateede ja alevike tänavate kohta, põhimure oli, et lumesahk pole veel jõudnud või tuli hilja, teed olid muutunud pärast saha läbisõitmist konarlikuks. Majandusspetsialist täpsustas ning võttis omakorda ühendust lumelükkajatega.
Teede talihooldus oli oluline teema ka Anija ja Raasiku vallamajas.
Anija vallas rohkem nurinaid Aegviidus
Hoolimata pidevast lumesajust ei ole Anija vallamaja ametnikud taristuspetsialist Margus Moloki kinnitusel saanud elanikelt tavalisest rohkem telefonikõnesid.
„Traktorid on olnud iga päev töös ja julgen öelda, et valla teede olukord on üsna hea. Üksikuid probleeme on olnud, näiteks ülemöödunud nädalavahetusel, kui oli suurem sadu. Ka siis said teed lõpuks korralikult puhastatud, see võttis aega rohkem kui tavaliselt. Kuigi nii Kehras, Aegviidus kui külades lükati teid lahti päev otsa, oli kohti, kuhu traktor võis jõuda alles õhtul,“ räägib ta.
Anija vallale kuuluvatel teedel tegelevad talvise lumetõrjega 4 ettevõtet, kellega sügisel sõlmiti uued kolmeaastased lepingud. Kõik on kohalikud firmad, ka töötajad on kohalikud mehed, elavad valla eri paigus ning näevad, millal on nende piirkonnas aeg minna teedelt lund tõrjuma: „Teise seisunditaseme teel ehk Kehras ja Aegviidus on lubatud 8, kõigil ülejäänutel ehk esimese seisunditaseme teedel 10 sentimeetri paksune kohev lumi. Meie lumelükkajad nii kaua ei oota, lähevad alati varem välja, kuigi mõned inimesed sooviksid, et sahk sõidaks ka kolmesentimeetrist lund lükkama.“
Kõige keerulisem on Aegviidus, kuhu lumelükkajad sõidavad Lillist.
„Lumekaardi info ei pruugi olla täpne ning igaks juhuks ei lähe ükski traktor sinna valvesse. Elan Aegviidus ning kui õhtul hakkab lund sadama või on arvata, et öösel algab sadu, olen ettevõtjale helistanud, et tulgu hommikul varakult teid puhastama,“ lausub Margus Molok.
Ta lisab, et just Aegviidust on tänavu lumiste teede pärast kõige rohkem nurisetud. Tänavu kahel nädalavahetusel on võtnud teede lahtilükkamine rohkem aega, töövõtja sõnul oli üks traktor rivist väljas. Töövõtja lubas olla operatiivsem, vajadusel kaaluda lisatehnika hankimist.
Taristuspetsialist märkis ka, et valla tellimusel lükatakse lahti Anija valda sissekirjutatud inimeste kodude sissesõiduteed, kuid oma väravaesise peab iga majaomanik ise lumest puhastama.
Kuusalu vallas eelistatakse koolibusside marsruute
Majandusspetsialist Madis Praks ütleb, et Kuusalu vallateedele ei ole hooldustasemeid määratud, kuid suulisel kokkuleppel on lumehoolduse puhul eelisjärjekorras õpilasi vedavate busside marsruudid, koolide parklad ja nende juurde viivad kergliiklusteed – need peavad olema koolipäeva hommikuks korras. Seejärel lükatakse lumest Kuusalu, Kiiu ja Kolga alevike parklad ja kergliiklusteed, edasi minnakse teistele külateedele.
Kuusalu vallas on kokku 13 lumelükkamispiirkonda, teenust osutavaid firmasid on 8, riigihankes esitasid osad firmad pakkumise mitmele piirkonnale. Kokku tuleb vallas lahti lükata 530 kilomeetrit kohalikke teid – Kuusalu vallas osutatakse seda teenust kuni koduväravani, kui kinnistu elanikud on valla registrijärgsed kodanikud. Vald tasub teenuse eest kilomeetrite järgi. Kõige suuremates piirkondades on talihooldatavaid teid 105 kilomeetrit.
Madis Praks meenutab, et 2010. aastal, kui oli lumetorm Monika, maksti lükkajatega töö eest tunnitasu, vallal tuli tasuda 4 miljonit krooni. Järgmiste riigihangetega kehtestati piirkonna lahtilükkamise tasu, lisati tingimus, et teedele minnakse majandusspetsialistiga kooskõlastatult – nii on vallal kontroll ja ülevaade tehtud tööde-kulude osas. Enamasti saadab Madis Praks lükkajatele sõnumi, millal võiks sahaga tööle hakata.
Kergliiklusteedest on probleeme tekkinud Kuusalu alevikku läbiva riigitee Kuusalu tee ääres, kuna suured sahad lükkavad lume kõnniteele. Kui lumevall läheb kõrgeks, lükatakse see valla tellimusel teisele poole tänavat, kus pole kõnniteed. Mujal on kergliiklusteed riigi maanteedest piisavalt kaugel, teine koht on Kuusalu külas, kus kergliiklustee jõuab kohati otse maantee kõrvale. Probleeme on sageli ka külades, mis asuvad lagedate väljade keskel, siis oodatakse kohalikelt elanikelt infot teeolude kohta, et teaks saha-traktori välja saata.
„Facebookis on küsitud, miks vald ei osta tuisuvõrke, kuid kilomeeter võrku maksab 1500 eurot, kui panna kahele poole teed, siis 3000 eurot. Odavam on lükata lagedatel kohtadel põldudele tuisuvaalud, aga seda saame tellida vaid heinamaadele, mitte taliviljapõldudele.“
Libedusetõrjega vald üldjuhul ei tegele, lisab Madis Praks. Alevike kõnniteede ja kergliiklusteede liivatamist tellitakse OÜ-lt Üle. Osades külades on teede tõusude ja languste juurde vallavalitsuse tellimusel pandud liivakotid ning kohalikud elanikud liivatavad vajadusel ise. Nii on näiteks Nõmmeveski silla juures, Uuri mäel, Kolgakülas.
Raasiku vallas hakati lund ära vedama
Raasiku vallas hooldavad vallale kuuluvaid sõiduteid kaks ettevõtet, kaks firmat puhastavad lumest vallale kuuluvaid kõnniteid ja platse, üks Arukülas, teine Raasikul.
Nädalavahetusel postitati vallaelanike Facebooki gruppi fotosid Aruküla kergliiklusteest, mis oli „lumeputru“ täis ja lapsevankriga peaaegu läbimatu. Kuna sõidutee ja kergliiklustee on Tallinna maanteel Konsumist raudteejaama poole viival lõigul lähestikku, ei ole kõnnitee puhastamisest kasu, kui suur sahk lükkab maanteelt lume uuesti kergliiklusteele, tõdeb valla teede- ja ehitusspetsialist Raiko Molok. Ta märgib, et valla tellitud kergliiklustee puhastajal on selle tõttu tulnud teha palju lisatööd. Vallaametnik on maanteeametiga püüdnud sel teemal kõnelda, kuid kasu pole olnud. Kuna kahelt teelt lume lükkamisest kogunes sõidu- ja kergliiklustee vahele kõrge lumevall, tellis vallavalitsus Raasikul lume äraveo.
„Esmaspäeva õhtul läks traktor Raasiku uue kergliiklustee ja sõidutee vahelt Konsumi ja sideristi vahelisel lõigul lumevalli ära vedama. Mujal seda vaja pole, seal on sõidu- ja kergliiklustee vahel rohkem ruumi,“ ütles Raiko Molok.
Kuigi ka Raasiku vallavalitsus saab elanikelt kõnesid teadetega, kus on lumi lükkamata või vajaks sagedamat lükkamist, ei ole olukord teedespetsialisti hinnangul sugugi hull ning lumevangi pole keegi jäänud: „Lumelükkajad on tublid, töötavad praegu iga päev, näen arvutist nende liikumist reaalajas. Kui vaja, alustavad tööd kella neljast varahommikul. Rahulolematuid on alati, aga meil on ikkagi talv.“
Loksa põhitänavad on riigiteed
Loksa linna peatänavad hoiab lumevabana riik – Tallinna, Rohuaia, Rahu ja ka Mere tänav on riigiteed. Abilinnapea Andres Kaskla sõnab, et linnal on oma traktor ja sahk, linnavalitsuse palgal on heakorratöötajad. Kohaliku tähtusega teed lükatakse lahti, kõnniteed samuti. Teenustööna saavad kinnistute omanikud, ka korrusmajade ühistud tellida linnavalitsuselt lumelükkamist ja libedusetõrjet oma kinnistu piirides. Kokku on Loksal 24 kilomeetrit kohalikke teid.