Loksa linnavolikogu volitas linnapead esitama vabariigi valitsusele taotluse, mitte sundliita Loksat Kuusalu vallaga.
Loksa linnavolikogu kogunes istungile neljapäeval, 29. detsembril. Viimane, viies punkt oli istungi päevakorras haldusreformist.
Linnapea Värner Lootsmann selgitas, linnavalitsus on esitanud eelnõu, et volikogu kohustaks linnapead ja annaks talle volitused esitama vabariigi valitsusele taotluse sundmenetluse mittealgatamiseks Kuusalu vallaga või alternatiivse variandina, kui algatataks, siis ühendataks Loksa lisaks Kuusalu vallale ka Vihula ja Haljala vallaga.
Ilmi Ternovskaja ütles, et Vihula ja Haljala vald on otsustanud liituda, enne tegid rahvaküsitluse. Miks Loksal ei küsita rahvalt?
Värner Lootsmann vastas, et Loksa küsitlust ei ole pidanud vajalikuks: „Sellised seisukohad-arvamused ei ole volikogudele kohustusliku sisuga. Saue näide on – 75 protsenti rahvast ei olnud liitumisega nõus, tehti umbusaldamine ning Saue linna ja Saue, Nissi, Kernu valla ühinemine otsustati ikkagi ära. Kui küsitluses osaleb 10-15 protsenti, on see suhteliselt mõttetu, sellist arvamust keegi ei aktsepteeri.“
Ilmi Ternovskaja küsis seepeale, kumb on tähtsam otsustaja, kas rahvas või volikogu. Linnapea kinnitas, et otsustab volikogu.
Ilmi Ternovskaja: „Tuletage meelde, kuidas moodustus Loksa volikogu. Inimesi tõsteti kõrvale, et volikogusse pääseks valijatelt vähe hääli saanud isik.“ Volikogu aseesimees Helle Lootsmann teatas seepeale, et jutt käib temast.
Istungil olid kohal kõik 15 volikoguliiget. Hääletamisel olid otsuse poolt 13, vastu oli Ilmi Ternovskaja, Innar Masing jäi erapooletuks. Loksa volikogus on Keskerakonna nimekirjast 11 ja IRLi nimekirjast 4 rahvaesindajat.
Otsuse teises punktis lubatakse linnapeal vajadusel sõlmida õigusabileping advokaadibürooga Varul AS.
Sõnumitooja küsis Värner Lootsmannilt, miks Loksa linn ei taha liituda Kuusalu vallaga, kuigi Põhja-Eesti piirkondlik haldusreformikomisjon on teinud sellise ettepaneku ja Kuusalu volikogu kutsus Loksa esindajaid pidama ühinemisläbirääkimisi.
Värner Lootsmann ütles, et seda tuleb küsida mitte temalt, vaid volikogult. Keskerakonna nimekirja volikoguliige Heiki Tudre kinnitas ajakirjanikule, et koos Vihula ja Haljalaga saaks suurema omavalitsuse, mis on parem. Ta lisas, et Keskerakonna volikoguliikmed on omavahel arutanud ja jõudnud sellisele seisukohale.
IRLi nimekirjast volikogusse valitud Robert Rohtla heitis Kuusalu valla juhtidele ette, miks nad on nimetanud Loksat vaeseks pruudiks. Ta on seda meelt, et koos Vihula ja Haljala vallaga saab arendada merepiirkonda ning turismi.
Sõnumitooja palus Loksa otsuse kohta kommentaari Põhja-Eesti haldusreformikomisjoni juhilt Kaia Sarnetilt. Ta ütles, et piirkondlik komisjon kujundab oma seisukoha 9. jaanuari koosolekul. Valitsusele esitatavates materjalides kajastatakse kindlasti ka Loksa linnavolikogu otsus.
Kuusalu vallajuhid eelistavad kihelkonnavalda
Kuusalu vallavolikogu tegi juuni lõpus Loksa volikogule ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimistega, Loksa kolleegid lükkasid selle tagasi. Kuusalu volikogu moodustas haldusreformi töörühma.
Vallavolikogu esimees Enn Kirsman kommenteerib: „Miks peab Loksa linn rääkima sundliitmisest, kui Kuusalu kutse on jõus? Jõuaksime veel kiiresti läbirääkimistega alustada enne, kui veebruaris hakkab vabariigi valitsus sundliitmist otsustama. Kuusalu töörühm on valmis läbi rääkima.“
Lääne-Virumaal asuvate Vihula ja Haljala valla kohta sõnab ta, et sealsel enamusel puudub ühisosa Kuusalu valla ja Loksa linna enamusega: „Kui nööp soovib öelda, millise mantli külge tahab õmmeldud saada, siis ka mantlil peab olema sõnaõigus. Kõige loomulikum on, et Loksa liitub Kuusaluga, see ei pruugi meeldida, aga on mõistlik. Enamik Loksa linna ja Kuusalu valla inimestest liigub Tallinna poole, võimekuse suurendamine Tallinna suunas on kordades loogilisem kui Toolse suunas.“
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi uuris Loksa otsusest kuulda saades Eesti 1952. aasta halduskaarti ja leidis, et Loksa volikogu ettepanek kattub Stalini-aegse Loksa rajooniga: „Nüüd, 65 aastat hiljem, tahetakse teha sama, kuigi Loksa rajooni eluiga jäi lühikeseks. On mõttetu hakata liitma Lääne-Virumaa valdadega Kuusalu valda, kes täidab kõik kriteeriumid haldusreformi seaduse mõttes. Meie uks on Loksa linnale endiselt lahti, oleme saatnud kirja, et asuda ühendama omavalitsusi kihelkondlikes piirides, saaksime kokku ligi 9500 elanikku. Selliselt ühinenud vallas tulud küll vähenevad mingiks ajaks, aga me saame hakkama ja tuleme sellest välja, pigem kihelkondlik vald, kui minna ebamõistlikku teed. Loksa linn on tulubaasilt Harjumaa üks tagasihoidlikumaid, 2016. aastal sai riigilt dotatsiooni 382 000 eurot. Kuusalu vald kuulub Eesti 213st omavalitsusest nende 40 sekka, keda riik ei doteeri.“
Loksa endised poliitikud kommenteerivad
Toimetus palus kommentaari ka Loksa endiselt linnapealt, praeguselt Kuusalu volikogu liikmelt Andres Kaarmannilt, kes on Loksal kandideerinud IRLi nimekirja esindaja, ning Reformierakonna Loksa osakonna juhilt Igor Ignahhinilt, kes on varem olnud Loksa volikogu liige.
Andres Kaarmann: „Kurb, et asjad nii on läinud, aga siin ei saa ainult Loksa linnajuhtidele näpuga näidata. See, et Kuusalu tänased vallajuhid pole erinevaid vabandusi otsides isegi läbirääkimiste laua taha jõudnud, näitab ka midagi. Läbirääkimised ongi koht, kus selgitatakse välja asjaolusid ja pakutakse lahendusi, kuid meil on see kõik tegemata. Minu jaoks on Kuusalu ja Loksa ammu juba kokku kasvanud. Inimesed käivad omavahel tihedalt läbi – lasteaiad-koolid, töökohad, kultuuriüritused ja nii edasi. Lääne-Virumaa, eriti Haljala, jääb ikkagi veidi kaugeks ja oleme ausad – meie igapäevane elu liigub pealinna suunas. Ma siiralt loodan, et uues valitsuses on kriitiline hulk külma pead, et ühendada loogiliseks tervikuks Kuusalu ja Loksa ning mitte minna kaasa kohapealsete intriigidega.“ Igor Ignahhin: „See on Loksa linnavolikogu hapu hüüe, aga enam pole Nõukogude Liit, kus kollektiviseerimise ajal lammutati ja pandi kokku, nagu võimukandjad soovisid. Riigis võimule saanud Keskerakond ei ole enam Savisaare erakond. Sundida saab neid, kes pole seadust täitnud, Kuusalu vald on tingimused täitnud. Loksa volikogus on enamik inimesi linna allasutuste töötajad, nad ei ole oma seisukohtades vabad. Kui väljendaksid teistsugust arvamust, algaksid edaspidi probleemid. Olen seda kõike lähedalt näinud ja tean, kuidas Loksal asju aetakse. Olulised pole mitte põhimõtted ega areng, vaid see, kuidas oma kõrged ametikohad alles jääksid.“
Ettepanekud ja äraütlemised
Loksa linn kutsus ligi aasta tagasi ühinemisläbirääkimisi pidama Vihula, Haljala, Kadrina ja Kuusalu valla. Vihula oli valmis läbi rääkima, Haljala, Kadrina ja Kuusalu keeldusid. Kuusalu volikogu tegi suvel Loksale ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi, Loksa ei soovinud. Loksa korraldatud kohtumisele Loksa, Kuusalu ja Vihula esindajatega Kuusalu töörühm ei läinud, palus tööajavälist kohtumisaega. Kuusalu kutsus Loksa juhte Kolgakülla ja Kolka, Loksa ei võtnud kutset vastu.
Vihula ja Haljala vallavolikogud otsustasid 15. detsembril ühisel istungil moodustada koos Lahemaa valla, mille keskus on Võsul, teeninduspunktid tulevad Haljalasse ja Võsule. Kahe valla peale kokku oleks elanikke oktoobri 2016 seisuga 4422.
