
Kehra gümnaasiumis on keelekümblusklassid olnud ligi 20 aastat.
Eestis peavad venekeelsed lasteaiad ning koolide 1. ja 4. klassid 2024. aasta sügisel üle minema eestikeelsele haridusele. Üleminek kestab kuni 2030. aastani.
Toimetus uuris, kuidas õpetatakse vene ja ka mõne teise emakeelega õpilasi Loksa ja Kehra gümnaasiumis. Mõlemas linnas on palju venekeelset elanikkonda ning eesti ja vene noored õpivad koos ühes koolis.
Loksa gümnaasiumis on põhikooli õpilastel kaks paralleelklassi – eesti õppekeelega ja keelekümblusklassid. Lõppeval õppeaastal oli muu emakeelega õpilastel 4.-9. klassini lõimitud aine- ja keeleõpe, mis tähendab, et olenevalt klassist on kuni 60 protsenti õppeainetest eesti keeles.
Gümnaasiumi osas on eesti ja muu emakeelega noored koos ühes klassis, paljud õppeained on ühiselt eesti keeles, kuid keemia, füüsika ja matemaatika tunnid on osadele õpilastele venekeelsed.
Algklasside osas Loksal enam vene õppekeelega klasse pole, nii 1., 2. kui 3. klassis õpivad vene lapsed keelekümblusklassis ning paralleelklassis õpivad eesti emakeelega õpilased. 1.keelekümbusklassi 15 õpilase õpetaja on Anna Stužina, 2.keelekümblusklassi 9 õpilase õpetaja on Tuuli Rand ja 3. keelekümblusklassi 15 õpilase õpetaja on Margret Latt.
Kehra gümnaasiumis loodi esimesed keelekümblusklassid 2005. aastal. Kool viljeleb varajast keelekümblust 2013. aastast, see tähendab, et alates 1. klassist toimub õppetöö üksnes eesti keeles. Kuni põhikooli lõpuni õpivad muu emakeelega lapsed reeglina keelekümblusklassides, kus õppetöö toimub samuti vaid eesti keeles, kuid eesti klassidest veidi erineva metoodika alusel. Kehra kooli ligi 500 õpilasest õpib keelekümblusklassides umbes 150. Gümnaasiumis eraldi keelekümblusklasse ei ole, seal õpivad nii eesti kui muu emakeelega õpilased koos.
Kehra kogemus – kes soovib, saab eesti keele selgeks
Kehra gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal ütles, et põhikooli lõpus teevad vene emakeelega õpilased eesti keele B2 taseme eksami, mõni jääb ka B1 tasemele. Keelekümblusklassis põhikooli lõpetanutest jätkavad gümnaasiumis õppimist igal aastal keskmiselt 2-4 õpilast. Direktori hinnangul on võimekamaid rohkem, aga millegipärast soovivad vene noored pärast põhikooli rohkem minna ametikoolidesse.
Aastaid keelekümblusklassi õpetajana töötanud Riina Norden, kes alustas oma praeguse 8. klassiga siis, kui nad tulid esimesse klassi, sõnas, et kes tahab, saab eesti keele nende koolis väga hästi selgeks: „Kõige olulisem eesti keele õppimise juures on huvi saada osa meie kultuurist. Keele õppimine on poole raskem, kui seda tehakse vastu tahtmist. Oluline on ka kodune tugi – kuigi enamik õpilaste vanematest eesti keelt ei oska, on neil oluline mõista, et lastel on seda vaja, ning neid õpingutes toetaksid.“
Ta lisas, et keeleõppes on palju edukamad need lapsed, kes käivad trennides või huviringides, kus on ka eesti lapsed: „Ei saa loota üksnes sellele, et ainult koolis eesti keeles õppides keele selgeks saab, kui muul ajal kõneldakse vene keeles. Trennides räägivad lapsed vabamalt ning sellest on eesti keele õppimisel suur kasu.“
Loksa koolis alustas keelekümblusega MARGRET LATT
Loksal alustas 1. klassi õpilaste varajase keelekümblusega õpetaja Margret Latt kolm aastat tagasi. Siis oli ta lasteaia Õnnetriinu õpetajana lõpetanud magistriõppe Tartu Ülikoolis mitme aine õpetaja mitmekeelses koolis erialal koos keelekümbluse lisaerialaga.
Selle klassi lapsed käisid kolm aastat Loksal lasteaias osalise keelekümblusega rühmas – pool ajast räägiti eesti ja pool vene keeles, Margret Latt oli nende eesti keele õpetaja.
Ta meenutab, et esialgu ei saanud osalise keelekümblusega alustanud rühma lapsed lasteaias ühestki eestikeelsest sõnast aru: „Mängulisuse ja empaatiaga sain nad enda poole. Loksa kooli direktor kutsus, et jätkaksin samade lastega algkoolis. Tegime lapsevanemate seas küsitluse, nad olid nõus. Nüüd oleme jõudnud kolmanda klassi lõpetamiseni, minu õpilased lähevad sügisel neljandasse klassi, algklassimaja asemel hakkavad õppima suures koolimajas. Jään neile põhiainete õpetajaks ning alustan ka uue 1. klassi keelekümblus-õpetajana.“
Varajane keelekümblus tähendab, et kogu esimese õppeaasta räägitakse lastega ainult eesti keeles, teise õppeaasta teises pooles alustatakse vene keele tundidega, esialgu kaks tundi nädalas ning 3. klassis õpitakse 4 tundi vene keelt ja 3 tundi inglise keelt.
Margret Latt: „Kui lastele on loodud koolis turvaline ja huvitav keskkond, kus tahavad olla ja tunnevad end vabalt, siis on neil kerge omandada eesti keelt. Olen väga uhke, et minu kolmanda klassi lapsed sooritasid eesti keeles jalgrattaeksami, mis on keeruline ka eesti lastele. Minu kirg ja huvi on keelekümblus, pean oluliseks, et vene lapsed oskaksid meie riigikeelt ning suudaksid tulevikus edasi õppida ja töötada võrdselt eestlastega.“
Koostöös Loksa noortekeskusega on keelekümblusklassidele korraldatud ühiseid keelelaagreid, veidi rohkem kui nädal tagasi tuldi Võrtsjärve äärest kahepäevasest laagrist. Kokku on olnud kolm laagrit, eelmisel korral käidi Lottemaal, seekord külastati Kilplat. Laagreid toetab rahaliselt haridusministeerium.
Pikka aega Kolga koolis alg-klassiõpetajana töötanud Tuuli Rand kinnitas, et töö Loksa 2. keelekümblusklassiga talle väga meeldib: „Mina ei ole keelekümblust eraldi õppinud, varasem kogemus oli aastaid tagasi, kui Mihkel Tiksi eestvedamisel tegime Loksal keelekümbluslaagrit. Loksa koolis on mind aidanud ja nõu andnud Margret Latt. Mul oli esialgu raskem alustada ka seetõttu, et tulin teisest koolist ja olin lapsevanematele võõras, ka mina ei tundnud neid. Tulime lapsevanematele vastu, juba esimeses klassis alustasime vene keele tundidega, ka matemaatika oli vene keeles. Kuid nüüd, teises klassis, on matemaatika tunnid lapsevanemate soovil samuti eesti keeles. Teeme lastega eestikeelseid näidendeid, e-koolis kirjutan eesti keeles. Esialgu kasutasid lapsevanemad mulle kirjutamiseks Google’i tõlget, aga nüüd juba saavad paremini aru ja oskavad ise lihtsamaid sõnu kirjutada.“
Loksa gümnaasiumi direktor Õnnela Tedrekin sõnas, et kool oleks algklasside varajase keelekümblusega alustanud varem, aga lapsevanemad ei olnud nõus. See õnnestus, kui Margret Latt tuli oma keelekümblusrühmaga lasteaiast edasi kooli.
Direktori sõnul alustatakse uuel õppeaastal gümnaasiumis ainult eestikeelse õppega: „Praegune muu emakeelega õpilaste 9. klass hakkab sügisel 10. klassis õppima eesti keeles ning koos nendega läheb meie kooli gümnaasiumiosa järkjärgult üle täielikult eestikeelsele õppele. Sama toimub noorematest klassidest tulijatega, sest keelekümblusklasside õpilased jätkavad põhikooli klassides õppimist eesti keeles,“ lausus ta.
Küsimusele, mis saab edaspidi Loksal vene keeles õpetavatest õpetajatest, kellel jääb aastatega edaspidi ainetunde järjest vähemaks, vastas ta: „Loksal ühendasime eesti ja vene kooli 2010. aastal. Sellest ajast on õpetajatele räägitud, et neil tuleks teha eesti keele C1 taseme eksam. Üks õpetaja on õppinud eestikeelses õppes klassiõpetajaks ja teine omandanud eesti keele oskuse C1 tasemel. Kolmteist aastat on olnud pikk aeg, et end täiendada, kui teised õpetajad pole seda teinud, on see nende endi valik.“