Lok­sa koo­lis ava­ti va­ra­ja­ne kee­le­kümb­lusk­lass kolm aas­tat ta­ga­si

184
Lok­sa kee­le­kümb­lusk­las­si­de õpi­la­sed Võrts­jär­ve ää­res toi­mu­nud kee­le­laag­ris. Va­sa­kul õpe­ta­ja MARG­RET LATT, pa­re­mal noor­te­kes­ku­se ju­ha­ta­ja MAR­GIT AMER, pa­re­mal taga õpe­ta­ja TUU­LI RAND.

Keh­ra güm­naa­siu­mis on kee­le­kümb­lusk­las­sid ol­nud li­gi 20 aas­tat.

Ees­tis pea­vad ve­ne­keel­sed las­teaiad ning koo­li­de 1. ja 4. klas­sid 2024. aas­ta sü­gi­sel üle mi­ne­ma ees­ti­keel­se­le ha­ri­du­se­le. Üle­mi­nek kes­tab ku­ni 2030. aas­ta­ni.

Toi­me­tus uu­ris, kui­das õpe­ta­tak­se ve­ne ja ka mõ­ne tei­se ema­kee­le­ga õpi­la­si Lok­sa ja Keh­ra güm­naa­siu­mis. Mõ­le­mas lin­nas on pal­ju ve­ne­keel­set ela­nik­kon­da ning ees­ti ja ve­ne noo­red õpi­vad koos ühes koo­lis.

Lok­sa gümnaasiumis on põ­hi­koo­li õpi­las­tel kaks pa­ral­leelk­las­si – ees­ti õp­pe­kee­le­ga ja kee­le­kümb­lusk­las­sid. Lõp­pe­val õp­peaas­tal oli muu ema­kee­le­ga õpi­las­tel 4.-9. klas­si­ni lõi­mi­tud ai­ne- ja kee­leõ­pe, mis tä­hen­dab, et ole­ne­valt klas­sist on ku­ni 60 prot­sen­ti õp­peai­ne­test ees­ti kee­les.

Güm­naa­siu­mi osas on ees­ti ja muu ema­kee­le­ga noo­red koos ühes klas­sis, pal­jud õp­peai­ned on ühi­selt ees­ti kee­les, kuid kee­mia, füü­si­ka ja ma­te­maa­ti­ka tun­nid on osa­de­le õpi­las­te­le ve­ne­keel­sed.

Algk­las­si­de osas Lok­sal enam ve­ne õp­pe­kee­le­ga klas­se po­le, nii 1., 2. kui 3. klas­sis õpi­vad ve­ne lap­sed kee­le­kümb­lusk­las­sis ning pa­ral­leelk­las­sis õpi­vad ees­ti ema­kee­le­ga õpi­la­sed. 1.kee­le­küm­busk­las­si 15 õpi­la­se õpe­ta­ja on An­na Stužina, 2.kee­le­kümb­lusk­las­si 9 õpi­la­se õpe­ta­ja on Tuu­li Rand ja 3. kee­le­kümb­lusk­las­si 15 õpi­la­se õpe­ta­ja on Marg­ret Latt.

Keh­ra güm­naa­siu­mis loo­di esi­me­sed kee­le­kümb­lusk­las­sid 2005. aas­tal. Kool viljeleb varajast keelekümblust 2013. aastast, see tä­hen­dab, et ala­tes 1. klas­sist toi­mub õp­pe­töö üks­nes ees­ti kee­les. Ku­ni põ­hi­koo­li lõ­pu­ni õpi­vad muu ema­kee­le­ga lap­sed reeg­li­na kee­le­kümb­lusk­las­si­des, kus õp­pe­töö toi­mub sa­mu­ti vaid ees­ti kee­les, kuid ees­ti klas­si­dest vei­di eri­ne­va me­too­di­ka alu­sel. Keh­ra koo­li li­gi 500 õpi­la­sest õpib kee­le­kümb­lusk­las­si­des um­bes 150. Güm­naa­siu­mis eral­di kee­le­kümb­lusk­las­se ei ole, seal õpi­vad nii ees­ti kui muu ema­kee­le­ga õpi­la­sed koos.

Keh­ra ko­ge­mus – kes soo­vib, saab ees­ti kee­le sel­geks
Keh­ra güm­naa­siu­mi di­rek­tor Kai­do Krein­taal üt­les, et põ­hi­koo­li lõ­pus tee­vad ve­ne ema­kee­le­ga õpi­la­sed ees­ti kee­le B2 ta­se­me ek­sa­mi, mõ­ni jääb ka B1 ta­se­me­le. Kee­le­kümb­lusk­las­sis põ­hi­koo­li lõ­pe­ta­nu­test jät­ka­vad güm­naa­siu­mis õp­pi­mist igal aas­tal kesk­mi­selt 2-4 õpi­last. Di­rek­to­ri hin­nan­gul on või­me­ka­maid roh­kem, aga mil­le­gi­pä­rast soo­vi­vad ve­ne noo­red pä­rast põ­hi­koo­li roh­kem min­na ame­ti­koo­li­des­se.

Aas­taid kee­le­kümb­lusk­las­si õpe­ta­ja­na töö­ta­nud Rii­na Nor­den, kes alus­tas oma prae­gu­se 8. klas­si­ga siis, kui nad tu­lid esi­mes­se klas­si, sõ­nas, et kes ta­hab, saab ees­ti kee­le nen­de koo­lis vä­ga häs­ti sel­geks: „Kõi­ge olu­li­sem ees­ti kee­le õp­pi­mi­se juu­res on hu­vi saa­da osa meie kul­tuu­rist. Kee­le õp­pi­mi­ne on poo­le ras­kem, kui se­da te­hak­se vas­tu taht­mist. Olu­li­ne on ka ko­du­ne tu­gi – kui­gi ena­mik õpi­las­te va­ne­ma­test ees­ti keelt ei os­ka, on neil olu­li­ne mõis­ta, et las­tel on se­da va­ja, ning neid õpin­gu­tes toe­tak­sid.“

Ta li­sas, et kee­leõp­pes on pal­ju edu­ka­mad need lap­sed, kes käi­vad tren­ni­des või hu­vi­rin­gi­des, kus on ka ees­ti lap­sed: „Ei saa loo­ta üks­nes sel­le­le, et ai­nult koo­lis ees­ti kee­les õp­pi­des kee­le sel­geks saab, kui muul ajal kõ­nel­dak­se ve­ne kee­les. Tren­ni­des rää­gi­vad lap­sed va­ba­malt ning sel­lest on ees­ti kee­le õp­pi­mi­sel suur ka­su.“

Lok­sa koo­lis alus­tas kee­le­kümb­lu­se­ga MARG­RET LATT
Lok­sal alus­tas 1. klas­si õpi­las­te va­ra­ja­se kee­le­kümb­lu­se­ga õpe­ta­ja Marg­ret Latt kolm aas­tat ta­ga­si. Siis oli ta las­teaia Õn­net­rii­nu õpe­ta­ja­na lõ­pe­ta­nud ma­gist­riõp­pe Tar­tu Üli­koo­lis mit­me ai­ne õpe­ta­ja mit­me­keel­ses koo­lis eria­lal koos kee­le­kümb­lu­se li­sae­ria­la­ga.

Sel­le klas­si lap­sed käi­sid kolm aas­tat Lok­sal las­teaias osa­li­se kee­le­kümb­lu­se­ga rüh­mas – pool ajast rää­gi­ti ees­ti ja pool ve­ne kee­les, Marg­ret Latt oli nen­de ees­ti kee­le õpe­ta­ja.

Ta mee­nu­tab, et esial­gu ei saa­nud osa­li­se kee­le­kümb­lu­se­ga alus­ta­nud rüh­ma lap­sed las­teaias ühest­ki ees­ti­keel­sest sõ­nast aru: „Män­gu­li­su­se ja em­paa­tia­ga sain nad en­da poo­le. Lok­sa koo­li di­rek­tor kut­sus, et jät­kak­sin sa­ma­de las­te­ga alg­koo­lis. Te­gi­me lap­se­va­ne­ma­te seas kü­sit­lu­se, nad olid nõus. Nüüd ole­me jõud­nud kol­man­da klas­si lõ­pe­ta­mi­se­ni, mi­nu õpi­la­sed lä­he­vad sü­gi­sel nel­jan­das­se klas­si, algk­las­si­ma­ja ase­mel hak­ka­vad õp­pi­ma suu­res koo­li­ma­jas. Jään nei­le põ­hiai­ne­te õpe­ta­jaks ning alus­tan ka uue 1. klas­si kee­le­kümb­lu­s-õ­pe­ta­ja­na.“

Va­ra­ja­ne kee­le­kümb­lus tä­hen­dab, et ko­gu esi­me­se õp­peaas­ta rää­gi­tak­se las­te­ga ai­nult ees­ti kee­les, tei­se õp­peaas­ta tei­ses poo­les alus­ta­tak­se ve­ne kee­le tun­di­de­ga, esial­gu kaks tun­di nä­da­las ning 3. klas­sis õpi­tak­se 4 tun­di ve­ne keelt ja 3 tun­di ing­li­se keelt.

Marg­ret Latt: „Kui las­te­le on loo­dud koo­lis tur­va­li­ne ja hu­vi­tav kesk­kond, kus ta­ha­vad ol­la ja tun­ne­vad end va­balt, siis on neil ker­ge oman­da­da ees­ti keelt. Olen vä­ga uh­ke, et mi­nu kol­man­da klas­si lap­sed soo­ri­ta­sid ees­ti kee­les jalg­rat­taek­sa­mi, mis on kee­ru­li­ne ka ees­ti las­te­le. Mi­nu kirg ja hu­vi on kee­le­kümb­lus, pean olu­li­seks, et ve­ne lap­sed os­kak­sid meie rii­gi­keelt ning suu­dak­sid tu­le­vi­kus eda­si õp­pi­da ja töö­ta­da võrd­selt eest­las­te­ga.“

Koos­töös Lok­sa noor­te­kes­ku­se­ga on kee­le­kümb­lusk­las­si­de­le kor­ral­da­tud ühi­seid kee­le­laag­reid, vei­di roh­kem kui nä­dal ta­ga­si tul­di Võrts­jär­ve ää­rest ka­he­päe­va­sest laag­rist. Kok­ku on ol­nud kolm laag­rit, eel­mi­sel kor­ral käi­di Lot­te­maal, see­kord kü­las­ta­ti Kilp­lat. Laag­reid toe­tab ra­ha­li­selt ha­ri­dus­mi­nis­tee­rium.

Pik­ka ae­ga Kol­ga koo­lis alg-k­las­siõ­pe­ta­ja­na töö­ta­nud Tuu­li Rand kin­ni­tas, et töö Lok­sa 2. kee­le­kümb­lusk­las­si­ga tal­le vä­ga meel­dib: „Mi­na ei ole kee­le­kümb­lust eral­di õp­pi­nud, va­ra­sem ko­ge­mus oli aas­taid ta­ga­si, kui Mih­kel Tik­si eest­ve­da­mi­sel te­gi­me Lok­sal kee­le­kümb­lus­laag­rit. Lok­sa koo­lis on mind ai­da­nud ja nõu and­nud Marg­ret Latt. Mul oli esial­gu ras­kem alus­ta­da ka see­tõt­tu, et tu­lin tei­sest koo­list ja olin lap­se­va­ne­ma­te­le võõ­ras, ka mi­na ei tund­nud neid. Tu­li­me lap­se­va­ne­ma­te­le vas­tu, ju­ba esi­me­ses klas­sis alus­ta­si­me ve­ne kee­le tun­di­de­ga, ka ma­te­maa­ti­ka oli ve­ne kee­les. Kuid nüüd, tei­ses klas­sis, on ma­te­maa­ti­ka tun­nid lap­se­va­ne­ma­te soo­vil sa­mu­ti ees­ti kee­les. Tee­me las­te­ga ees­ti­keel­seid näi­den­deid, e-koo­lis kir­ju­tan ees­ti kee­les. Esial­gu ka­su­ta­sid lap­se­va­ne­mad mul­le kir­ju­ta­mi­seks Goog­le’i tõl­get, aga nüüd ju­ba saa­vad pa­re­mi­ni aru ja os­ka­vad ise liht­sa­maid sõ­nu kir­ju­ta­da.“

Lok­sa güm­naa­siu­mi di­rek­tor Õn­ne­la Ted­re­kin sõ­nas, et kool oleks algk­las­si­de va­ra­ja­se kee­le­kümb­lu­se­ga alus­ta­nud va­rem, aga lap­se­va­ne­mad ei ol­nud nõus. See õn­nes­tus, kui Marg­ret Latt tu­li oma kee­le­kümb­lus­rüh­ma­ga las­teaiast eda­si koo­li.

Di­rek­to­ri sõ­nul alus­ta­tak­se uuel õp­peaas­tal güm­naa­siu­mis ai­nult ees­ti­keel­se õp­pe­ga: „Prae­gu­ne muu ema­kee­le­ga õpi­las­te 9. klass hak­kab sü­gi­sel 10. klas­sis õp­pi­ma ees­ti kee­les ning koos nen­de­ga lä­heb meie koo­li güm­naa­siu­mio­sa järk­jär­gult üle täie­li­kult ees­ti­keel­se­le õp­pe­le. Sa­ma toi­mub noo­re­ma­test klas­si­dest tu­li­ja­te­ga, sest kee­le­kümb­lusk­las­si­de õpi­la­sed jät­ka­vad põ­hi­koo­li klas­si­des õp­pi­mist ees­ti kee­les,“ lau­sus ta.

Kü­si­mu­se­le, mis saab edas­pi­di Lok­sal ve­ne kee­les õpe­ta­va­test õpe­ta­ja­test, kel­lel jääb aas­ta­te­ga edas­pi­di ai­ne­tun­de jär­jest vä­he­maks, vas­tas ta: „Lok­sal ühen­da­si­me ees­ti ja ve­ne kooli 2010. aas­tal. Sel­lest ajast on õpe­ta­ja­te­le rää­gi­tud, et neil tu­leks te­ha ees­ti kee­le C1 ta­se­me ek­sam. Üks õpe­ta­ja on õp­pi­nud ees­ti­keel­ses õp­pes klas­siõ­pe­ta­jaks ja tei­ne oman­da­nud ees­ti kee­le os­ku­se C1 ta­se­mel. Kolm­teist aas­tat on ol­nud pikk aeg, et end täien­da­da, kui tei­sed õpe­ta­jad po­le se­da tei­nud, on see nen­de en­di va­lik.“

Eelmine artikkelPolitseiuudised
Järgmine artikkelAla­ve­res ava­ti 5 ko­du­koh­vi­kut