Loksa eesti kooli lapsevanemad pole rahul liitmisotsusega

1088

Kõige enam heideti lapsevanemate koosolekul ette linnavalitsuse mittedemokratlikkust ja salajast otsustamist.

Neljapäeva, 11. märtsi õhtul kogunes Loksa I keskkooli lapsevanemate üldkoosolekule poolsada inimest.

Kõigepealt tutvustati õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate seas oktoobris 2009 läbi viidud rahulolu-uuringu  tulemusi. Need olid üllatavalt positiivsed, kommentaaris õppealajuhataja Valvi Joaväli. Näiteks vastasid väitele „Mulle meeldib meie koolis õppida” jaatavalt 76 protsenti õpilastest ja 90 protsenti
lapsevanematest. Väitele „Usun, et meie kool annab hea hariduse” vastasid jaatavalt õpilastest 82, lapsevanematest 89 ja õpetajatest 100 protsenti. Väitega „Kooli juhitakse nii, et areng toimub positiivses suunas” olid nõus õpilastest 70, lapsevanematest 75 ja õpetajatest 78 protsenti.

Õppealajuhataja lausus kokkuvõtteks, et õpetajad on professionaalsed ning sellise meeskonnaga on julge koos edasi minna.

Koosolekul osalesid Loksa linnavolikogu esimees Rein Heina, abilinnapea Laivi Kirsipuu ja koolide ühendamiseks loodud erikomisjoni juht Karin Tammemägi.

Rein Heina rääkis linnavolikogu 17. detsembri 2009 otsusest kujundada Loksa I keskkool ja Loksa Vene gümnaasium alates 1. septembrist 2010 üheks kooliks, 25. veebruaril 2010 võttis volikogu vastu Loksa gümnaasiumi põhimääruse. Ta märkis, et esialgu oli plaan liita tulevaks õppeaastaks kahe kooli juhtkonnad, kuid külaskäigud Kunda ja Kehra kooli, kus eesti ja vene lapsed õpivad koos, innustasid kiiremini tegutsema.

Küsimusele, millises koolimajas ühendatud kool tööle hakkab, vastas ta, et komisjon langetab otsuse 15. märtsil, mõlemad koolimajad on võimelised klassid ära mahutama.

Tema sõnul loodetakse koolide liitmisega kokku hoida aastas 1,5 -2 miljonit krooni. Kuna laevatehas on hakanud töötajaid koondama, väheneb sellega seoses linna eel­arvesse laekuv tulumaks, kahte kooli pole võimalik pidada, selgitas ta.

Räni Piikmann sõnas, et Loksal on õppinud tema vanemad ja ta ise ning on solvav, kui kooli nimi muudetakse ära nii-öelda Loksa kremlis, vilistlastelt ja lapsevanematelt küsimata.

Aivar Jürimets tahtis teada, kas on arvutatud, kui palju kahe kooli liitmine toob lisakulutusi, kui on tarvis remontida klassiruume jms.

Paljud lapsevanemad nurisesid, et ühendamisotsus tehti salaja, nagu Stalini ajal ning ebademokraatlikult. Ka ei oldud rahul, et otsusest saadi teada ajalehe kaudu ning liitmine viiakse läbi käsukorras. Küsiti ka, kas on analüüsitud, kuidas hakkab kool uuest õppeaastast töötama olukorras, kus mõlemad kogukonnad, nii eesti- kui venekeelne, on kiire liitmise vastu.

Karin Tammemägi lausus, et praktika on näidanud, ka seal, kus koolide ühendamise otsus langetati varakult 2003. aastal, võetakse praegust reaalset ühendamist sama valulikult.

Lapsevanemate küsimustele, miks ei teavitatud koolide ühendamisest varem, vastasid linnavalitsuse esindajad, et sellest on räägitud 2008. aastast. Saalist kommenteeriti, et aastal 2009 olid kohalikud valimised, ilmselt seetõttu ei kõneldud enne valimisi liitmis-plaanist avalikult, kardeti kaotada valijate hääli.

Kui eelarve on vähenenud ja vaja kokku hoida, miks tegite ettepaneku tõsta linnapea palka, kõlas küsimus saalist. Mitmelt poolt arvati, et kindlasti oleks Loksal võimalik mujalt kokku hoida ning koole mitte sel aastal liita.

Koosoleku lõpus lubas direktor Õnnela Tedrekin teha kõik, et õpilased tunneksid end tuleval õppeaastal hästi.

Lapsevanemad arutasid kooliteemat murelikult edasi ka koolimajast väljudes. Paljud tõdesid, et on nõutud ja solvunud ning ei tea, mis saab. Üks lapsevanem ütles kindlalt, et sügisel oma last enam Loksale kooli ei too.

Aivar Jürimets võttis mõni päev hiljem Sõnumitoojaga ühendust ja rääkis, et hakkas uurima haridusseaduse muudatusi. Viimases redaktsioonis on kirjas, et gümnaasiumiks loetakse 10.-12. klassidega kooli. Nende koolide, kus koos õpivad 1.-12. klassi õpilased, puhul kasutatakse seadusemuudatuses nimetust keskkool. Aivar Jürimets märkis, et järelikult on tulekul koolide nimede muutmine, kui Riigikogu võtab vastu haridusseaduse muudatused. Sellest lähtuvalt võiks oodata ja Loksa I keskkooli nime mitte kiirustades muuta – võib juhtuda, et kool tuleb peagi uuesti ümber nimetada.