Klassis on üks õpilane, õpetab LÜÜRI KORMAN.
Toimetulekuklass hakkas Vihasoo koolis septembrist 2009 tööle lapsevanema Pille Hallika algatusel, kuna Morteni igapäevane sõidutamine Kolga külje alt Ääsmäele puuetega laste erakooli ehk Salu kooli oli aeganõudev ning väsitav.
Pille Hallika: „Arengukava järgi oli plaanis avada toimetulekuklass Kuusalu vallas 2008. aasta sügisel.
Lootsime, et seda tehakse ja Morten saab 1. klassi minna koduvalla koolis. Kuna ei avatud, tuli hakata iga päev sõitma saja kilomeetri kaugusele Ääsmäele. Isa jõudis lapsega õhtul koju kella 20-21 paiku. Sisuliselt käisid nad tööpäevadel kodus magamas. Äratus oli hommikul kell 6 paiku, sest isa pidi lapse enne ära viima ja Tallinnasse tööle jõudma.”
Ema selgitab, et internaadis elamine ei ole erivajadustega lapsele lahendus, sest peresidemed on sellise lapse puhul tähtsamadki, kui tavakooli õpilastel. Morten saab kodus suhelda nii ema-isa kui kahe õega ja see on tema turvatunde jaoks oluline.
Möödunud kevadel, kui Morten oli üle poole aasta Ääsmäe koolis käinud, tegi Pille Hallika ettepaneku avada toimetulekuklass Vihasoo lasteaias-algkoolis. Alguses kirjutas vallamajja, seejärel arutati valla hariduskomisjonis. Vihasoo kooli juhataja Marika Astor oli valmis koostööks ning hakati tegema ettevalmistusi. Lasteaiamajas on vaba pinda, klassi jaoks sisustati kahetoaline kabinet. Õpetaja valimiseks korraldati konkurss. Et ennast erivajadustega laste koolitamise valdkonnas kurssi viia, külastati mitut eripedagoogikaga tegelevat lasteasutust.
Pille Hallika kiidab Vihasoo kooli nii asukoha kui ka suhtumise poolest, toimetulekuklassi jaoks on see sobiv koht: „Erivajadustega õpilast on vaja koolis hoida õhtuni, kuni lapsevanem tuleb talle järele. Vihasoos asuvad kool ja lasteaed piiratud territooriumil, infrastruktuur on paindlik, ümberringi kena loodus, kus laps käib õpetajaga jalutamas. Kui tunnid lõpevad, läheb Morten lasteaiarühma magama. Lõunat sööb koos teiste õpilastega.”
Toimetulekuklassi õppekava on koostatud mõõduka ja raske vaimupuudega lastele. Koolis on loodud ka vajalik tugisüsteem – kord nädalas tegelevad lapsega logopeed Terje Välkmann ning füsioterapeut Liina Liivamägi, kes käib kolmandal õppeveerandil algkooli õpilastega rühivõimlemist tegemas. Kaks korda kuus sõidab Morteni juurde tegevusterapeut-psühholoog Ene Pill Tallinnast.
Toimetulekuklassi õpetaja Lüüri Korman on töötanud Kolga keskkoolis õppealajuhatajana, enne Vihasoo kooli tulekut andis matemaatikatunde Loksa I keskkoolis ja Kolgas.
Ta kinnitab, et ei ole oma valikut kahetsenud: „Kõige parema emotsiooni annab, kui näed, et lapse arengus on samm edasi astutud. Tagasiside on momentaalne. Töö on väga loominguline, kiiret ümberlülitumist nõudev. Vaimupuudega lapsed on vahetud, just emotsionaalsus on selle töö põnev pool.”
Lüüri Korman õpib nüüd Tallinna Ülikoolis eripedagoogika kaheaastasel tasemekoolitusel, kokku 320 tundi.
Ta sõnab, et valis uue väljakutse ja kandideeris toimetulekuklassi õpetajaks, sest tundis, tahab sellega hakkama saada ja midagi uut õppida.
Pille Hallika ütleb, et on rahul – Vihasoo toimetulekuklassi avamisega on nende pere elu muutunud oluliselt lihtsamaks: „Vihasoos on õppekorralduse tase parem, tugistruktuur paigas, õpetajad professionaalsed, lapsega tegeldakse individuaalselt. Väikeses kohas on ka kodusem. Morteni areng on tema rääkimisoskuse ja sõnavara osas olnud märgatav. Õpetajaga on pidev kontakt, vahetame infot, arutame. Positiivne on ka see, et poeg puutub tihedalt kokku tavakooli ja lasteaia lastega, seegi arendab teda paremini.”
Marika Astor ütleb, et kooli-ja lasteaiapere on Morteni kenasti vastu võtnud, on kasvatanud tolerantsi, õpetanud mõistma ja aitama.
Riiklike normatiivide järgi võib ühes toimetulekuklassis õppida kuni kuus last – sel juhul võetakse tööle ka abiõpetaja. Riik rahastab toimetulekuklassi lapsi pearahaga, mis on tavaõpilase jaoks arvestatust neli korda suurem.
Kuna Ida-Harjus praegu ühtegi teist toimetulekuklassi ei ole, Maardus töötab venekeelne klass, on see valdkond Vihasoo väikese lasteaia-algkooli üks arenguvõimalusi, tõdeb juhataja.
Vallale on kasulik hariduslike erivajadustega lapsi ise koolitada – transpordikulud on väiksemad, ei pea maksma kallist õpilaskoha- ja internaaditasu. Ning erivajadustega lapsel on väiksemas kollektiivis parem.
Järgmiseks õppeaastaks on Vihasoos plaanis remontida toimetulekuklassi jaoks suuremad ruumid. Juhataja kinnitab, et ollakse valmis vastu võtma ka valla teisi erivajadustega lapsi, kui nende vanemad otsustavad Vihasoo kasuks. Praegu käivad mitmel pool mujal koolides Kuusalu vallast viis erivajadustega last.
Selle, millist koolitust laps vajab, määrab nõustamiskomisjon, mis tegutseb Kose-Uuemõisas.
Pille Hallika: „Vaimupuudega laste toimetulekuõpe on oluline, nad peaksid arenema sedavõrd, et on täiskasvanuna võimelised tegema lihtsamaid töid ja iseendaga hakkama saama. Sel juhul ei pea nad tulevikus olema üksnes hooldamisel, vaid saavad anda ka oma võimetekohase panuse elus. Morteni puue on põhjustatud ainevahetushäiretest, ta võtab vitamiine, kuid päris põhjuseni pole uuringud jõudnud.”
