Loksa linnavolikogu teeb vabariigi valitsusele ettepaneku lõpetada Kuusalu vallaga liitmise menetlus.
Loksa linnavolikogu kogunes möödunud neljapäeval, 11. mail, et kinnitada vabariigi valitsusele saadetav arvamus määruse „Kuusalu valla ja Loksa linna osas haldusterritoriaalse korralduse ja vabariigi valitsuse 3. aprilli 1995. aasta määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu kohta.
Volikogu ei nõustunud määruse eelnõuga ja kinnitas otsusele lisatud arvamuse Kuusalu valla ja Loksa linna ühendamise kohta. Otsuses on punkt – teha vabariigi valitsusele ettepanek lõpetada haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlus.
Istungil olid kohal 14 rahvaesindajat. Otsuse poolt hääletasid 12 volikoguliiget, vastu oli Ilmi Ternovskaja IRLi nimekirjast, erapooletuks jäi samast nimekirjast Christine Haravee, puudus Innar Masing.
Ilmi Ternovskaja teatas pärast hääletamist, et tema kui valimistel kõige rohkem hääli saanud volikoguliige saadab maavanemale ja vabariigi valitsusele volikogu arvamuse kohta enda arvamuse punktide kaupa.
Ainult elanike arvu ei saa aluseks võtta
Volikogu arvamus on 20 leheküljel. Esmalt tutvustatakse Loksa linna varasemat arvamust haldusreformi kohta – jaanuaris 2016 tehtud ettepanekuid Vihula, Haljala, Kadrina ja Kuusalu vallavolikogudele, Kuusalu volikogu ettepanekut läbirääkimiste alustamise kohta ja selle tagasilükkamise põhjusteid.
Märgitud on – kuna erimeelsused Kuusalu vallaga on ühise valla jaoks liiga suured, koostöövõimalused pingelised, omavalitsusüksuses liiga eripalgelised, üks on maaline vald ja teine mereäärne industriaalne linn ning Loksa linn on ka iseseisvalt haldussuutlik, siis Loksa linna ja Kuusalu valla sundühendamine ei ole vajalik ega otstarbekas.
Lisatud on aprillis läbiviidud rahvaküsitluse tulemused – osalesid 632 linnaelanikku ehk 26,12 protsenti valijatest, neist 466 ehk 73,73 protsenti olid sundliitmise vastu. „Seega on Loksa elanikud ülekaalukalt vastu Loksa ühendamisele Kuusalu vallaga, seda tuleb ühendamismenetluses arvestada. Kohalike elanike ärakuulamine ei saa olla formaalne. Elanikud kaotavad usu riiki, kui neid üldse kuulda ei võeta põhjapanevate otsuste tegemisel.
Kirjeldatakse, kuidas 2011. aastal oli Loksal elanikke 3670, aastal 2016 oli 2634. Samas ei näita see tegelikku olukorda. Loksa perearstide nimistute järgi on Loksa linna märkinud elukohaks 3350 inimest, kuigi rahvastikuregistris on elanikke 2731. Loksa linna olulisus on vaatamata vahepealsetele masu-aastatele tõmbekeskusena taastumas, teenuseid tarbivad ka Loksa tagamaa elanikud – endised Loksa valla umbes 1700 elanikku ja Vihula valla Võsu-Käsmu-Vatku kandist ligi 1000. Kui liita Loksalt 3350, saab üle 6000.
„Suvekuudel on Lahemaa kauni looduse rüpes paikneva ja rahvuspargiga ümbritsetud Loksa linn tulvil tuhandetest puhkajatest ja turistidest,“ on arvamusse kirjutatud.
Toonitatakse, et ühinemisel on negatiivne mõju elanike ühtekuuluvutundele, vastandutakse teise piirkonnaga. „Ühendamine oleks põhjendatud, kui kahel piirkonnal oleks juba niinimetatud üks hingamine,“ on arvamuses.
Rõhutatakse, et ühendamise korral saab lähtuvalt elanike arvust Loksa esindajaid olema Kuusalu valla volikogus alla kolmandiku, see ei tagaks, et otsuste tegemisel võetakse arvesse Loksa piirkonna elanike huve, ajapikku halveneb loksalaste elukeskkond, sest Kuusalu-keskne volikogu jätkab investeerimist Kuusalu aleviku ja küla ning Kiiu infrastruktuuri.
„Loksa linn saab perspektiivis paremini hakkama iseseisvana kui ühendatuna ainult ühe vallaga. Ühinemine üksnes Kuusalu vallaga oleks Loksa linnale kahjulik. Valla keskuse paiknemine Kiiu alevikus, mis asub Loksa linnast kaugel, on väike ja raskesti ligipääsetav, ei oleks geograafiliselt põhjendatud ja tähendaks Loksa kandi ääremaastumist. Ka ei paraneks finantsolukord, kuna erinevalt Loksa linnast ei ole Kuusalu valla võlakoormus viimastel aastatel vähenenud ja suureneb seoses Kiiu mõisa rekonstrueerimiseks võetava laenuga.“
Loksa linna finantsvõimekuse kohta on arvamuses kirjutatud, et Kuusalu vallaga ühendamine mõjuks sellele väga negatiivselt. Loksa linn on suutnud laenukoormust vähendada, 2018. aastal väheneb netovõlakoormus 60 protsendile, laenude tagasimaksed toimuvad graafikukohaselt.