Raasiku rahvamaja õuealal tutvustasid end turvalisusega seotud kümmekond organisatsiooni.
Laupäeval, 27. mail sai Raasiku rahvamaja ümber proovida tule kustutamist, pöörlevas autos istumist, joobeprillidega kõndimist ning muud, mida pakkusid turvalisusega tegelevad organisatsioonid.
Turvalisuse päev on Raasiku valla heategevusliku Lions-klubi algatus. Möödunud aastal oli esimene sarnane päev Aruküla lauluväljakul, tuleval aastal soovivad Lionsid teha turvalisuse päeva Härma külas.
Raasiku Lionsite eelmine president ja asutajaliige Aare Ets, turvalisuse päeva peakorraldaja, rääkis, et soovisid luua iga-aastase heategevusürituse, mis oleks vallarahvale põnev, samas kasulik: „Klubi on tegutsenud kolm aastat, esimese aasta lõpus kogusime ideid, mida edasipidi teha. Klubi liige Rein Kalpus pakkus välja turvalisuse päeva, mis oleks edaspidi Raasiku Lionsite kaubamärk. Olime kõik nõus, et turvalisusele tuleb rohkem tähelepanu pöörata, teaksime võimalikke riske ning oskaksime nendega toime tulla.”
Ta lisas, et tänavu oli kava sisukam, võrreldes möödunud aastaga. Rahvamaja ümber seadsid end sisse esindajad politsei- ja piirivalveametist, Kaitseliidust, Raasiku tuletõrjest, Kehra komandost, MTÜst Eesti Naabrivalve, Tamrexist, abikoerte keskusest, OÜst Autosõit, OÜst Eldred, nutitelefoni-põhise valvesüsteemi looja CrabSec. Kõik osalejad olid kaasa toonud infomaterjale, korraldasid demoesinemisi, võistlusi.
Päevajuht ja Lions klubi liige Andre Sepp käis mikrofoniga eksponaadid läbi, tutvustas ja vestles osalejatega. Meelelahutust pakkusid Figureti võistlustantsijad, Heli Karu laululapsed, rahvatantsurühm Krõõt, Raasiku elanik Marianne Loik piraadi-papagoisõuga. Kehakinnitust pakkusid Raasiku Õlletehase kali ning Lionsi kohvik. Kohalikud ettevõtjad ja turvalisusega seotud organisatsioonid annetasid auhindu õnneloosiks. Nii kohvikust kui õnneloosist saadud tulu aitas korraldajate sõnul katta turvalisuse päeva läbiviimise kulusid, osa jääb hoiule järgmise aasta ürituse korraldamiseks.
Noorsoopolitseinik Teili Piiskoppel sõnas, et teadlikkus turvalisusest peab algama lapsepõlvest, seega on lastele suunatud tegevused eriliselt olulised. Küsimusele, kui palju on probleeme Raasiku valla noortega, vastas ta, et olukord võiks olla parem, kuid kõik on kontrolli all.
Raasiku Tuletõrje MTÜ juhatuse liige Jaak Laanisto rääkis, et võrreldes möödunud aastaga on tulekahjude arv oluliselt vähenenud: „Meie vallas pole suuremaid tulekahjusid õnneks olnud, kuid on väljasõite ka teistesse valdadesse. Probleem on inimeste mõtlemises, et kuidas muuta kodu turvalisemaks. Käime tegemas kodunõustamisi ning ikka ja jälle on küttesüsteemid korrast ära, suitsuandur puudu või välja lülitatud.”
Tuletõrjeühingus on praegu 12 liiget, abikäsi oleks vaja hädasti. Juunis 90aastaseks saav ühing remondib praegu Raasikul tuletõrjedepood, väga oleks vaja uut tehnikat, mis nõuab aga suuremat ruumi.
Valdeko Vaher Raasikult palus, et vabatahtlikud tuleksid appi: „Praeguse koosseisuga me enam kuidagi ei jaksa. Nii mul kui Harril on perefirma, palun tulge meile appi. Vajame autojuhiloaga inimest, alarmsõidukijuhi oskus tuleb kasuks. Vabatahtliku tuletõrjujana tegutsemine on väga hea hobi, saab adrenaliini.”
Kehra kutselise komando päästjad rääkisid, et kui Raasikule tuleb väljakutse, jõuavad nad kohale 11-13 minutiga. Nad kiitsid, et taolised üritused nagu turvalisuse päev, on neile väga hea väljund, kus tegeleda ennetustööga. Kui 2006. aastal muudeti päästjatele ennetustegevus kohustuslikuks, oli Eestis aastas 164 tulekahjus hukkunut, möödunud aastal oli 38.
Naabrivalve sektoreid on Raasiku vallas 6. Naabrivalve esindaja kutsus üles looma naabrivalve sektoreid: „Naabrivalve annab kogukonnatunnet, oskust märgata võõrast, naabrid saavad omavahel tuttavaks. Pole mõeldav, et politseinikud seisaksid iga nurga peal, saame ise panustada, et oleks turvaline.”
Turvalisuse päeva külastanud Jaan Oruaas, kes on Anija valla Lions klubi liige, lausus, et naabervalla Lionsid on Raasiku klubile igati toeks: „Nii noori klubisid, kes teevad suuri üritusi, pole Eestis palju.”
Ta märkis, et tegutseb küberturvalisuse valdkonnas, millele soovis tähelepanu juhtida: „Tuleb jälgida küberhügieeni, hoida oma arvuti või nutiseade puhtana, mitte külastada kõiki lehekülgi, mida pakutakse. Talupoeglik paranoia tuleb andmete varastamise ajastul alati kasuks.”
Sõnumitoojaga vestelnud pered ütlesid, et tulid turvalisuse päevale eelkõige laste pärast – kõige populaarsemad atraktsioonid olid pöörlev auto, tõukerattad ning juhtkoerte paitamine.
Korraldaja Aare Ets jäi rahule, et päev läks korda, ning kinnitas, traditsioon võiks jätkuda, et turvalisusele veel rohkem tähelepanu tuua: „Ka meie koduvallas on palju tublisid tegijaid, kes hoolitsevad selle eest, et meie igapäevaelu oleks turvaline. Neid inimesi on vaja tunnustada, avalikkuse ette tuua. Ka riiklikest organisatsioonidest teatakse vähe. Tähtis on ka panus, mida igaüks saab anda turvalise elukeskkonna loomiseks, neid teadmisi sageli napib. Järgmisel aastal võiks rahvast rohkem olla, eelkõige just lapsi.”
Raasiku Lions klubi on asutatud 2013. aastal, liikmeid on 14, praegune president on Monika Kannelmäe.