Pasunakoor tunnustas Jakob Priimanni auhinnaga Kuusalu muusikakooli asutajat ja endist dirigenti MARE RUSSAKUT.
1870. aastal loodud puhkpilliorkestris oli 4 pillimeest: Kuusalu kiriku köster Karl Schütz, Kiiu koolmeister Heinrich Stein, Pirsallika külast Mikkuri talust Jaan Toomberg ja Kahala külast Aia talust Jakob Priimann.
Eesti tuntud botaanik, kodu-uurija ja keelemees Gustav Vilbaste on kirjutanud, et esimesed pillid aitas neile osta Kuusalu pastor Woldemar Friedrich Kentmann.
Jakob Priimann on oma „Meenutistes” märkinud, et esimene avalik esinemine oli 1870. aasta 19. oktoobril (vana kalendri järgi) leerilaste õnnistamisel, mis oli ka luteriusu ülesvõtmise päev. Mängiti kiriku ukse ees, et tervitada leerilapsi.
Praegu on Kuusalu pasunakoor Eestis tegutsevate orkestrite seas vanuselt viiendal kohal – vanim on 1839. aastal asutatud Väägvere pasunakoor, Tormas on 1848. aastal loodud orkester, Põltsamaal 1867 ja Räpinas 1868. Käesolevaks ajaks on 19. sajandil moodustatud puhkpilliorkestritest alles 14.
Juubelikontserdil kaks orkestrit
Kui algusaastal mängisid Kuusalu kihelkonnas puhkpilli neli meest, siis 140 aastat hiljem oli Kuusalu rahvamaja saali seatud noodipuldid ja toolid ligi 50le muusikule. Laval oli pasunakoor, all Kuusalu Kunstide Kooli sümfooniaorkester, mis loodi eelmise aasta lõpus.
Pasunakoori dirigent Ott Kask käis kahe dirigendipuldi vahet ning juhatas ka ühendorkestrit. Mõned õpilased osalesid mõlemas kollektiivis ning vahetasid kontserdi käigus mängukohta.
Ühendorkester mängis ka Kuusalu pasunakoori kõige esimest pillilugu – Johann Krügeri „Oh võtkem jumalat”. Pärast esimest kaht orkestripala oli solistide paraad, nagu sõnas Ott Kask. Esinesid pasunakoori noored liikmed Jonna Kubu, Kaarel Mark, Georg Raudla, Kristin Parve, Richard Raudla ja Samuel Jalakas.
Vahepala esitas veel Kuusalu muusikakooli vilistlasansambel „Sinine vagun”: Marko Kask, Sten Valdmaa, Rasmus Merivoo ning õpetajad Ott Kask ja Ene Zink. Ühe lauluga astus üles päev varem 15. sünnipäeva tähistanud vokaalansambel Voices.
Pärast ühendorkestri lõpulugu, ansambli ABBA tuntud laulu „Mamma Mia”, tõusis saalitäis rahvast püsti ja nõudis pasunakoorilt lisapala.
Kava oli mitmekülgne ja huvitav, kiitis Kuusalu Kunstide Kooli saksofoniõpetaja Jüri Takjas Rakverest.
Ott Kask ütles, et pasunakoor oli juubeliesinemise puhul veidi suurem kui tavaliselt, ent võõraste sulgedega end ei ehitud, kõik mängijad on olnud orkestriga seotud: „Loksa muusikakooli kolm õpetajat – direktor Lauri Metus, flöödiõpetajad Erika Kasetalu ja Riina Paartalu on varem orkestriga koos mänginud, vilistlased on mujal õppimas, aga peame neid pasunakoori liikmeteks ja hea, kui tulevad juubeliesinemiseks.”
Kuusalu pasunakoori noorimad mängijad on 12aastased kaksikvennad Richard ja Georg Raudla. Vanimal mängijal, Jaano Veersool Vihasoost, täitus 78. eluaasta.
Kõige kauem on Kuusalu pasunakooris mänginud tuubamees Rein Lootus, kes alustas 53 aastat tagasi. Ta jutustas, et hakkas mängima oma isa Valter Lootuse kõrval 11-aastasena, kui oli lõpetanud 4. klassi. Dirigent oli siis Arno Lepnurm. Kui Valter Lootus alustas, oli nimi Kolga Tuletõrjeorkester.
Harjutamas käidi Hirvlis. Sõja ajal jäi orkestri tegevus soiku, ka pillid olid laiali, kuid pärast sõda alustati taas. Proove hakati tegema Kuusalu rahvamajas ja nii on jäänud tänini.
Eestis olnud 333 puhkpilliorkestrit
Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi muusikaosakonna professor, Kolgakülast pärit Andres Avarand andis Kuusalu pasunakoorile üle Eesti Puhkpillimuusika Ühingu tänukirja traditsiooni hoidmise eest. Ta meenutas, kuidas mängis 50 aastat tagasi Loksa puhkpilliorkestris ning toimus ühiskontsert Kuusalu orkestriga, dirigent oli Arno Lepnurm.
„See vaim siin püsib ja soovin, et jätkuks,” sõnas ta.
Abivallavanem Milli Kikkas andis üle Kuusalu vallavalitsuse 1000kroonise kingitšeki. Ott Kaske tänasid ja pasunakoori õnnitlesid veel Kuusalu meeskoori, rahvatantsurühma Kabujalake, memmede lauluansambli, Tallinna Tehnikaülikooli orkestri ja Kose pasunakoori esindajad ning paljud teised.
Pillimängijate pereliikmete nimel võttis sõna Ülle Raudla, kellel on Kuusalu pasunakooris abikaasa, poeg ja kaks pojapoega: „See on lõputu ennastohverdamine, meelde tuletamine. Kui on kontsert, tulevad pisarad silma, oleme õnnelikud, sest nemad on õnnelikud. Andku jumal dirigent Ott Kasele tahet, tervist, diplomaatiat ja veenmisjõudu, et me saaks ka edaspidi uhkust tunda niisuguse orkestri üle.”
MARE RUSSAKU ettepanek asutada „Lootuse” aumärk
Ott Kask avalikustas kontserdil pasunakoori asutatud auhinna „Jakob Priimanni meenutise” esimese laureaadi – skulptor Seaküla Simsoni valmistatud pronkskuju otsustati anda endisele dirigendile ja muusikakooli direktorile Mare Russakule, kes on oma elutöö teinud Kuusalu mail.
Auhinnaga tahetakse hakata tänama inimesi, kes on andnud panuse Kuusalu piirkonna kultuurielu edendamisse. See on pronksist reljeefne skulptuur, millel on kujutatud Kuusalu kolme pillimeest aastast 1895 pärit fotolt – tuntud pildil poseerivad Jaan Toomberg, keskel Jakob Priimann ja ta kõrval Mihkel Kreek. Et meeste näod oleks paremini näha, on Seaküla Simson jätnud foto alumise osa skulptuuril kujutamata.
Auhinda üle andes lubas Ott Kask, et seda on plaanis kihelkonna kultuuriinimestele välja anda ka edaspidi, aga kui sageli, veel ei tea, sest pole esialgu statuuti.
Mare Russak tänas auhinna eest. Hiljem rääkis ta Sõnumitoojale, et see tuli üllatusena – ta ise arvas, et auhind antakse pasunakoori staažikamale mängijale Rein Lootusele.
Mare Russak lisas, et noorte puhkpillimängijate tunnustamiseks võiks asutada aumärgi „Lootus”. Tema mõtted pasunakoori ajaloost ja tulevikust loe kirjakastist.
Kuusalu pasunakoor 2010
Dirigent Ott Kask.
Flöödid – Elena Borissov, Erika Kasetalu, Riina Paartalu.
Klarnetid ja bassklarnet – Kristin Parve, Lauri Metus.
Altsaksofonid – Artur Laasik, Kaarel Mark.
Tenorsaksofonid – Jaano Veersoo, Marko Kask.
Baritonsaksofon ja bassklarnet – Ero Esko.
Trompetid – Samuel Jalakas, Urmas Kirsman, Kaido Rohtmets, Georg Raudla.
Aldid – Jüri Rebane, Margus Freiberg.
Tromboonid – Reedik Raudla, Richard Raudla, Sten Valdmaa
Tenor/bariton – Toomas Tammemäe.
Tuubad – Rein Lootus, Ülo Raudla.
Löökpillid – Jaak Saarma, Heiki Rooberg, Kaari Luik.
Jakob Priimann
Elas aastatel 1846-1923. Kahala külas elanud talumees, kes tänu oma ärksale vaimule käivitas Kuusalu kihelkonnas paljud kultuuritegevused. Oli Kuusalu Pasunakoori üks asutajaid. Kuulus ka Kuusalu Muusikaseltsi moodustajate hulka ning oli selle esimene esimees.
Mare Russak
Kuusalu muusikakooli endine direktor Mare Russak on pärit Avinurme vallast, praegu annab Avinurme gümnaasiumis puhkpillitunde.
Kuusallu tuli 1963. aastal Viljandi Kultuurikoolist – Kuusalu kultuurimaja direktor Uno Reinsalu kutsus, Mare Russak töötas kultuurimajas 10 aastat. 1976 alustas lapsevanemate soovil Kuusalu kooli juures muusikaklassis pillimängu õpetamist. Kuusalu muusikakooli asutas 1988, juhtis seda 2006. aastani.
Muusikakoolis on õpetanud klaverit, muusikaajalugu, klarnetit, saksofoni. Tema eestvedamisel sai Kuusalus 1996. aastal alguse Harjumaa noorte puhkpilliorkester, 2003. aastal asutas Harju keelpilliorkestri. Praegu juhendab Kuusalu memmede lauluansamblit.
Tal on Tallinna Pedagoogilise Instituudi orkestrijuhi diplom. Kuusalu pasunakoori dirigent oli aastatel 1978-1995.
