LIFE ja KI­Ki ra­has­tu­sel asutakse su­vel Ohe­pa­lu sood taas­ta­ma

656
Ohe­pa­lu loo­dus­kait­sea­la piir mär­gi­tud pu­na­selt, kol­la­se­ga taas­ta­ta­vad alad, ro­he­li­se­ga on su­le­ta­vad ja si­ni­se­ga lah­ti jäe­ta­vad kraa­vid.

Ohe­pa­lu kait­sea­la Kuu­sa­lu val­da ula­tu­vas osas Kol­gu kü­las su­le­tak­se kui­ven­dusk­raa­vid li­gi 300 hek­ta­ril.

Ees­ti­maa Loo­du­se Fon­di, Tar­tu Üli­koo­li, Rii­gi­met­sa Ma­jan­da­mi­se Kes­ku­se (RMK), kesk­kon­naa­me­ti ja MTÜ Ar­heo­vi­sioon ühi­ne pro­jekt „Ohe­pa­lu loo­dus­kait­sea­la vee­re­žii­mi taas­ta­mi­ne“ on saa­nud ra­has­tu­se Eu­roo­pa Lii­du LI­FE prog­ram­mist ja Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­ku­selt. Rii­gi­han­ke tu­le­mu­se­na ko­pa­töö­de te­gi­jaks va­li­tud Val­map Grupp OÜ hak­kab Ohe­pa­lu sood taas­ta­ma tä­na­vu au­gus­tis. Pro­jek­ti mak­su­mus on li­gi 50 000 eu­rot, mil­le­le li­san­du­b tras­si­raie­te ja la­ge­soo taas­ta­mi­seks teh­ta­va­te ku­jun­dus­raie­te mak­su­mus, nen­de töö­de te­gi­ja leid­mi­seks kor­ral­dab han­ke RMK. Au­gus­tist al­ga­vad ku­jun­dus­raied, kraa­vi­de­le te­hak­se pai­sud. Tööd pea­vad ole­ma teh­tud aas­ta­ga.

Har­ju­maal Kuu­sa­lu val­las ja Lää­ne-Vi­ru­maal Kad­ri­na val­las asu­va Ohe­pa­lu loo­dus­kait­se­a­last taas­ta­tak­se 1120 hek­ta­rit. Kuu­sa­lu val­las on sel­lest Kol­gu kü­la Rut­ka­mäe siht­kait­se­­vöön­dis li­gi 300 hek­ta­rit. Ala jääb kesk­po­lü­goo­ni ohua­las­se. Kol­gu kü­la taas­ta­mis­tööd ei mõ­ju­ta, sest asub tei­sel pool Val­ge­jõ­ge.

Ohe­pa­lu va­li­ti taas­ta­mi­s­alaks, ku­na kui­ven­dusk­raa­vi­de tõt­tu on seal­se­te soo­koos­lus­te sei­sund hal­ve­ne­nud – sin­na on tek­ki­nud kõ­du­soo­mets, lau­kad kin­ni kas­va­nud või kui­va­nud, soo­le ise­loo­mu­li­ke lii­ki­de ar­vu­kus lan­ge­nud.

Tar­tu Üli­koo­li tea­du­ri Lii­na Rem­mi sõ­nul peaks pä­rast Ohe­pa­lu vee­re­žii­mi taas­ta­mist vä­he­ne­ma sealt alalt kraa­vi­dest Val­ge­jõk­ke kan­du­va vee­reos­tu­se, näi­teks hõl­ju­mi hulk, mil­lest tin­gi­tud se­te­te kuh­ju­mi­ne mõ­ju­tab Val­ge­jões ela­vat ohus­ta­tud lii­ki – pak­su jõe­kar­pi.

Tar­tu Üli­koo­li loo­dus­kait­se­bio­loo­gia spet­sia­list Ur­mas Sel­lis sel­gi­tab, et Rut­ka­mäe siht­kait­se­vöön­dis ela­vad met­si­sed, kel­lel po­le kas­va­ma ha­ka­nud võ­sa pä­rast män­gu- ega pe­sit­sus­ruu­mi, ju­ba on met­si­se­le elu­kõlb­ma­tuks muu­tu­nud Kad­ri­na val­da ula­tuv osa Ohe­pa­lu, Mä­da­jär­ve ja Ud­ri­ku siht­kait­se­vöön­dis. Kui kui­ven­dusk­raa­vid sul­ge­da ja ala la­ge­da­maks raiu­da, muu­tu­vad met­sis­te ja ka mit­me­te teis­te lii­ki­de elu­tin­gi­mu­sed pa­re­maks.

Ur­mas Sel­lis: „Mu­jal, kus soid taas­ta­tak­se, on kü­si­tud, miks on va­ja met­sa raiu­da, kas kraa­vi­de sul­ge­mi­sest ei pii­sa. Raie­te ees­märk on luua elu­pai­ka­de taas­tu­mi­seks sood­sad niis­kus- ja val­gus­tin­gi­mu­sed.“

Taas­ta­mis­ka­va me­net­le­mi­se käi­gus toi­mu­nud ava­li­kus­ta­mi­sel soo­vi­sid Ohe­pa­lu kü­la ela­ni­kud, et kü­la lä­he­da­le pan­daks sei­re­punkt, ku­na kar­de­tak­se, et kraa­vi­de sul­ge­mi­ne võib mõ­ju­ta­da Ohe­pa­lu kü­last lõu­na pool soo lä­he­du­ses asu­va­te kin­nis­tu­te vee­re­žii­mi – nen­de olu­kord võib muu­tu­da mär­je­maks. Seo­ses sel­le­ga vä­hen­da­ti seal­kan­dis taas­ta­mi­sa­la, kü­la­le lä­he­mal jää­vad kraa­vid ava­tuks. Sa­mas sel­gi­ta­vad vees­pet­sia­lis­tid, et suur­vee ajal ula­tub seal vee­ta­se en­di­selt üle maa­pin­na, kuid lan­geb see­jä­rel kii­res­ti al­la­poo­le maa­pin­da ja eda­si­ne lan­gus on aeg­la­ne. Te­gu on kars­tia­la­ga ja kars­tiau­gud ei suu­da ala­ti suur­vett alalt ära juh­ti­da.

Taas­ta­mis­töö­de käi­gus on soov saa­da kraa­vi­dest väl­ja­voo­lav ve­si voo­la­ma üht­la­selt üle taas­ta­mi­sa­la ning nõn­da kaa­sa ai­da­ta soo­tai­me- ja loo­ma­koos­lus­te elu­tin­gi­mus­te taas­tu­mi­se­le ja säi­li­mi­se­le. Spet­sia­lis­ti­de kin­ni­tu­sel ei mõ­ju­ta see Kuu­sa­lu val­la häid mar­ja- ja see­ne­met­si. Töö­de lõp­pe­mi­sel saa­vad mõ­ned se­ni tun­tud ko­had uue il­me, li­gi­pääs võib muu­tu­da mär­je­maks.

Suu­re­mad raied on ka­van­da­tud Kad­ri­na val­da Mä­da­jär­ve ümb­ru­ses­se, ku­na­gi­se­le tur­ba­võ­tua­la­le, ku­hu nüüd­seks on tek­ki­nud 30-40 aas­ta va­nu­ne män­ni­puis­tu. Lan­ge­ta­tud puud laa­si­tak­se, vaa­lu­ta­tak­se ja sõi­de­tak­se eks­ka­vaa­to­ri­ga pin­na­ses­se, sest väl­ja­ve­du on ta­kis­ta­tud ras­ke­te li­gi­pää­su­või­ma­lus­te tõt­tu ja ka ku­lud olek­sid lii­ga suu­red.

„Se­ni­ne ko­ge­mus näi­tab, et sel­li­ne te­ge­vus on end õi­gus­ta­nud, puit kat­tub kii­res­ti sam­mal­de­ga ja nii jääb nen­des seo­tud sü­si­nik so­hu, ku­hu see ka kuu­lub.“

Kok­ku on ka­vas lä­hiaas­ta­te­ga taas­ta­da Ees­tis 7500 hek­ta­rit soist ala.

Eelmine artikkelAren­dus­ko­ja Lea­der-sum­ma­dest 63 228 eu­rot Kuu­sa­lu val­da
Järgmine artikkelKol­ga­kü­la mä­lu­män­gu­sar­ja või­tis Keh­ra Ma­ru