
Ohepalu kaitseala Kuusalu valda ulatuvas osas Kolgu külas suletakse kuivenduskraavid ligi 300 hektaril.
Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli, Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), keskkonnaameti ja MTÜ Arheovisioon ühine projekt „Ohepalu looduskaitseala veerežiimi taastamine“ on saanud rahastuse Euroopa Liidu LIFE programmist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Riigihanke tulemusena kopatööde tegijaks valitud Valmap Grupp OÜ hakkab Ohepalu sood taastama tänavu augustis. Projekti maksumus on ligi 50 000 eurot, millele lisandub trassiraiete ja lagesoo taastamiseks tehtavate kujundusraiete maksumus, nende tööde tegija leidmiseks korraldab hanke RMK. Augustist algavad kujundusraied, kraavidele tehakse paisud. Tööd peavad olema tehtud aastaga.
Harjumaal Kuusalu vallas ja Lääne-Virumaal Kadrina vallas asuva Ohepalu looduskaitsealast taastatakse 1120 hektarit. Kuusalu vallas on sellest Kolgu küla Rutkamäe sihtkaitsevööndis ligi 300 hektarit. Ala jääb keskpolügooni ohualasse. Kolgu küla taastamistööd ei mõjuta, sest asub teisel pool Valgejõge.
Ohepalu valiti taastamisalaks, kuna kuivenduskraavide tõttu on sealsete sookoosluste seisund halvenenud – sinna on tekkinud kõdusoomets, laukad kinni kasvanud või kuivanud, soole iseloomulike liikide arvukus langenud.
Tartu Ülikooli teaduri Liina Remmi sõnul peaks pärast Ohepalu veerežiimi taastamist vähenema sealt alalt kraavidest Valgejõkke kanduva veereostuse, näiteks hõljumi hulk, millest tingitud setete kuhjumine mõjutab Valgejões elavat ohustatud liiki – paksu jõekarpi.
Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia spetsialist Urmas Sellis selgitab, et Rutkamäe sihtkaitsevööndis elavad metsised, kellel pole kasvama hakanud võsa pärast mängu- ega pesitsusruumi, juba on metsisele elukõlbmatuks muutunud Kadrina valda ulatuv osa Ohepalu, Mädajärve ja Udriku sihtkaitsevööndis. Kui kuivenduskraavid sulgeda ja ala lagedamaks raiuda, muutuvad metsiste ja ka mitmete teiste liikide elutingimused paremaks.
Urmas Sellis: „Mujal, kus soid taastatakse, on küsitud, miks on vaja metsa raiuda, kas kraavide sulgemisest ei piisa. Raiete eesmärk on luua elupaikade taastumiseks soodsad niiskus- ja valgustingimused.“
Taastamiskava menetlemise käigus toimunud avalikustamisel soovisid Ohepalu küla elanikud, et küla lähedale pandaks seirepunkt, kuna kardetakse, et kraavide sulgemine võib mõjutada Ohepalu külast lõuna pool soo läheduses asuvate kinnistute veerežiimi – nende olukord võib muutuda märjemaks. Seoses sellega vähendati sealkandis taastamisala, külale lähemal jäävad kraavid avatuks. Samas selgitavad veespetsialistid, et suurvee ajal ulatub seal veetase endiselt üle maapinna, kuid langeb seejärel kiiresti allapoole maapinda ja edasine langus on aeglane. Tegu on karstialaga ja karstiaugud ei suuda alati suurvett alalt ära juhtida.
Taastamistööde käigus on soov saada kraavidest väljavoolav vesi voolama ühtlaselt üle taastamisala ning nõnda kaasa aidata sootaime- ja loomakoosluste elutingimuste taastumisele ja säilimisele. Spetsialistide kinnitusel ei mõjuta see Kuusalu valla häid marja- ja seenemetsi. Tööde lõppemisel saavad mõned seni tuntud kohad uue ilme, ligipääs võib muutuda märjemaks.
Suuremad raied on kavandatud Kadrina valda Mädajärve ümbrusesse, kunagisele turbavõtualale, kuhu nüüdseks on tekkinud 30-40 aasta vanune männipuistu. Langetatud puud laasitakse, vaalutatakse ja sõidetakse ekskavaatoriga pinnasesse, sest väljavedu on takistatud raskete ligipääsuvõimaluste tõttu ja ka kulud oleksid liiga suured.
„Senine kogemus näitab, et selline tegevus on end õigustanud, puit kattub kiiresti sammaldega ja nii jääb nendes seotud süsinik sohu, kuhu see ka kuulub.“
Kokku on kavas lähiaastatega taastada Eestis 7500 hektarit soist ala.