Kuusalu valla aasta spordiveteraniks 2013 kuulutatud LEMBIT TALPSEPP Vanakülast on ka Eesti parim spordiveteran ja Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsiooni president.
Mereinstituudi teadur ja Authori rattapoe juht LEMBIT TALPSEPP.
Kui Eesti spordiveteranid saabusid 22 medaliga eelmisel suvel Itaaliast Torino maailmamängudelt, mis on otsekui nende olümpiamängud, polnud lennujaamas vastas TV-kaameraid ega uudistereportereid.
Lembit Talpsepp võitis Torino maailmamängudel heidete viievõistluse 60-64aastaste vanuseklassis kuldmedali ning sai heidete üksikaladelt kolm hõbemedalit. Kokku oli 22 000 osalejat, võisteldi 27 spordialal.
Ta ütleb, et päris tähelepanuta Eestis veteransportlaste edu ei jäänud – Delfi kajastas ning kergejõustikutreenerid, endised sportlased, teised spordiveteranid, sõbrad-sugulased märkasid ja tunnustasid. Kuna tema võistleb vasara- ja kettaheites ning kuulitõukes, jälgib tulemusi ka meie esikettaheitja Gerd Kanter, kellega koos ollakse paari nädala pärast Lõuna-Aafrika vabariigis treeninglaagris.
„Riiklik suhtumine oleneb üldisest meelsusest. Meil ei peeta veteranide sporti tähtsaks, kuid mitmel pool riikides on see väga populaarne. Leiame enda nimesid näiteks Saksamaa lehtedest, kus nimetatakse oma maa võistlejate konkurente ning loetakse kokku eri riikide medalid. Spordiveteranidel on EMil ja MMil ning maailmamängudel samamoodi dopingukontroll, võisteldakse suurtel staadionidel pealtvaatajate ees, on avadefileed ja pidulikud lõpetamised, autasustamised hümni mängimise ja riigilippude heiskamisega,“ räägib ta.
Eesti Kergejõustiku Liit annab veteranide koondisele ühesuguse spordidressi. Võistlustele sõit ja kohapeal elamine tuleb tasuda sportlastel endil. Suursponsoreid ei ole. Üks spordiveteran andis eelmisel aastal assotsiatsioonile 200 eurot, räägib president. Kulutusteks kogutakse liikmemaksu. Liikmeid on assotsiatsioonil 260.
Veteranspordiga hakkas Lembit Talpsepp tegelema 2000. aastal, kui viis pojad Tõnni ja Miku võistlema Iisakule, kus toimusid Enn Selliku treeneri mälestusvõistlused. Poegadel ei läinud kõige paremini ning pere au päästmiseks otsustas ta meeste kuulitõukest osa võtta. Ehkki vanust oli siis üle 50 aasta, saavutas esikoha.
„Tulemus oli hea – 12,40, ainult meeter vähem mu 30 aasta tagusest isiklikust rekordist. Hakkasin uurima, millise koha see annaks minuvanuste seas ja kas üldse keegi peab selliste tulemuste üle arvestust. Sain teada spordiveteranide hästikorraldatud liikumisest, Eestis loodi kergejõustikuveteranide organisatsioon 1990ndate aastate alguses,“ kõneleb ta.
Tugevaks tegi kivikoristus
1950. aastal Suru külas sündinud Lembit Talpsepp oli 2,5aastane, kui vanemad Arnold ja Rutt Talpsepp pidid polügoonile ette jäänud külast ära kolima. Uus kodu leiti Vanakülas Mätliku talus. Nende pere kõik viis last õppisid Kõnnu 8-klassilises koolis, hiljem osa neist Loksa keskkoolis.
Isa Arnold oli sportlik, suusatas ja jooksis hästi, kodus tõukas vahel kuuli. Lembit Talpsepp jutustab, et koolist tulles hakkas ka tema õhtuti kuuli tõukama ning on tulnud kooliajal kuulitõukes Harju meistriks. Teinekord harjutati kodus ka heiteid.
Kui Lembit Talpsepp õppis Tartu Ülikoolis matemaatikat, tegeles ta kümnevõistlusega. Tipptulemus oli kahel korral Eesti meistrivõistluste 7. koht.
Pärast ülikooli kolis Tallinnasse, läks tööle Eesti Mereinstituuti ning teaduritöö kõrval jäi sportimine tahaplaanile. Ta käis instituudi uurimislaevaga sageli ekspeditsioonidel, kodust oli ära kuni sadakond päeva aastas. Poegi ja tütart sõidutas trennidesse, ise spordiga ei tegelenud.
Kui Eestis hakkasid puhuma vabadusetuuled, pidas ta oma isaga 1980ndate aastate lõpus plaani hakata Vanakülas taas talu pidama: „Maa oli kivine, tahtsime põlde suuremaks, hakkasime vanu kiviaedu koristama, vedasime ära sadu kopakoormaid. Kivide koristamine oli füüsiliselt väga raske, tuli end kokku võtta, kogu jõud kontsentreerida, et kivimürakaid liikuma saada. See oli minu treening – andis füüsilise vormi ning oskuse ennast pingutuseks kokku võtta. Süstemaatiliselt hakkasin heidetes treenima 52aastaselt. Kümme aastat treenisin Tallinna Spordihallis oma tarkusest. Viimased kolm aastat on mul treener, kelle käe all harjutasin natuke ka noorena – 74aastane Juhan Toimet, omaaegne mitmevõistlejate treener. Enda tarkusest enam paremaks ei saa, treener aitab õiget tehnikat õppida.“
Oma vanuseklassis võistleb Lembit Talpsepp maailmatasemel praegu mitme kunagise spordikuulsusega. Heidete üks tugevamaid konkurente on Moskva olümpiamängude kettaheite võitja Viktor Raštšupkin, kes kuuli tõukab teinekord temast paremini, aga mitmevõistluses on paarisaja punktiga tagapool. Rahvusvahelistel suurvõistlustel on nende vanuseklassis võistlejaid keskmiselt 20 ringis, kettaheites vahel kuni 50.
„Oleme käinud veteranidega võistlemas Brasiilias, Austraalias, Kanadas, mitmel pool mujal. Kuna sõidukulud kanname ise, on võistlusreisid ühtlasi ka puhkuse- ja turismireisid, tutvume sportimise kõrval mõnel päeval võistluskoha lähemate vaatamisväärsustega. Ka Eestis on meil palju heidete võistlusi, peaaegu igal nädalavahetusel toimub midagi, kus saab osaleda.“
Kokku on Lembit Talpsepal suurvõistlustelt 36 medalit, neist 6 kulda: 3 maailmameistritiitlit ja 3 maailmamängude võitu. Euroopa meistri tiitlit pole. Tema rekordpunktisumma heidete mitmevõistluses on 4261. Trenni teeb ta kolm kuni viis korda nädalas.
„Kui räägitakse veteranspordist, siis kujutatakse enamasti ette 70-80aastaseid eakaid omavahel võistlemas, kuid võistlejaid on alates 35aastastest. Ka Eestis on veteransport tõusuteel, tuntud sportlased on jõudnud või jõudmas veteranide sekka.“
