Leesil ja Pärispeal said PRIA miljoni-projektid valmis

3075
MTÜ Pohiranna juht MAILA VELSTRÖM on rahul, et Leesi rahvamaja sai ka uued välisuksed. Maja renoveerimiseks on kulunud juba üle 2,5 miljoni krooni PRIA, aga ka Kuusalu ja endise Loksa valla raha.

Leesi rahvamajale lubas PRIA mullu 938 796 krooni ja Pärispea seltsimajale 884 282 krooni.

Mõlemad hooned on saanud soojustuse, uued aknad-uksed ja värskelt värvitud välisfassaadi.

Leesi rahvamaja renoveerimistöödest lõppes nüüd kolmas, eelviimane etapp, peale välisviimistluse tehti siseremont köögis ja raamatukogutoas. Pärispea seltsimaja kordategemine selle projektiga algas, uuendati ka välist elektrisüsteemi ning rajati vee- ja kanalisatsioonitrassid, maja mõlemale poole pööningule ehitati väikesed toad.

Hoonete korrastamist rahastatakse PRIA kaudu Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 2.3 „Külade uuendamine ja arendamise investeeringutoetus”.

Kuusalu valla eelarvest on eraldatud 2009. aasta toetussummade omaosaluse katteks Leesi rahvamaja renoveerivale MTÜle Pohiranna 175 000 krooni ning MTÜle Pärispea Seltsimaja 127 000 krooni.

MTÜd esitasid rahataotlused möödunud aasta alguses, rahastamisotsused langetati PRIAs juuli lõpus.
Ehitustööd algasid Leesil ja Pärispeal eelmisel sügisel ning said valmis aasta lõpuks, jõulupeod peeti juba uue välisilmega majades.

Praeguseks on PRIAsse esitatud uued rahataotlused, projektide esitamise tähtaeg oli 25. jaanuar 2010. Kumbki MTÜ taotleb järgmiseks etapiks PRIAst maksimumsummat – 938 796 krooni. Leesi rahvamaja 2010. aastal läbiviidavate renoveerimistööde ehk IV etapi kogumaksumus on 1 096 390 krooni, Kuusalu volikogu otsustas omaosalusena lisada PRIA toetusele 157 594 krooni. Pärispea seltsimaja tänavuste tööde ehk II etapi hind on kokku 1 043 107 krooni, volikogu kinnitas vallaeelarvest antava omaosaluse suuruseks 104 311 krooni.

Leesil on plaan korda teha ka rahvamaja saal ja kõik teised remontimata ruumid. Pärispea seltsimajas tahetakse II etapiga teha uued põrandad, laed ja seinad kahes esikus, tuulekojas, garderoobis, tualettides, saalis ja köögis. Ka paigaldatakse majasisene veevarustus, ventilatsioonitorustik ja rekonstrueeritakse elektrisüsteem. III etapiga on kavas remontida raamatukogu ja muuseumi ruumid.

Tunnustage tublisid eestvedajaid
Kuna nii Leesi rahvamaja kui ka Pärispea seltsimaja kuuluvad Kuusalu vallale ning on antud kohalikele MTÜdele hallata, kureerib projektide esitamist ning ka remonditöid Kuusalu abivallavanem Tõnu Ammussaar.

Ta toonitab, et kõige suurema töö on ära teinud Leesi ja Pärispea MTÜde juhid: „Nemad on väärt tunnustust. Nad on vabatahtlikult pingutanud ja näinud vaeva, et kaks vallale kuuluvat hoonet saaks korda. Nende järjepidev tegevus ja muretsemine on toonud valda mitu miljonit krooni ning loodetavasti toob veel. Meie abistame vallamajas mõnede dokumentide korda­ajamisega, see on me igapäevatöö. Kuid nemad on pidanud oma põhiameti kõrvalt tutvuma täiesti uue valdkonnaga – taotlused, aruandlus, ehitustegevus.”

MAILA VELSTRÖM: „Laenu saamine võttis aega.”
MTÜ Pohiranna alustas Leesi rahvamaja renoveerimisega aastal 2004. PRIA andis esimeseks etapiks ehk maja taha juurdeehituse tegemiseks maksimumsumma 938 796 krooni, endise Loksa valla eel­arvest kulus omaosaluseks 120 000 krooni.

Ehitama valiti OÜ OTO Ehitus, ettevõte on jätkanud ka II ja III etapiga. Tööde algus venis, kuna esmalt tuli võtta pangast laenu ja see tekitas tagatisnõude tõttu MTÜ juhtkonnas ebakindlust. Vallavalitsuse abiga saadi laenuküsimused lahendatud, I etapp valmis 2006. aastal, siis oli Loksa vald juba liitunud Kuusalu vallaga. II etapiks ehk uute ruumide sisetöödeks anti Kuusalu valla eelarvest 250 000 krooni, tööd tehti 2008. aastal.

MTÜ Pohiranna juhatuse liige, Virve külavanem Maila Velström kiidab koostööd vallavalitsustega ning kinnitab, et tema üksi poleks midagi ära teinud, suur abi on olnud Pohiranna teistest juhatuseliikmetest: „Pohiranna asutamisest 2001. aastal on juhatuses Karli Lambot Jumindalt, Boris Ustav Tammistult, Liina Kusma Tapurlast. Olev Lootuse asemel on nüüd Kalle Prinzthal Juminda külast. Oleme rahvamaja küsimusi arutanud pidevalt, helistan neile, informeerin probleemidest ja räägime võimalikest lahendustest. Rahataotlusprojektid on aidanud kirjutada Urve Karmo.”

Maila Velströmi sõnul oli ehitustööde III etapi juures hea, et igal kolmapäeval toimusid rahvamajas töökoosolekud, kus ehitaja rääkis, mis tehtud, kohal oli ka ehituse järelvalvaja Mati Piirsalu.

Kõige keerulisemaks nimetas ta seekord laenusaamist. Algul nõuti, et juhatuse liikmed tagaksid isikliku varaga. Lõpuks jõuti Swedbankiga kokkuleppele, et laenu tagab Maaelu Edendamise Sihtasutus. Kui esimesel korral oli intress 4,2 protsenti, siis nüüd juba 8,5 protsenti. Intresse aitab maksta Kuusalu vald.

„Meie reaalselt raha ei saa ega näe, pank ja PRIA omavahel arveldavad,” lausub Maila Velström.

ASKO AUG: „Oleme palju õppinud.”
MTÜ Pärispea Seltsimaja juhatuse esimees Asko Aug ja Ingeldrin Viljak kirjutasid PRIAsse esitatud rahataotlusprojektid ise, esimesel aastal nõustas neid Demis Voss Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest.

Pärispea seltsimaja kordategemiseks kirjutasid rahataotlusprojektid külaseltsi juht ASKO AUG koos elukaaslase INGELDRIN VILJAKUGA. Veidi üle miljoni krooni on saadud, paar miljonit oleks vaja veel.
Pärispea seltsimaja kordategemiseks kirjutasid rahataotlusprojektid külaseltsi juht ASKO AUG koos elukaaslase INGELDRIN VILJAKUGA. Veidi üle miljoni krooni on saadud, paar miljonit oleks vaja veel.

Asko Aug: „Seekord läks kirjutamine valutumalt, aga esimesel korral oli üsna raske, ei teadnud täpselt, mis peab projekti kaustas olema. Saime ka kogemuse, kuivõrd keeruline on ELi ehk PRIA kaudu antavat toetusraha kasutada. Laenu võtmine võiks olla külaseltsidele lihtsam. Ka Pärispeal tagab laenu Maaelu Edendamise Sihtasutus ja käendajad on ka MTÜ 3-liikmeline juhatus. Kui olid pingelised ajad, siis sai küll vahel mõeldud, et milleks see kõik, aga kui näed, et midagi suurt ja ilusat on valmis tehtud, hüvitab see need linna-vahet sõitmised, projektide öised kirjutamised ja muud mured.”

Pärispea seltsimaja eskiisprojektid koostasid Janar Rosen  ja MTÜ liige Olev Helind, kes oli ehitustööde järelvalvaja ja aitas koostada hankedokumente. Ehitas OÜ Filkester.