Leader-reisi järeldus: ELi rahaga on Eestit palju arendatud

2239
Arenduskoja reisigrupp tegi ühispildi Peipsi ääres, Rannapungerja tuletorni juures.

MTÜ Arenduskoda õppereis kulges mööda Eesti idapiiri Valastest Värskani – läbi Ida-Viru ning Tartu- ja Põlvamaa.

Arenduskoja õppereis
Arenduskoja 30liikmeline grupp tutvus Kirderanniku Koostöökogu, Peipsi-Alutaguse Koostöökoja, Tartumaa Arendusseltsi, Põlvamaa Partnerluskogu ja Piiriveere Liidri tegevuspiirkondadega.

Kuusalu vallast osalesid vallavanem ja Arenduskoja juhatuse liige Urmas Kirtsi, MTÜst Pärispea Seltsimaja Asko Aug ja Ingeldrin Viljak (murdis esimesel päeval jala ning pidi lahkuma), Kuusalu Spordikeskusest Leader-nõustaja Kadri Idavain, MTÜst Kolgaküla Selts Kaisa Linno, MTÜst Vidijalg Tiina Viirna, Laugu Külalistemajast Maris Matkur, MTÜst Jahikool Leader-hindaja Urmas Paomees.
Loksa linnast olid arendusnõunik ja Leader-hindaja Laivi Kirsipuu, Kuivoja Puhkekeskusest Ele ja Vello Tern, volikogu liige ja Leader-hindaja Õnnela Tedrekin ning Sõnumitooja ajakirjanik Ülle Tamm.

Kui Arenduskoja Leader-piirkonna rahvas hakkas neli päeva kestnud õppereisil nähtust tagasiteel bussis kokkuvõtet tegema, oldi üksmeelselt nõus, et Eestis on palju ilusaid ja korrastatud paiku ning entusiastlikke kodukohapatrioote-arendajaid.

„Nägime, et ei pea alati kaugele sõitma läbi Läti, Leedu, Poola vaatama Leader-tegevuse tulemusi, palju on juba ära tehtud ka Eestis. Minu meelest oli see kõige inspireerivam, õpetlikum ja kihvtim sõit, kus oleme Leader-seltskonnaga käinud. Kokku oli pandud väga hea reisikava, kõik läks tõusvas joones,“ kommenteeris MTÜ Kolgaküla Selts tegevjuht Kaisa Linno.

Kuusalu vallas Mustametsa külas tegutseva MTÜ Jahikool juhatuse liige ja Tapa valla Leader-hindaja Ilona Alla lausus, et peamine märksõna oli koostöö: „Nägime seda Jõhvis Promenaadi Talupoes ja mitmel pool mujal. Palju on sõltunud oskusest, kuidas  Euroopa Liidu raha enda juurde meelitada. Tutvusime pühendunud ja keskendunud inimestega, kelle ettevõtmisi on saatnud edu.“

Ta lisas, positiivne oli, et ka reisiseltskonna sees tekkis ideid ja uusi koostöövõimalusi, nagu varemgi, kui Arenduskoja rahvaga väljas käidud.

MTÜ Arenduskoda koondab ning koordineerib Kuusalu, Vihula, Tapa, Kadrina valla ja Loksa linna Leader-tegevust ehk Euroopa Liidu maaelu edendamise programmi elluviimist. Eestis on esimene toetusperiood kohe lõppemas ja tehakse ettevalmistusi uueks. Arenduskoda on 6 tegevusaasta jooksul korraldanud iga suve hakul bussireisi suuremale seltskonnale ning mitmeid koolitussõite hindajate-nõustajate väiksemale ringile.

Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus: „Juhatus otsustas, et säästame raha, välismaale tänavu ei lähe. Leppisime idapiiri Leader-piirkondade juhtidega kokku, milliseid objekte külastame. Mida rohkem tööstuslikust põhjast liikusime lõuna poole, seda rohkem hoolivust tajusime.“

Sõit  kulges mööda neid paiku, mida on Kirde-, Ida- ja Kagu-Eestis korrastatud-ehitatud Euroopa Liidu abirahaga: Valaste Puhkeküla, Motovilla, Toila sadam, Jõhvi Talupood ja Viru Toit, Alutaguse seikluspark, Iisaku noortekeskus, Rannapungerja tuletorn, Järuska katusega puitsild, Avinurme Puiduait ning kirik koos elulaadikeskusega, Kolkja sibularestoran, Varnja palvela, Kostja sibulatalu, Alatskivi loss ning Sepikoja külalistemaja, kalagiidi teenuse pakkuja Vaino talu Peipsi ääres ja Nina Kordon, Ahjal Tuglase muuseum, Mooste mõisakompleks, Räpina loomemaja, Seto talumuuseum, Värska veekeskus, Süvahavva villavabrik ja Varbuse maanteemuuseum.

Mooste mõis ja edumeelne vallavanem

Kes pole Alutagusel või Peipsi ääres, Räpinas või Värska kandis ja Setumaal käinud, minge ning vaadake ise – me maa on palju rohkem korras ja edenenud, kui võib arvata Põhja-Eestis elades ning oma igapäevaliikumistes Tallinna ja tagasi sõites.

Mitmel pool ootasid meid koos kohalike Leader-juhtidega ka vallavanemad. Kõige muljetavaldavam oli ringkäik Mooste mõisakompleksis, kus vallavanem Ülo Needo näitas mõisa suurtes endistes tallides ja kuurides tegutsevat Veskiteatrit, Linakoda, Taaskasutuskoda, Villakoda, Savikoda ja Käsitöökoda ning ülimahukat kontsertsaali-folgikoda.

Vallavanem jutustas, kuidas sovhoos müüs mõisakompleksi seoses pankrotiga 205 000 krooni eest soomlastele, see oli kümme aastat nende käes, midagi ei tehtud, siis ostis vald 750 000 krooniga endale. Kompleksi kuulunud viinavabriku hoone edasimüügist sai vald osturaha tagasi, seal töötavad nüüd restoran ja hotell.

Vallale kuuluvad hooned on korrastatud EASi abiga, omaosalus oli 4 miljonit krooni. Aastas kulub vallaeelarvest kompleksile 15 000 eurot. Elanikke on Mooste vallas 1500.

Leader on aidanud Mooste külateatrit, välilavana kasutatakse üht vana palkidest vallamaja, millel küljesein võetud ära. Siseruumidesse saadi soojapuhur ja tehti saun, õueala korrastamiseks soetati muruniiduk. Aastas on külateatril keskmiselt 25 etendust, neist ligi kaks kolmandikku on uuslavastused, kestavad poolest tunnist kuni tunnini. Trupis osaleb kuni 15 inimest.

Granaadikillud Avinurme kirikus

Kindlasti läks kõigile hinge kuuldu-nähtu Avinurme kirikus. Koguduse õpetaja ja sealse Elulaadikeskuse eestvedaja Rene Alberi seadis altari ette trepiastmele saksa sõdurikiivri, istus ise kõrvale, hakkas võtma sellest püssikuule ja -hülsse ning rääkis, kuidas 20. septembril 1944 olid Avinurme lahingus ühel poolel Eesti mehed saksa mundrites ja teisel pool Eesti mehed laskurkorpusest.

Saksa poolel sõdinud jätsid haavatud kaasmaalased kirikusse lootuses, et omad neile halastavad. Kuid haavatud tapeti jõhkralt, kirikupinkides ja laes-põrandal on näha granaadikilde, ühes nurgas on tänini vereloigu jälg. Avinurmes sai surma kokku 70 meest, 23 sõduri säilmed on leitud, pandud on mälestussammas.

Omaette vaatamisväärsus oli veel Avinurme Elulaadikeskus, mis tegutseb kordatehtud pastoraadihoones. Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ja MTÜ Pärispea Seltsimaja juht, kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Asko Aug uurisid seda hoolega ning arutasid, kuidas Kuusalus on nüüd põlengu tõttu pastoraadi taastamise teema päevakorral. Avinurme pastoraadi renoveerimist toetas EAS kokku 12,3 miljoni krooniga.

Sibula-Kostja talu sibulapirukad

Meeleolukas kogemus oli külaskäik Kostja sibulatallu, mis asub Peipsi kaldal Varnja külas. Sibulapeenrad on kõrged ja nende vahed sageli vett täis. Igal aastal kaevatakse peenrad ümber nii, et vahede kohal on järgmisel suvel peenrad.

Perenaine tõi toast korvitäie sooje sibulapirukaid, mis otsekui sulasid suus. Käima läks kohaliku tippsibula ost-müük.

Varnja palvelas tegi pensionärist vanaproua, endine tohter, ülevaate vanausuliste kultuurist, usust ja kirikukommetest. Arhailises vene keeles ettelauldu ja loetu oli mõjus.

Kindlasti tasub Räpina kanti sattunul kõndida ringi aianduskooli kollektsioonaias, kus meie grupile jättis sügava mulje kohalik giid, kes suure hoolimise ja entusiasmiga rääkis lugusid sealsetest puudest-põõsastest-lilledest.

Varuge aega Seto Talumuuseumi ja Tsäimaja külastamiseks. Kohaliku Leader-elu ja turisminduse kohta kuulsime, et Seto kuningriigi ja Värska valla üks olulisi juhtlauseid on „Keskmine sissetulek Eesti keskmise tasemele“. Aktiivselt lüüakse seal kaasa „Tule maale!“

projektis, millega tegeleb arendusnõunik. Vallas on koostatud ülevaade tühjadest taludest, kus eri värviga märgitud müügis olevad ja müüki minevad majakohad ning need, mille omanik teadmata.

Enne koduteele asumist saime väikese üllatuse: Varbuse maanteemuuseumis eksponeeritakse Kuusalu vana tanklat remonditehase territooriumilt kui Eesti esimest avalikuks kasutuseks ehitatud bensiinijaama, Kaberla kõrtsi fassaadi, Võsult toodud apteekrikäru ning Ambla Tarvitajate Ühingu maja seina ja teeviitasid.