Lau­rit­sa­päe­va ha­ri­punk­tis kõ­las Kuu­sa­lu ki­ri­kus „Lau­rent­siu­se lu­gu“

Lau­rit­sa­päe­val kõ­las Kuu­sa­lu Lau­rent­siu­se ki­ri­ku võl­vi­de all he­li­loo­ja Pärt Uus­ber­gi ja luu­le­ta­ja Do­ris Ka­re­va ühis­teo­se „Lau­rent­siu­se lu­gu” es­maet­te­kan­ne.

Pärt Uus­berg rää­kis, et tõu­ke he­li­teo­se loo­mi­seks an­dis Kuu­sa­lu Lau­rent­siu­se ko­gu­du­se õpe­ta­ja Jaa­nus Ja­la­kas: „Ta on idee au­tor, et üld­se saaks ha­ka­ta sün­di­ma teos, mi­da oleks pas­lik esi­ta­da Lau­rit­sa­päe­val ehk Lau­rent­siu­se päe­val 10. au­gus­til. See oli te­ma sü­da­me­soov, mil­le­ga koos Do­ris Ka­re­va­ga kaa­sa läk­si­me. Al­gu­ses pol­nud sel­ge muu­si­ka vorm, mi­da so­bib ki­ri­kus et­te kan­da. Asu­si­me kol­me­ke­si idee­ga rän­na­ku­le, et see va­la­da loo­gi­lis­se vor­mi.“

„Lau­rent­siu­se loo” esi­tas kam­mer­koor Col­le­gium Mu­si­ca­le, ore­lil män­gis Pi­ret Ai­du­lo. Pärt Uus­berg tä­nas kam­mer­koo­ri Col­le­gium Mu­si­ca­le ee­sot­sas di­ri­gent End­rik Üks­vä­ra­va­ga, sa­mu­ti te­ma abi­kaa­sat Kris­tel Üks­vä­ra­vat, kes tu­li idee­ga ko­he kaa­sa: „Koo­ri­laul­jad leid­sid aja õp­pi­da teost ja kand­sid sel­le ke­nas­ti et­te.”

Pärt Uus­berg tõi esi­le, et koos­tööst Jaa­nus Ja­la­ka­ ja Do­ris Ka­re­va­ga jäi vä­ga ke­na mä­les­tus: „Ko­roo­naa­ja al­gu­ses suht­le­si­me vir­tuaal­selt, hil­jem sai­me Kuu­sa­lus Jaa­nu­se­ga kok­ku ja aru­ta­si­me. Do­ris Ka­re­va pa­ni kir­ja ilu­sa luu­le­tu­se, mil­les­se on kät­ke­tud Jaa­nu­se unis­tus ka­be­list me­re kal­dal: „Ka­bel me­re kal­dal, vaik­ne lain­te mü­ha.””

Inspireeris Arvo Pärdi teos
Kui Pärt Uus­ber­gil tek­kis tun­ne, et võiks ju­tus­ta­da ka Lau­rent­siu­se lu­gu, treh­va­sid kok­ku mi­tu ins­pi­rat­sioo­ni ahe­lat: „Olin eel­mi­sel aas­tal sat­tu­nud kuu­la­ma Ar­vo Pär­di 2000. aas­tal loo­dud teost „Ce­ci­lia, ver­gi­ne ro­ma­na”, mis rää­gib Pü­ha Ce­ci­liast, ala­tes 15. sa­jan­dist muu­si­ku­te kait­se­pü­ha­kust, kes su­ri märt­ri­na. See po­le suur- ega väi­ke­vorm, aga hu­vi­tav ja kuu­lub muu­si­ka­li­se draa­ma vald­kon­da. Mõt­le­sin, et „Lau­rent­siu­se lu­gu” võiks ol­la mi­da­gi tao­list. Kir­ju­ta­da aga mi­da­gi muu­si­ka­li­se draa­ma vor­mis oli mul­le he­li­loo­ja­na uus väl­ja­kut­se.”

Pärt Uus­berg an­dis „Ce­ci­lia, ver­gi­ne ro­ma­na” ka Do­ris Ka­re­va­le ins­pi­rat­sioo­ni ko­gu­mi­seks. He­li­loo­ja rää­kis, et teo­se esi­me­ses poo­les ju­tus­ta­tak­se Lau­rent­siu­se lu­gu, tei­ne pool koos­neb luu­le­tu­sest ja on muu­si­ka­li­ne mee­leo­lu pilt.

Kui­das võiks „Lau­rent­siu­se lu­gu” kuu­la­ta? Pärt Uus­berg: „Po­le olu­li­ne, et mi­na olen sel­le loo­nud või et see on he­li­töö, olu­li­ne on, et see on muu­si­kas­se va­la­tud Lau­rent­siu­se lu­gu. Võiks teks­ti kuu­la­ta ja ka­va­le­helt ka lu­ge­da, sest tih­ti ei tar­vit­se koo­ri­muu­si­ka pu­hul ko­he kõi­ki­dest sõ­na­dest aru saa­da. Na­gu jõu­lu­pü­ha ajal rää­gi­tak­se Jee­sus Kris­tu­se sün­ni­lu­gu, nii võiks tek­ki­da tra­dit­sioon las­ta en­dast lä­bi Lau­rent­siu­se lu­gu. Kes ta oli, mis juh­tus ja mis sõ­nu­mi ta mei­le oma te­gu­de­ga jät­tis.”

Pärt Uus­berg lau­sus, et või­b-ol­la te­kib tal ku­na­gi soov kir­ju­ta­da oo­pe­rit või ora­too­riu­mi, mi­da­gi tao­list, kus on muu­si­ka­li­se draa­ma ele­men­te, ju­tus­ta­tud lu­gu, mis tin­giks muu­si­ka­li­sed ot­su­sed.

„Kui mi­nust peaks näi­teks saa­ma oo­pe­ri he­li­loo­ja, siis võib ta­gant­jä­re­le öel­da, et „Lau­rent­siu­se lu­gu” oli esi­me­ne kat­se­tus väl­jen­da­da muu­si­ka­list draa­mat,” mär­kis ta.

He­li­loo­ja tõi esi­le, et kam­mer­koo­ril Col­le­gium Mu­si­ca­le on seos Kuu­sa­lu ja Jaa­nus Ja­la­ka­­ga, kel­le poeg Ott Ja­la­kas ja tü­tar In­gel Ja­la­kas lau­la­vad seal. Tal oma­kor­da on isik­lik seos Kuu­sa­lu­ga ajast, kui lau­lis üle 10 aas­ta koo­li­noor­te se­ga­koo­ris di­ri­gent Taa­vi Es­ko tak­ti­ke­pi all: „Üks lau­lu­peoks val­mis­tu­mi­se laa­ger toi­mus Kuu­sa­lu kesk­koo­lis ja koo­li­ma­ja ust taas ava­des tek­kis ko­du­ne tun­ne. On hea meel, et sain mi­da­gi Kuu­sa­lu­le an­da.”

Ki­ri­kuõh­tu ju­ha­tas sis­se ju­ma­la­tee­nis­tus, mi­da vii­sid lä­bi Haap­sa­lu Pü­ha Jo­han­ne­se ko­gu­du­se õpe­ta­ja, Ees­ti Evan­geel­se Lu­ter­li­ku Ki­ri­ku Lää­ne piis­kop Tiit Sa­lu­mäe ja Jaa­nus Ja­la­kas. Jut­lus­tas Põh­ja-Amee­ri­ka praost ja To­ron­to Peet­ri ko­gu­du­se õpe­ta­ja Mart Sa­lu­mäe.

Lok­sa kesk­koo­li lõ­pe­ta­nud Tiit Sa­lu­mäe ja Mart Sa­lu­mäe isa Eduard Sa­lu­mäe oli aas­ta­tel 1952-1985 Kuu­sa­lu Lau­rent­siu­se ko­gu­du­se õpe­ta­ja. Ter­vi­tu­s-sõ­nad ko­gu­du­se­le üt­les Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ter­je Kraan­velt. Õh­tu­pal­vu­sel esi­ta­ti ka Ar­vo Pär­di muu­si­kat.

Lau­rit­sa­päe­va üri­tu­si ja­gus ko­gu nä­da­laks
Lau­rit­sa­päe­va pi­dus­tus­te raa­mes pee­ti tei­si­päe­val, 10. au­gus­til 8. kor­da 19. sa­jan­di vai­mu­li­ku, ees­ti kir­ja­kee­le­le alu­se pan­nud Eduard Ah­ren­si kon­ve­rents „Ees­ti kee­le kait­seks”. Aja­loo­la­ne Da­vid Vse­viov esi­nes et­te­kan­de­ga „Ees­ti keel: piit­sa ja prää­ni­ku va­hel”, Tar­tu Üli­koo­li raa­ma­tu­ko­gu di­rek­tor Kris­ta Aru rää­kis rii­gi­mees Jaan Tõ­nis­so­nist ajen­da­tu­na, et nii suu­rel kui ka väi­ke­sel kee­lel on väär­tus te­ma kõ­ne­le­ja­te pä­rast. Mar­ko Tiis­lär kä­sit­les tee­mat Eu­roo­pa Lii­du Ko­hus ees­ti õi­gus­kee­le hoid­ja ja aren­da­ja­na. Et­te­kan­ne­te­ga esi­ne­sid veel Ees­ti Ema­kee­le-õ­pe­ta­ja­te Selt­si juht Ka­ja Sa­ra­puu, kee­leins­pekt­sioo­ni pea­di­rek­tor Il­mar To­musk ning pi­kaa­ja­li­ne koo­li­juht Hend­rik Agur.

12. au­gus­til tä­his­ta­ti Kol­ga ale­vi­kus maad­le­ja au­sam­ba juu­res Alek­san­der Aber­gi 140. sün­niaas­ta­päe­va. Alek­san­der Aberg päl­vis 20. sa­jan­di al­gu­ses kuul­sust või­tu­de­ga üle maail­ma. Te­ma au­sam­ba juu­res kor­ras­ta­ti hal­jas­tust ja püs­ti­ta­ti kaks li­pu­mas­ti, ku­hu hei­sa­ti nii Ees­ti kui ka Kuu­sa­lu val­la lipp. Üks li­pu­heis­ka­jaid oli Kol­ga noor ram­mu­mees, Kuu­sa­lu kesk­koo­li lõ­pe­ta­nud ju­do­maad­le­ja Mat­heas Trill­järv, kes on tul­nud Ees­ti meist­riks ja tä­na­vu ka Bal­ti­maa­de meist­riks oma vanuseklassis.

Kul­tuu­ri­hu­vi­li­sed said osa va­na­muu­si­kaan­samb­li Ron­del­lu­se kont­ser­dist Lau­rent­siu­se ki­ri­kus ja Ma­ri Jür­jen­si laul­mi­sest Vir­ve kü­la kü­lap­lat­sil. Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas oli või­ma­lus kaa­sa ela­da Mih­kel Ti­ker­pa­lu näi­te­män­gu­le „Isal on plaan” ja vaa­da­ta Ras­mus Me­ri­voo Kuu­sa­lu val­las üles võe­tud män­gu­fil­mi „Kratt”. Pi­dus­tus­te lõp­p­akor­di­na pee­ti lau­päe­val, 14. au­gus­til mee­leo­lu­kas pe­reü­ri­tus Kuu­sa­lu rah­va­ma­ja si­se­hoo­vis.

Sport­li­kest et­te­võt­mis­test olid pi­dus­tus­te ka­vas tra­dit­sioo­ni­li­ne Lau­rit­sa­päe­va jooks ja võist­kond­lik ten­ni­se­tur­niir.

Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selt­si te­gev­juht Ul­vi Rand võt­tis sünd­mu­sed kok­ku: „Lau­rit­sa­pi­dus­tu­sed hak­ka­vad võt­ma ju­ba mõõ­tu, na­gu ole­me mi­tu aas­tat et­te ku­ju­ta­nud – et eriil­me­li­si kõrg­ta­se­mel üri­tu­si ja­guks Kuu­sa­lu val­da ko­gu lau­rit­sa­nä­da­lal. Eri­list rõõ­mu val­mis­tab koos­töö va­baü­hen­dus­te­ga, pi­dus­tu­sed jõud­sid ka Kol­ka, Kol­ga­kül­la, Vir­ve­le, Kõr­veaia­le.”