Lahemaa kaitse-eeskirja täiendatud projekt pannakse avalikustamisele

2961

Avalikustamine kestab kolm nädalat ja peaks algama 15. märtsist.

Möödunud reedel, 1. märtsil olid Lahemaa rahvuspargi koostöökogu juhtgrupi liikmed, piirkondlike ja valdkondlike sektsioonide esindajad, külavanemad ning Kuusalu ja Vihula ehitus- ja keskkonnavaldkonna spetsialistid kutsutud Palmsesse koostöökogu juhtgrupi laiendatud koosolekule. Kutsututele saadeti Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja projekti ja seletuskirja tööversioonid.

Tutvustati eeskirja uusimat töövarianti ning räägiti sellest, et lähiajal on kavas suunata projekt avalikule väljapanekule.
Ettepanekuid projektile saab esitada kuni väljapanekuni ja selle ajal. Avaliku väljapaneku täpset algusaega veel ei teata, sõltub sellest, kuidas kaardimaterjal saadakse valmis, esmaspäevase seisuga on alguskuupäevaks planeeritud 15. märts.

Tuleval teisipäeval, 12. märtsil tuleb Palmses kultuuripärandi sektsiooni laiendatud nõupidamine, kuhu oodatakse ka koostöökogu liikmeid ja kohalikke elanikke. Arutatakse ehitustingimusi Lahemaal.

Keskkonnaameti Viru regiooni kaitseplaneerimise spetsialist Riina Kotter teatas, et esialgsete plaanide kohaselt on kavas eeskiri vabariigi valitsuses vastu võtta jaanuaris 2014.

Ta tutvustas eeskirja projektis tehtud suurimaid muudatusi, võrreldes 2010. aastal avalikustatud projektiga: „Enne oli palju piiranguvööndeid, nüüd on sarnase elupaigaga vööndid liidetud, eristatud kõrgema väärtusega vööndid. Näiteks on kaardil eraldi Läänemere ranna ehituskeeluvöönd, moodustatud Naskali ja Kalme piiranguvöönd. Kokku on piiranguvööndeid 11, reservaate 2, sihtkaitsevööndeid 43. Täpsustatud on ujuvvahenditega sõitmise piirangud.“

Saalist tehtud ettepanekule, keelata kogu Lahemaal skuutritega sõitmine, vastas ta, et selles osas peaksid appi tulema omavalitsused ja maavalitsused.

Leevendusi on tehtud mereranniku ehituskeeluvööndisse – seni ei tohtinud ehitada kaldast lähemale kui 200 meetrit, nüüd 100 meetrit. Küladesse on märgitud alad, kuhu lubatakse uute õuealade teket.

Kultuuripärandi kaitse spetsialist Ave Paulus lisas, et uuritud on maakasutust saja aasta jooksul ning sellest tulenevalt on moodustatud Juminda, Muuksi, Ilumäe ja Natturi piiranguvööndid, kuhu uusi talukohti ei taheta lubada.

Vihula valla ehitus- ja planeerimisnõunik Erik Keskküla soovitas kaaluda õigusliku järjepidevuse küsimust: „Räägime tuhandetest peredest, kelle omandile seatakse Lahemaal kitsendusi. Eeskirja tuleks kirjutada sisse, et rahvuspargi teke 1971. aastal ei olnud demokraatlik protsess, toimus okupatsioonivõimu ajal. Tuleks leida ühenduslüli selle ja praeguste demokraatlike protsesside vahel. Eestis on palju juriste, kes valmis leidma vaidlustamise võimalust, inimeste õigusteadvus on kasvanud. Ka soovitan teha sotsiaalmajanduslik analüüs, mida Lahemaa piirangud endaga kaasa toovad ja on toonud.“

Ilumäe külavanem Villu Jahilo lausus, et vanasti võis lepikut ja paju alati maha võtta, nüüd on puud merevaadetel ees.

Käsmu külavanem ja meremuuseumi juht Aarne Vaik lisas, kui avada loodusvaateid, oleks Lahemaa suur atraktsioon.

Ennu Tšernjavski Vanakülast: „Valgejõe ürgorg on kinni kasvanud. Aastasadu olid taludel jõeäärsed heina- ja karjamaad. Nüüd loetakse see võsa metsaks, kuidas oleks võimalik vaateid avada? Kui lepik on ametlikult tehtud metsamaaks, on väga raske saada luba selle mahavõtmiseks. Niisuguse võimaluse võiks panna eeskirja.“

Riina Kotter kommenteeris: „Oluline märksõna on koosluste hooldamine, see on piiranguvööndis lubatud tegevus. Raadamine on lubatud – muuta metsamaa muuks kõlvikuks.“

Erik Keskküla lausus seepeale, et probleem on eluline: „Inimesed praegu loogilistel põhjustel küsivad võimalust puude mahavõtmiseks ja ebaloogilistel keeldutakse.“