
Aasta lõpus kolisid õed TERJE VANAHANS ja INGRID RANDLAHT Uuri loomakliiniku ümber oma õigetesse ruumidesse.
Uuri koolimaja on Kolga-Kahala-Tsitre piirkonna inimestele olulise tähendusega, seal õppisid vanaisad-vanaemad ning kaugemad esivanemad, osaliselt ka veel paljude emad-isad. Kolga aleviku lähedal avati uus koolimaja 1980ndate aastate teises pooles.

Kuigi Uuri koolihoone seisis aastaid tühjalt, käib seal alates 2011. aastast taas aktiivne tegevus. Majja kolisid kolm peret – loomaarst Terje Vanahans, sadulsepp ja ratsasportlane Ingrid Randlaht peredega ning nende ema ja isa. Ka Sõnumitooja on varem kirjeldanud, kuidas esialgu elati soojakus, seal avati loomaarsti esimene vastuvõtutuba ja hobu- ning väikeloomatarvikute kauplus. Koht kannab maa-ameti andmebaasis nime Kahalaste talu.
Aastal 2013 koliti loomatohtri vastuvõtt ja pood ümber koolimaja endisesse saali. Tookord kirjeldasid õed, kuidas põhitöö kõrvalt ja jõudumööda on kavas lisaks oma perede jaoks kordatehtud elamistele rajada hoonesse tõeline loomakliinik.
Nüüd on lubadus täidetud, 2016. aasta lõpus korraldati lahtiste uste päev – saali vastaspoolel valmisid ruumid, kus on suurem kauplus, sadulsepa töökoda ning loomakliinikule eraldi vastuvõtutuba, protseduuride ehk operatsioonide ruum ja röntgenituba. Et tegu on tõelise loomakliinikuga, näitab ka see, et haige lemmikloom võetakse vajadusel statsionaari ravile.
Terje Vanahans tõdeb, et puudu on veel ultraheliaparaat, hiljuti õnnestus saada röntgeniaparaat. Viimasest on juba olnud kasu, on saanud kliinikusse toodud loomadest röntgenipilte teha ja tõhusamalt abi anda, ei pea abivajajat teistesse kliinikutesse saatma, kui tarvis läbi valgustada.
Ka oleks vaja mikroskoopi ja muudki olulist tehnikat, lahtiste uste päeval tehti selle tarbeks heategevusmüük ning pandi välja korjanduspurk.
„Eelmisel suvel sai otsustatud, et tuleb hakata paremini teenima, selleks on vaja rohkem patsiente vastu võtta, teha poe ja kliiniku ruumid korda. Tööd on selle maja juures veel palju, pingutame, et hoonet remontida ja ära elada,“ lausub kliinikut pidava ettevõtte Südwester EST OÜ juht Ingrid Randlaht.
Suurt reklaami ei tehta, enamasti leitakse nad tuttavate soovitusel, olemas on oma Facebooki-grupp. Samas on ikka inimesi, kes tulevad kohale ja imestavad, et sellises eraldi paiknevas kohas tehakse koertele-kassidele operatsioone kasvatajate eemaldamisest, steriliseerimisest-kastreerimisest kuni hamba väljatõmbamiseni.
Loomatohter Terje Vanahans ütleb, et Kuusalu vallas on kolm volitatud loomaarsti, kes on põhiliselt spetsialiseerunud põllumajanduse suurloomadele. Tema ravib lemmikloomi, aga on kutsutud ka appi lammaste ja hobuste korral. Väiksemate loomade puhul eelistab suure ajakulu tõttu koduvisiite mitte teha. Kui looma pole võimalik tuua või on vanemal inimesel endalgi raske liikuda, tuleb arst koju.
„Hommikuti teen planeeritud operatsioone, pärast lõunat on vastuvõtt. Meie juurde vastuvõtule soovitakse tulla pigem päeva teises pooles, hommikupoole käiakse tööl või aetakse omi asju,“ sõnab loomaarst.
Patsientide ring laieneb tasapisi, Uuri kliinikusse sõidetakse valdavalt Kuusalu valla küladest ja Loksalt, aga ka Jõelähtme vallast ja Lahemaa idaservast. Tee Uuri kliinikusse on leitud ka Soomest ja Rootsist. Naised ütlevad, et kliinikus ollakse võimelised suhtlema eesti, soome, inglise ja vene keeles.
Jahikoerad on sagedased patsiendid
Püsiklientuuriks nimetavad loomakliiniku pidajad kohalikke jahimehi. Ajujahtide perioodil sügisest kevadeni tuleb õmmelda metssea kihvade ette jäänud jahikoerte haavu. Ka on juhtumeid, kus jahikoerad lähevad omavahel kaklema, puremisvigastused vajavad ravi.
Ingrid Randlaht märgib, et koertega peetavad ajujahid on tavaliselt nädalavahetustel. Kui ees ootamas suurem ajujaht ja kokku tulemas arvukalt jahikoeri, on jahimehed eelnevalt igaks juhuks uurinud, kas loomakliiniku rahvas on nädalavahetusel kodus.
Koostöövõrgustikust ja valvesüsteemist oleks abi
Terje Vanahans lisab, et on olukordi, kus loomaga juhtunu või loomakaitsega seotud olukordade puhul oleks otse Tallinna sõitmise asemel mõistlik võtta ühendust kohaliku kliinikuga. Samas nendib ta, et kõik oleneb olukorrast, sest ühe arstiga kliinikus ei ole võimalik tagada ööpäevaringset valvet selliselt, nagu seda tehakse suurkliinikutes.
Uuri kliinikus saaks tema sõnul vajadusel rohkem korraldada ka loomahoiuga seotud toiminguid, kiibikontrolli hukkunud või leitud loomade puhul. Terje Vanahans tunnistab, et ei ole käinud vallamajas selliseid koostöövõimalusi selgitamas. Kliiniku olemasolu on samas valla kodulehel kajastatud ja ametkonnale teada.
Ingrid Randlaht märgib: „Meil pole riik ega vald tegelenud loomaarstide valvesüsteemi loomisega. Soomes on veterinaaridel piirkondlikud valvegraafikud. Eriti oleks sellist süsteemi vaja seoses hobuste, aga ka väikemajapidamistes peetavate muude suurloomade seisukohast, sest spetsialiseerunud arstidel on praeguses olukorras pideva valveloleku tõttu kanda väga suur koorem. Esmaabi valve oleks võimalik tagada piirkonnas töötavaid veterinaare kaasates.“
Kutsikate kool ja koerte hotell
Lahemaa Loomade Koda kujutab endast peale loomakliiniku ka teabe- ja teenuskeskust. Ingrid Randlaht treenib maja vastas olevas koplis hobuseid. Terje Vanahans käivitas mõni aeg tagasi kutsikate koolituse.
Sisuliselt on tegu pigem koeraomaniku kooliga, algab loenguga, tehakse selgeks põhitõed koerte tervishoiust, söötmisest, kaitsmisest.
Kutsikas sotsialiseerub ehk õpib teiste koertega läbi saama. Ka õpetatakse teda jälgima omanikku, täitma käsklusi – oskusi viisakaks eluks.
Järgmisena on kavas avada Uuris koerte hotell. Kergrajatiste loomisega selle tarbeks on algust tehtud. Lahemaa Loomade Koja perenaised räägivad, et väga palju küsitakse, kas koera või kassi saaks puhkusereisi ajaks hoiule tuua. Hotell tähendab õue ehitatud aedikuid ja tubaseid hoiutingimusi neile loomadele, keda väljas pidada ei saa.
Lisaks hobuste treenimisele on plaanis edaspidi alustada koerte agility hobitreeninguid. See on koerte sport, ületatakse samuti takistusi, nagu ületavad hobused, kuid selleks on vaja eraldi inventari.