Loodusgiidi MAIE ITSE loodud Lahemaa Looduskoolil algas 3. tegutsemisaasta.
Kui räägitakse Lahemaal matkamisest, on retkejuht sageli Maie Itse – Loksa gümnaasiumi õpetaja, kes asutas 2015. aastal Lahemaa Looduskooli, et tutvustada Lahemaa rahvuspargi Harjumaa osa. Matemaatikaõpetaja on ta olnud ligi 40 aastat, kuid lapsena tärganud matkahuvi jätkus õpetajana matkade korraldamise ja juhtimisega.
Ta lausub, et kuigi aktiivsem sõprus Lahemaaga on kestnud ligi 20 aastat, on temalgi rahvuspargis veel käimata radu.
Matkadele on lisandunud loodushariduse projektid lastele ja täiskasvanutele. Möödunud aastal oli Lahemaa Looduskoolil 5 suuremat noorteprojekti, mis kestsid kokku 20 päeva, osalesid 126 noort. Peamiselt osalevad õpilased Tallinna Kadrioru Saksa gümnaasiumist, mis oli Maie Itse endine töökoht, ja Loksa koolist.
Oma 2. sünnipäeva tähistas looduskool 15. jaanuaril matkaga Kotka endise paisu juurest Joaveski rahvamajja, rada kulges mööda ajaloolist metsateed 7-8 kilomeetrit. Matkama tuli poolsada inimest peamiselt Tallinnast, oli ka ümbruskonna rahvast. Joaveski rahvamajas pakkus looduskooli juht Maie Itse sünnipäevatorti ning kõneles, mis tehtud ja plaanis.Üll
atav Loksa ja Hara
Ta rääkis Sõnumitoojale, et kui alustas 1977. aastal Koerus õpetajatööd, suunas direktor teda matkainstruktorite koolitusele ning siiani käib oma õpilastega sageli matkamas, mitte ainult Lahemaal, vaid üle kogu Eesti.
Loksa lähedal asub Mohni saar: „Olen Mohnisse väga kiindunud ja korraldanud sinna matku alates 2000. aastast. Vahel ei lasknud meri saarele minna ja rahvas palus, et viiksin neid kuhugi mujale. Hakkasin otsima alternatiive ning märkasin, kui kaldus on Lahemaa keskkonnaharidus Lääne-Virumaa poole: teatakse Sagadit, Palmset, Käsmut. Vasaristi, Joaveski, Naistemets, Purekkari neem on sageli tundmatud, kuigi üle poole Lahemaa rahvuspargist on Harjumaal.”
Ta sõnas, et Hara sadam ja Loksa linn on olnud matkajatele sageli üllatus: „Imestatakse, et Loksal on üle kilomeetri puhast liivaranda ning keset linna saab Loksa-Nõmmes mustikaid korjata. Teatakse, et Loksal on tehas ja ümbruses militaarobjektid, kuid loodus ja ajalugu on võõras.”
Lahemaa Looduskooli sünnile aitas Maie Itse sõnul kaasa tuntud loodus- ja keskkonnakaitsja Veljo Ranniku, kellega koos käidi matkamas, ka Lahemaal uitamas: „Veljo Ranniku tõdes, et Nõukogude ajal populaarne rahvamatkade traditsioon on ära kadunud ning pagana kahju, et lapsed ei pääse loodusesse. Pakkusin, et võiksime traditsiooni ellu äratada ning tal lõid silmad särama.”
Esimene matk „Tere, kevad!” oli pühendatud Lahemaa rahvuspargi ja ka Harju matkaklubi 40. sünnipäevale. Veljo Ranniku soovitus oli, et see peab olema kevadiselt vulisevate vete juures. Matk algas Kolgaküla rahvamaja juurest ja lõppes Nõmmeveskil. Enam-vähem sama teekond on kordunud viis aastat igal esimesel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Mõnel aastal on olnud rajal põlvini lumi, teisel kasvanud sinililled.
Maie Itset soovitakse matkajuhiks suurematele ja väiksematele seltskondadele, noortele ja vanadele, lisaks teeb ta õpetajatele õuesõppe koolitusi, õpilastele õuesõpet, loodusgiidide koolitusi, perepäevi, aitab klassijuhatajatel korraldada ekskursioone, matku, noortekohtumisi, täiskasvanute matkasid. Süda kuulub aga kooliõpilastele.
Loodus põimib rahvused ja õppeained
Maie Itse arendas matemaatikaõpetajana Kadrioru Saksa Gümnaasiumis loodussuunda: „Tegime aastas kümme sõitu. Kui minu lend lõpetas, tundsin, et aeg on edasi liikuda. Loksale oli vaja matemaatikaõpetajat, võtsin selle koha vastu.”
Looduskooli tegevuseks kirjutab ta projekte – kui need saavad rahastuse, on õpilastele osalemine tasuta, osades projektides on sümboolne omaosaluse nõue. Möödunud aastal oli suurem ettevõtmine looduse- ja pärandkultuuriteemaline aastaaegade projekt, üks kohtumine igal aastaajal. Osalesid Loksa ja Kadrioru kooli 4.-11. klassi õpilased, rahastas SA Archimedes. Maie Itse sõnul täitusid kohad kiiresti: „Sihtrühm olid noored, kes õpivad küll Eesti koolis, kuid räägivad kodus vanematega segakeelt või ainult vene keelt. Õpetajana näen, kuidas neil on vaja omandada eri õppeainetes väga palju sõnavara, mis on võõras isegi eestlastest õpilastele.”
Kolleeg, Kadrioru kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kristel Vaiksaar, kes on osalenud projektides noortejuhina, klassiga õuesõppe päevadel ja matkapäevadel, sõnas, et projektis osalenud laste areng on koolis hästi näha: „Lastel on kasvanud suhtlemisoskus ja julgus, nad pole ainult oma kooli raamis. Meeldib, et matkadesse on põimitud rahvapärimus ja -kalender.”
Looduskooli ürituste aktiivne osaleja Mikael Kelomees Kadrioru koolist rääkis, et mõnikord on projektikohtumiste lõpud väga emotsionaalsed: „Üks tüdruk, kelle eesti keel oli alguses nõrk, rääkis lõpetamisel ladusalt ja kaunilt, vahe oli näha paari kuuga.”
Lisaks Kadrioru ja Loksa lastele võttis Lahemaa Looduskool kampa Tallinna Kristiine gümnaasiumi noored ning merekultuuriaastale pühendatult sündis mullu teadus- ja haridusministeeriumi rahastatud projekt „Avastame Eestimaad” – 5 päeva, 5 maakonda, 5 saart.
Ta rääkis, et Lahemaa Looduskoolil on ka õuesõppe programmid, mis on üldjuhul 3tunnised ja sisaldavad nii matka kui programmilist tegevust: „Klasside teemad lähtuvad loodusainetes käsitletavatest teemadest, kuid neisse on lõimitud ka teised õppeained, loovus ja uurimuslik osa. Erinevate teemade läbiviimiseks kasutatakse eri kohti. Nii on võimalik, et üks ja sama klass, osaledes igal aastal Lahemaa Looduskooli uues õuesõppe programmis, külastab ja avastab enda jaoks ka uue paiga rahvuspargis. Näiteks Läänemere teemat käsitleme mere ääres, jõgede teemat jõgede juures, metsa teemat metsas.”
Maie Itse märkis, et lastega on looduses vahva, nad haaravad kõike kiiresti, on väga loovad ja energilised: „Mitmepäevastel matkadel on minu valik, kas valvata poole ööni, et keegi mõne lollusega hakkama ei saaks, või suunata nad tegevuse juurde, mis on mõnus ja laseb neil omavahel suhelda. Oleme käinud talvel kuuvalgel metsas matkamas, Linnutee üle pea. Paneme küünlad maha, teeme laulumänge.”
Ta rõõmustab, et igale matkale satub täiskasvanuid ja lapsi, kel pole olnud võimalust eriti palju looduses käia: „Kindlasti jääb paljudel loodusesse tuleks transpordi taha. Vanemad ei julge aga oma lapsi sageli ka üksi õue lasta. Looduses käimine pole enam nii turvaline. Mäletan oma lapsepõlvest, mis möödus Setomaal ja Järvamaal, et käisime lastega metsas paljajalu, läksime vanaema majast mitme kilomeetri kaugusele. Nüüd ise vanaemana ei tunneks end hästi, kui lapsed on üksi metsas.”
Maie Itse sõnas, et ükski matk ei sünniks abilisteta, ta püüab kaasata võimalikult palju kohalikke: „Maarja Orusalu, Maret Vihman ja Erik Järvi on enim panustanud aega ja energiat Lahemaa Looduskooli arengusse. Looduskoolil puuduvad oma ruumid. Tegevused toimuvad looduses ja ruumi vajadusel tehakse koostööd kohaliku rahvamaja, puhkemaja või kooliga. Lahemaa Looduskooli 2017. aasta kalender aina täitub – vabu nädalavahetusi kevadeks juba napib. Õnneks on praegu rahulikum aeg, saab teha paberitööd ja kirjutada uusi projekte.”