Ehitusettevõtja soovib Jägala jõe äärde Matsimäe kinnistule teha puhkeküla.
Eelmisel teisipäeval, 17. jaanuaril oli Anija vallamajas Vetla külas asuva Matsimäe maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu. Planeeringu algatas Anija vallavolikogu 2014. aasta septembris. Kuna tegu on valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, on tellija Anija vallavalitsus. Planeeringuga on kavas muuta 4,65 hektari suurune maaüksus osaliselt äri-, osaliselt väikeelamumaaks, praegu on see maatulundusmaa. Maaomanik soovib sinna edaspidi rajada puhkeküla, kus on üks suurem puhkemaja kuni 28 inimese majutamiseks ning kämpingud perede majutamiseks. Väikeelamukrundile on kavandatud eramu pererahvale.
Matsimäe maaüksus asub Vetlas, Perila-Jäneda maanteest ligikaudu 900 meetrit lõuna pool, Jägala jõe idakaldal.
„Osaliselt on seal lodumaa, osaliselt mägine ala, veidi ka põllumaad. Puhkekeskus on kavandatud mäenõlvale, parkla põllule, seega ei pea väga palju puid maha võtma,“ rääkis Anija valla arhitekt Inga Vainu.
Ka hooned on kavandatud arvestusega, et väärtuslikku kõrghaljastust maksimaalselt säilitada. Planeering lubab ka forellitiigi rajamist, selleks tuleb arhitekti sõnul lodumaad süvendada.
Omanikul suured plaanid
Matsimäe maaomanik Raldi Vellau, kes on ka Anija vallas mitmeid ehitushankeid võitnud Anka´s Ehituse Grupi omanik, rääkis Sõnumitoojale, et ostis Vetlas asuva maa 1990ndate lõpus metsamaaks. Nüüd kavandab ta sinna üht suurt puhkemaja ja kolme väikest paarismaja, mis tulevad samas stiilis kui suur maja.
„See on looduslikult väga kaunis koht. Sain puhkekeskuse jaoks inspiratsiooni Tauno Kangro Laitse graniitvillast,“ ütles maaomanik.
Kolmekordse puhkemaja esimene korrus on kavandatud poolenisti maa alla, mäenõlva sisse. Sinna tehakse saun ja köök, teisele korrusele tuleb suur kaminaga peosaal, kolmandale toad inimeste majutamiseks. Seal saab omaniku sõnul hakata pidama suuremaid üritusi, ka firmade koolitusi ja pidusid, pulmi, juubeleid. Paarismajad on mõeldud väiksematele seltskondadele, näiteks peredele.
„Selliseid korralikke puhkekohti on Eestis väga vähe,“ märkis Raldi Vellau.
Projekteerima hakatakse maaomaniku sõnul siis, kui üldplaneering on kehtestanud. Ta avaldas lootust, et aasta lõpuks on need mõlemad tehtud. Edasine sõltub rahast: „Mul endal selle ehitamiseks raha pole, seetõttu plaanin taotleda raha projektide kaudu.“
Kui fondidest toetusraha saada ei õnnestu, kavatseb ta pöörduda eraettevõtjate poole: „Eesti ärimeestel raha on ning nii palju, kui olen uurinud, tundub see ka erarahastajatele atraktiivne. Mul on juba huvilisi, kes tahaksid seda maad ära osta, kui detailplaneering on kehtestatud. Aga proovin esialgu ikka ise rahastajaid leida.“
Ta oletas, et puhkeküla ehitamine läheb maksma umbkaudu 300 000-400 000 eurot.
Naabrid kiitsid heaks
Arhitektuuribüroo Kolmas Tee Projekt OÜ koostatud detailplaneeringu eskiisi avalikul arutelul osales peale maaomaniku ja vallavalitsuse esindajate ka Matsimäe maaüksuse kaks naabrit. Inga Vainu kinnitusel ei olnud elanikud puhkekeskuse vastu, pigem leidsid, et see elavdab piirkonda. Nende ainus kartus oli seotud sellega, kas edaspidine tihe liiklus ei hakka lõhkuma nende koduteed. Maanteelt kahe esimese elumajani on kruusatee, sealt Matsimäele ja edasi pinnastee. Elanikud soovisid, et maanteelt kodudeni viiv tee jääks ka edaspidi korralikult liigeldavaks. Seetõttu otsustati – maaomanik sõlmib nendega eelkokkuleppe, et hoiab tee korras ning taastab, kui vaja.
Raldi Vellau ütles Sõnumitoojale, et mõistab inimeste hirme, kuid lubas, et „Lasnamäe ehitamiseks“ seal ei lähe ning kui metsaveomasinad pole seni teed lõhkunud, ei juhtu sellega midagi ka seoses puhkekeskuse rajamisega.
Nüüd läheb detailplaneering nõutavale kooskõlastusringile vajalikesse instantsidesse, seejärel vallavolikokku. Kui volikogu on planeeringu vastu võtnud, pannakse see avalikule väljapanekule. Siis tuleb omanikul taotleda jõeäärse ehituskeeluvööndi vähendamist. Inga Vainu kinnitusel käisid enne detailplaneeringu algatamist kohapeal keskkonnaameti töötajad ning leidsid, et 50meetrist ehituskeeluvööndit võib vähendada. Pärast seda, kui planeeringu on üle vaadanud maavanem, saab volikogu selle kehtestada. Vallaarhitekt prognoosis menetlemisaja pikkuseks umbes pool aastat. Ka tema arvas, et ettevõtmisel on perspektiivi, kuna ümbruskonnas on mitmeid looduslikult kauneid kohti, lähedal on ka Valgehobusemägi, kuid korralikke majutuskohti napib.
